lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Maiu Tootmaa, isikukood 47905105747, Elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Maiu Tootmaa kaebus rahuldamata. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 30.03.2023. a otsus väärteoasjas nr 2302,23,003485 Maiu Tootmaa karistamises
Mõista Maiu Tootmaale
S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole, kohustuslik on märkida eelnimetatud otsuses märgitud viitenumber 10220235024906. Kohtuvälise menetleja otsus Maiu Tootmaale määratud lisakaristuse ja selle pikkuse osas jätta muutmata. Liiklusseaduse (
) § 127 kohaselt on Maiu Tootmaa kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti teenindusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus Maiu Tootmaad karistati
lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja
lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 11.03.2023.a kella 20.53 ajal Harju maakonnas Kiili vallas SAUSTI-KIILI tee 5. kilomeetril, liikudes Sausti suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39mg/l+/- 0,05mg/l. Sellise tegevusega rikkus Maiu Tootmaa
lg 3 nõudeid ja pani toime
13.04.2023.a kohtuvälise menetleja määrusega võimaldati Maiu Tootmaal rahatrahv 600 eurot tasuda ositi 4 kuu jooksul. Kaebus Maiu Tootmaa Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse osas või selle lühendamist, kuna kahetseb oma tegu, on sellest õppinud, on peres ainus, kes saab autoga sõita ning juhtimisõiguseta on väga raske, peab end eeskujulikuks autojuhiks. Kaebusest nähtuvalt on Maiu Tootma ostnud alkomeetri, mis on tal alati autos kaasas, kui peaks vaja minema. Lubab olla edaspidi roolis ainult kaine peaga. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et puuduvad alused otsuse tühistamiseks või muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel. Kohtuväline menetleja viitab liiklusseaduse § 224 lg 3 punktile 2, mille kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristust kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuni, kui isikut on varem liiklusseaduse § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri andmete kohaselt omas Maiu Tootmaa kõnealuse väärteo toimepanemise ajal kehtivat karistust liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja viitab väärteomaterjalile lisatud tõendusliku alkomeetri väljatrükile, millest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi 0,39 mg. Näidust arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ja tulemuseks saadi 0,34 mg/l. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 - 0,15 mg/l piiri lähedale, vaid tuvastatud määr on ligi kaks korda suurem, mistõttu pidi menetlusalune isik olema oma juhile keelatud seisundist teadlik ega saanud seetõttu süütegu toime panna ettevaatamatusest. Arvestades, et menetlusalune isik oli eelnevalt teadlikult tarvitanud alkohoolset jooki (siider), pidi ta arvestama võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel kainenenud. Tarbitud alkoholi kogus ja aeg, millal alkoholi tarvitati, Maiu Tootmaa poolt esitatud vastulausest ja kaebusest ei selgu, kuid arvestades isikul tuvastatud alkoholi määra, pidi tarbitud kogus olema kas suur või jäi tarbimise ja juhtima asumise vahele lühike aeg. Küll aga menetlusalune isik, olles enne juhtima asumist teadlik nii tarvitatud alkoholist kui selle kogusest, eiras juhile pandud kohustust eelnevalt veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida ning pani seeläbi toime ühe raskeima liiklusalase väärteo, seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Arvestades isiku varasemat kogemust sarnase rikkumisega, oleks ta pidanud astuma oluliselt kindlamaid ja tulemuslikumaid samme, veendumaks oma kainuses. Seetõttu on menetleja ka seisukohal, et antud juhul on põhjendatud kohaldada isiku suhtes rohkem piiravat karistusliiki. Kuivõrd korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata 2 sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust. Eelnevalt määratud rahatrahv ei ole isikut piisavalt mõjutanud ning ta ei ole teinud sellest vajalikke järeldusi uue rikkumise toimepanemisest hoidumiseks. Juhil, kelle jaoks on juhtimisõiguse omamine niivõrd oluline, tuleb aga liikluses käituda viisil, mis välistaks tema õiguste piiramise tema poolt toime pandud süüteo tõttu. Juhtimisõiguse omamine on eriõigus, mille säilitamiseks ootab nii riik kui ühiskond liikluses vastutustundlikku käitumist. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul ka vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, samuti mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvestades võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Harju Maakohtu 20.04.2023.a määrusega määras kohus Maiu Tootma kaebuse Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 30.03.2023.a. otsuse peale väärteoasjas 2302,23,003485 kohtulikule arutamisele avalikul kohtuistungil 10.05.
lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud
lõike 2 järgi.
lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.
lg 3 annab võimaluse kohtul või kohtuvälisel menetlejal kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja karistas Maiu Tootmaad, juhindudes KarS § 56 lg 1,
Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas sanktsiooni keskmises määras. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud
Seega on lisakaristus määratud sanktsiooni miinimummääras. Karistust kergendava asjaoluna on märgitud kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Isiku süü suurus sõltub alkoholisisalduse määradest (0,25-0,74). Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi väljahingatavas õhus 0,34 mg/l kohta. Seega võib öelda, et isiku süü
224 lg 2 mõttes on alla keskmise. Samas lasub juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kaebusest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik asus sõidukit juhtima peale alkoholi (siidri) tarvitamist. Sõiduki juhtimiselt kinnipeetud menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi 0,34 mg/l. Väärteoasja materjalidest ei selgu tarbitud alkoholi kogus ja aeg, millal alkoholi tarvitati, kuid arvestades isikul tuvastatud alkoholi määra, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sellisel juhul pidi tarbitud kogus olema kas suur või jäi tarbimise ja juhtimise vahele lühike aeg. Kui isik peab end alkoholi juues võimeliseks sõidukit juhtima, kujutab ta oma mõttelaadilt teatud ohtu ja see näitab tema suhtumist liikluskorda. Kui ta aga sellises seisundis asub autot juhtima, muutub ka temast tulenev oht reaalseks. Kohtu hinnangul tuvastati menetlusalusel isikul väljahingatavas õhus piirmäära ületamine sellises suuruses, mis on igal juhul täiskasvanud inimesele tuntav. Seda enam, et menetlusaluse isiku selgituse kohaselt tarvitas ta alkoholi- siidrit enne sõidukiga sõitma asumist. Arvestades asjaolu, et isik on ka varem juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ja saanud selle eest karistada, oleks ta pidanud hoiduma sõiduki juhtimisest joobeseisundis. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on arvestanud kahetsust. Seonduvalt lisakaristusega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Riigikohtu lahendites on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistusandmetest nähtuvalt oli väärteo toimepanemise ajal menetlusalusel isikul üks väärteokaristus mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületamise tõttu, so
224 lg 1 järgi. Hinnates Maiu Tootmaa poolt toime pandud rikkumiste järjepidevust, s.o enne karistuse kustumist juba teistkordselt samalaadne rikkumine, saab järeldada, et varasemast karistusest ei ole Maiu Tootmaa vajalikke järeldusi teinud ning ainuüksi põhikaristusest ei piisa eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seega on vajalik ka lisakaristuse kohaldamine, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. On oluline, et isik ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda. Kuna Maiu Tootmaad on eelnevalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ja süüteo toimepanemise ajal oli karistus kehtiv, siis on ilmne, et eelnevalt mõistetud karistus ainuüksi rahatrahvi näol ei ole vajalikku mõju avaldanud ning põhjendatud on talle rikkumise eest karistusmäära karmistada ning lisaks põhikaristusele kohaldada lisakaristust. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab isiku tähelepanu toimepandud rikkumise tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Kohus leiab, et isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Maiu Tootmaa viis end teadlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on ta teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Kuna Maiu Tootmaad on varasemalt karistatud
224 lg 1 järgi, siis tuleb lisakaristuse kohaldamisel lähtuda liiklusseaduse §-st 224 lg 3 p 2, mis annab võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohus on üldpreventatiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele 5 liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Maiu Tootmaa ei ole KarS § 50 lg- s 2 märgitud isikuks, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades, et Maiu Tootmaa on pärast rahatrahvi tasumist jätkanud samalaadse liiklusväärteo toimepanemist, on ta ise asetanud ennast olukorda, kus on alust kohaldada tema suhtes lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et kui isikule on mõistetud nii põhi- kui ka lisakaristus, peavad need oma koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma aga põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem, sest vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku põhikaristus 150 trahviühikut määratud sanktsiooni keskmises määras ning lisaks määratud lisakaristus kolm kuud, mis on sanktsiooni miinimummääras. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpool viidatud suunistele, leiab kohus, et kaebuse esitajale määratud keskmises määras põhikaristus ning lisakaristuse kohaldamine alammääras ei ole koosmõjus proportsionaalne tema süü suurusega. Kohus vähendab põhikaristust, mõistes rahatrahvi alla keskmise määra, jättes lisakaristusejuhtimisõiguse äravõtmise miinimummääras muutmata. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik, ilma selleta on väga raske, sest on peres ainus, kes saab autoga sõita, ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Asjaolu, et isik on muretsenud endale alkomeetri on igati positiivne, kuid tagantjärele tarkus ei muuda 11.03.2023 joobes mootorsõiduki juhtimist olematuks ega anna alust lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuid tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 30.03.2023. a otsuse väärteoasjas nr 2302,23,003485 määratud põhikaristuse suuruse osas, jättes lisakaristuse pikkuse osas muutmata ning võimaldab tasuda rahatrahvi osade kaupa kohtuvälise menetleja määruses märgitud osade kordade arvuga, s.o 4 kuu jooksul. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.