) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 5.
lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
8.
lg 5 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise ning oluline ei ole see, kes rahalise kohustuse täitemenetluses täitis, vaid see, et kohustus on täidetud pärast hagi esitamist (Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-21920 lk 3). Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-20-18958 leidnud, et üksnes asjaolu, et kolmas isik on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, ei anna alust jätta menetluskulusid kostja kanda olukorras, kus kostja on hagile vastu vaielnud. Olukorras, kus kostja on leidnud, et tema ei olnud võlgu (st kolmas isik ei tasunud kostja võlgnevust) ning ei nõustu hageja menetluskulude kandmisega, tuleb menetluskulude õigeks jaotamiseks kindlaks teha, kas hageja nõue kostja vastu oli põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-18958, p 14). Kostjad on esile toonud, et hagi esitamise ajaks oli põhivõlgniku Xxx OÜ vastu täitemenetlus juba alustatud ning hagejal oli võimalus nõue rahuldada põhivõlgniku vara arvelt. Samuti ei ole kostjad esitatud nõuet tunnistanud ning on sellele vastu vaielnud. 2
lg 5 sätestatut ning menetluskulud tuleb jätta
10.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 11. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku 900 eurot võrdselt iga kostja kohta. Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja kulu on olnud põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas märgitud kujul, v.a. kostja vastuse koostamise kulu (menetluskulude nimekirja p 1, 2 ja 3). Kostjate menetluskulude nimekirjast tulenevalt on hagivastuse koostamiseks kulunud 10,7 tundi (vt kostjate seisukoha p 14). Arvestades, et kostjate hagivastus koosneb 5 leheküljest sisulisest tekstist ning 4 lisast, on antud kulu kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kous vähendab neid kirjeid kokku 3,7 tunni võrra (loeb põhjendatuks 7 tundi). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kostjatele tasuda menetluskulud kokku 2 700 – 3,7*150*1,2 = 2 034 eurot. Kuivõrd kostjad on palunud mõista menetluskulud nende kasuks võdsetes osades, mõistab kohus hagejalt iga kostja kasuks välja 2 034:3= 678 eurot. 12.
lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja saab pool riigilõivu tagasi. Kohus tagastab hagejale
Riigilõiv tuleb tagastada hageja poolt märgitud pangakontole. 13.
14.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.