Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-137990 Tsiviilasi K.-M. K. hagi

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja 2 lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja M. U. (dtl 25). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista elatise summas 200 eurot, s.o väiksemas summas kui kehtiv miinimummäär. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 980 eurot, s.h eluasemekulud 350 eurot, kulutused toidule 250 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot, kultused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Kuna elatisnõue on väiksem, kui seadusega ettenähtud miinimumsumma, siis ei olnud hagejal vajalik ka nõude aluseks olevaid vajadusi tõendada. Samuti ei ole kostja kulude olemasolu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud ning on 02.02.2023 eelistungil kinnitanud, et kulude osas vaidlus puudub (dtl 98, 00:08:01). Seega lähtub kohus sellest, 3 et 200 euro väljamõistmine tagab käesoleval juhul iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldaks hagejal normaalselt kasvada ja areneda. 6.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kostja täielikult vabastada ülalpidamiskohustusest, kuna ta ei ole tulenevalt oma majanduslikust olukorrast ja tervislikust seisundist võimeline hagejale ülalpidamist andma, ilma et tema enda ülalpidamine kahjustuks. Kuigi üldjuhul ei vabasta halb majanduslik olukord elatise vabastamisest, siis käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostjal puudub võimalus täiendava sissetuleku teenimiseks, mille arvelt elatist hagejale tasuda. Kohus loeb tõendatuks, et Eesti Töötukassa 25.10.2022 otsusega on hinnatud hageja töövõime osaliseks alates 31.08.2022 (dtl 42-45) ning Eesti Töötukassa 24.04.2023 otsusega on tuvastatud kostjal puuduv töövõime alates 27.03.2023 (dtl 166-169). Viimati nimetatud otsuse kohaselt on kostjal tuvastatud raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on xxxx ning xxxx. Kostja ainukeseks sissetulekuks on olnud Eesti Töötukassa poolt makstav töötutoetus keskmiselt 242 eurot kuus (dtl 108). Kostja esitatud pangakontost nähtuvalt oli kostjal 19.04.2023 seisuga hoiustatud pangakontol 19,90 eurot (dtl 143-160). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostja igakuised kulutused (s.o side, elekter, vesi, prügi) moodustavad kokku ca 216 eurot. Eluliselt on usutav, et nimetatule lisanduvad ka täiendavalt toidu-, ravimi- ja transpordikulud. Kostja on ka välja toonud, et kulude kandmisel abistavad teda pere ja sõbrad. Arvestades kostja igakuiste sissetulekutega ja väljaminekutega ning asjaoluga, et kostja ise vajab abi enda kulude kandmisel, siis on käesoleval juhul põhjendatud vabastada kostja elatise tasumisest. 7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 8. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust m.h kui vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 9. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. 4 Menetluskulud 10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5