) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 01.05.2020 sõlmitud korteri aadressiga Xxxx rendileping, mille rendihinnaks oli 495 eurot kuus. Rendihinnale lisandus tasu tavapäraste kommunaalteenuste eest. Kostja rikkus kohustust tasuda arveid regulaarselt ja kostjal tekkis võlgnevus. Kostja ei vabastanud pinda ja selles osas pöörduti Tallinna üürikomisjoni poole. Võlgnevus 5835,67 eurot on tekkinud perioodi 01.01.2022 kuni 30.11.2022 jooksul maksmata renditasu ja kommunaalteenuste eest, millel lisanduvad viivised. Esmalt esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse likvideerimiseks. Kohus saatis makseettepaneku võlgniku registrikaardile kantud elektronposti aadressile tixtranslog20@gmail.com, kus võlgniku seaduslik esindaja J. R. kinnitas kohtule makseettepaneku kättesaamist. Võlgnik esitas vastuväite. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles nõuti kostjalt hagile vastust, kostjale kätte 29.03.2023 samal e-posti aadressil tixtranslog20@gmail.com. Vastavalt
lg 5 luges kohus menetlusdokumendid kättetoimetatuks 5 tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronposti aadressile saatmisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (26.04.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: konsultatsioon, dokumentide kogumine (1,5 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 595 eurot. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks 1,5 tundi. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 180 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 595 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 775 eurot. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.