XXX; kodakondsus Vene, kesk-eriharidusega, emakeel vene keel; elukoht: xxxx; töökoht: töötab mitteametlikult; varem kriminaalkorras karistatud: 22.02.2006 Harju Maakohtu otsusega
ja
alusel 4 kuud vangistust ja 11.09.2008 Viru Maakohtu otsusega
,
ja
Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming, määratud korras Prokurör Ain Tali Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 180 lg 3,
lg 1,3 RESOLUTSIOON Z.T süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul selliselt, et alates aprillikuust 2016.a tuleb igas kuus tasuda vähemalt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.01.
lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 717,00 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates aprillikuust 2016 igakuiselt vähemalt 71 (seitsekümmend üks) eurot ja 70 senti, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.01.
II Süüdistuse sisu Z.T süüdistatakse selles, et tema vanemana hoidus ajavahemikul 16.09.2004 kuni 02.12.2015 teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele M-M S (ik xxxx) elatusraha maksmisest, mis on temalt välja mõistetud Tallinna Linnakohtu 16.09.2004 määrusega T S kasuks summas 1240 EEK (79,25€) kuus. Elatusraha võlgnevus 02.12.2015 seisuga 11575,16 eurot. Seega Z.T , hoidudes vanemana teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele elatusraha maksmisest, pani toime
169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged, peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Z.T süüdi
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses s.o summas 480 eurot arvestusega, et miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Ka teeb prokurör
alusel ettepaneku määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu 2 jooksul alustades tasumist aprillist 2016.a. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Z.T süüdistuses saabus kohtusse 19.02.
näeb ette vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav Z.T puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb Z.T süüdi tunnistada
järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses ehk 480 eurot arvestusega, et päevamäära suurus on 3,20 eurot (
lg 3 alusel
lg 2 redaktsioonis, mis kehtis 2012.a.) Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 10 osamaksena perioodi 30.04.2016-31.01.2017 jooksul. 3 V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 72 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1 ja 3 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 10 osamaksena perioodi 30.04.2016-31.01.2017 jooksul. Kristel Vedro kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.