← Eesti

1-18-5264/7

Obsah (5)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2018, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5264 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Hanna-Liisa Moks

) § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav K.N isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248, 249 ja 2565 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.N

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista kuus

(6)kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub K.N kohesele ärakandmisele kolmkümmend

(30)päeva vangistust, mille hulka arvata

§ 68lg 1 alusel tema kahtlustatavana kinnipidamine 16. mail 2018, s.o üks

(1)päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda kakskümmend üheksa
(29)päeva vangistust. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse algust arvata alates K.N teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
  1. juunist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada K.N suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud osa K.N karistusest, s.o viite

(5)kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.N ei pane kahe
(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on K.N käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata K.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata K.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrata K.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt ühe

(1)kuu jooksul vangistusest vabanemisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna -Eesti Haiglas, PõhjaEesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal (Tartu Ülikooli Kliinikumis tuleb teenusele pöördumiseks registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine).

§ 78

p 1 alusel hakata K.N katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata K.N katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.N-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha kolmsada seitsekümmend viis

(375)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend kaks
(62)eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), 2 EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700035449. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus K.N süüdistatakse selles, et tema juhtis:
  1. mail
  2. a kella 02:05 paiku Tartus Paju 1a juures mootorsõidukit Volkswagen Caddy reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,96 mg/l kohta) ja omamata mootorsõiduki juhtimisõigust;
  3. juunil
  4. a kella 01:00 paiku Tartus Puiestee tn 12A juures mootorsõidukit Volks-wagen Caddy reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,09 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus K.N kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani K.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör mõista K.N-ile karistuseks

§ 424

lg 2 järgi 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 3 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on K.N kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on K.N kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrata JK.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 62,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.N tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskuludega ning nende tasumisega korraga. Seega tuleb süüdistataval tasuda menetluskuludena sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 62,40 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Peet Teidearu 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.