Obsah (9)

§ 208§ 646§ 656§ 641§ 436§ 442§ 392§ 230§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-132200 T

§ 208lg 1 ja lg 2).

Kohtul puudub võimalus omal algatusel kostjat vahetada või kaasata. Kuna hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, tuleb hagi jätta rahuldamata. Sel põhjusel ei ole menetluslikult otstarbekas hinnata töövõtulepingu täitmist ning võimalikke hageja rahaliseid nõudeid. Hagejal on võimalik esitada hagi õige kostja, töövõtja Q OÜ (ärinimi käesoleval ajal C OÜ, registrikood XXXXXXXX) vastu. Apellatsioonkaebus 5.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja teha uus otsus millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata 3

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 7.Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib otsuse ebapiisav põhjendamine, enne otsuse tegemist tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine. Need on olulised rikkumised

§ 656lg 1 p 5 järgi.

8. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu 17.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.1). Vastavalt

§ 442

lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. 9. Käesolevast asjast nähtub, et maakohus ei andnud otsuses hinnangut hageja väidetele, et kirjaliku töövõtulepingu sõlmisid pooled ning töövõtutasu võttis ettemaksuna vastu kostja füüsilise isikuna. Samuti on käsitlemata jäänud hageja väited, et lepingu sõlmimiseks sai ta kontaktandmed oma tuttavalt kostja kui füüsilise isiku kohta. Nende väidete tõendamiseks esitas hageja ka tõendid, kuid maakohus neid tõendeid otsuses ei analüüsinud. Hageja tõi esile ka selle, et ta esitas tarbijavaidluskomisjonile ekslikult avalduse juriidilise isiku suhtes, tuues ka esile, et sellest juriidilisest isikust sai ta teadlikuks alles peale seda, kui poolte vahel oli lepingu täitmisega seoses tekkinud vaidlus. Maakohus ei analüüsinud otsuses ka neid väiteid, rajades otsuse vaid peamiselt ühele kostja poolt menetluses avaldatud seisukohale, et tarbijavaidluskomisjonile esitatud avalduse esitas hageja juriidilise isiku suhtes. 10.Kohtul on vastavalt

§ 392lg-le 1 selgitamiskohustus.

Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada.

§ 230

lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta 4 Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Tulenevalt

§ 230lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormus nõude olemasolu tõendamiseks.

Seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6.

veebruari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei olnud hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitas oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugines vaid üldisele vastuväitele, et tema ei ole lepingu pooleks, kusjuures ta ei too esile lepingu sõlmimise ega täitmisega seonduvaid asjaolusid ega esita nenede asjaolude kohta ka kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-165564/52, p 17). Ringkonnakohtu arvates oleks maakohus käesolevas asjas pidanud selgitama vajadust oma väidete tõendamiseks ning andma väidete esitamiseks ning tõendite esitamiseks tähtaja. Asjast nähtuvalt on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult, mille tõttu võivad pooltel olla asja lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid esitamata. 11.Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja ringkonnakohtul ei ole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
6. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb eelmenetlus viia läbi nõuetekohaselt, selgitada pooltele vajadust tuua esile asjaolud ja tõendamiskoormust ning anda pooltele võimalus väidete ning tõendite esitamiseks. Alles pärast seda on võimalik langetada põhjendatud ja seaduslik otsus.
7. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) 5