Obsah (5)

§ 101§ 99§ 105§ 2172§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-1402

-i muutmise seaduse rakendussätted ei näe ette, et enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendid miinimumelatise väljamõistmiseks tuleb automaatselt ümber vaadata. Hageja on F OÜ osanik ja juhatuse liige. Kuna alates 01.12.2021 on hageja igakuine netosissetulek 1800 eurot, jääb hagejale peale elatise maksmist enda ülalpidamiseks 1216 eurot. Seega on hagejal majanduslik võimekus maksta kummalegi kostjale elatist 292 eurot kuus. Lisaks on hageja osanik ja juhatuse liige 12.01.2021 tegevust alustanud Õ OÜ-s. Osanikuna on hagejal õigus saada osa osaühingu kasumist. Hageja ei ole arvanud oma sissetuleku hulka ettevõtlusest saadavat tulu. Hageja varanduslik seisund on märkimisväärselt parem, millele viitab nt ka tema elustandard. Üldteada on asjaolu, et

1. a sügisest on märkimisväärselt suurenenud elektri- ja küttekulud, toiduainete hinnad jaekaubanduses, vaba aja veetmisega seotud kulud, teenused ning kulutused bensiinile, mistõttu on kasvanud kostjate püsikulud. Kostjate ema töötab Z OÜ-s arvete sisestajana netotöötasuga 650 eurot kuus.
2. Isegi juhul, kui esineks alus elatise vähendamiseks peretoetuste tõttu, taotlevad kostjad kõrvalekaldumist võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest, kuna ema töötasu on ligikaudu kolm korda väiksem kui isal ning isal on vaid kostjate ülalpidamiskohustus, aga emal on lisaks kostjatele veel kaks alaealist last, mistõttu ta ei ole võimeline andma igale lapsele ülalpidamist 292 eurot isegi riiklikke peretoetusi arvestades. Lapsi tuleb vanemal kohelda ühetaoliselt.
3. Peretoetuste võrra võiks elatise vähendamine kõne alla tulla üksnes juhul, kui hagejal esineks muid elatise vähendamist võimaldavaid asjaolusid. Hageja selliste erandlike asjaolude esinemist tõendanud ei ole. Ka 10.10.2016 oli lasterikka pere toetus 300 eurot ning kolmanda ning neljanda lapse toetus 100 eurot. Varasema kohtuvaidluse ajal ei esitanud hageja vastuväidet, et elatise väljamõistmisel tuleks arvestada riikliku peretoetusega. Seega ei ole asjaolud muutunud selliselt, et oleks õigustatud peretoetuse arvestamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kuigi üldjuhul on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja / või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-124-15 (punktis 12) selgitatud, et TsMS § 459 lõike 1 kohaselt võivad elatise suuruse muutmise aluseks ka õiguslikud muudatused. Lisaks on hageja selgitanud, et lasterikka pere toetust hakati maksma 01.07.
6. Sellest tulenevalt ei olnud
7. a võimalik kõnealuse toetusega elatise kindlaksmääramisel arvestada. Täiendavalt ei näinud kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse (

-i) sätted ette riiklike peretoetuste maha arvestamist igakuise elatise summast, kuigi kohtupraktika järgi seda siiski tehti. 10. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lõike 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lõigete 3–5 kohaselt on igakuise 4 2-22-1402 elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lõike 2 alusel makstakse kolme kuni kuut lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele lasterikka pere toetust 300 eurot.
3. Kindlaks tuleb teha, kui suur on kostjate ülalpidamise ulatus. Sõltumata 01.01.2022

§ 101

muudatustest, tuleb lapsele elatise suuruse määramisel lähtuda jätkuvalt eeskätt

§ 99

lõigetest 1–2, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. Kostjate seaduslik esindaja on märkinud, et kostja I igakuised kulutused on kokku 635,58 eurot ja kostja II igakuised kulutused 721,39 eurot. Lisaks on kostjate seaduslik esindaja märkinud, et tema abikaasa rahalise toeta ei ole võimalik kostjate vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kanda.
2. Kostja I kulutusteks kalendrikuus on kokku 635,15 eurot: eluasemekulu 133,41 eurot; kulu toidule 185 eurot; kulu tervishoiule, sh ravimitele 19 eurot; kulu hügieenitarvetele 28 eurot; kulu riietele ja jalanõudele 60 eurot; sidekulu 26,34 eurot; koolikohustuse täitmisega seotud kulu, sh järeleaitamistunnid 128,40 eurot; transpordikulu 30 eurot; vaba aja veetmisega seotud kulu 25 eurot (kulutused kinole, sõprade sünnipäeva kingitustele, taskurahale, seiklustubadele jne). Hageja viide, et kostjate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut, on asjakohatu. Uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ja lapse kulude põhjendatud ning vajalik koosseis tuleb kohtul tuvastada juhtumipõhiselt. Hageja on pidanud põhjendatuks kulutusi tervishoiule, riietele ja jalanõudele ning meelelahutusele, seega kokku 104 eurot (19 + 60 + 25). Ülejäänud kulutuste osas on hageja esitanud vastuväite.
3. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Kostja I elab koos emaga temale kuuluvas korteris aadressil XXX, Tallinn. Korteriomand on omandatud pangalaenu eest (leping nr L070012589, tl 74–76 pöördel; maksegraafik, tl 77–78 pöördel) ning renoveeritud laenulepingu nr L4915528 alusel võetud laenu eest (tl 79-81 pöördel). Igakuised laenumaksed pangale on 395 eurot (tl 82-83). Kostjate ema leibkonnas elab 5 inimest (kostjad, ema, tema abikaasa ja nende abielust sündinud tütar). Kostjate ema teine alaealine tütar D elab eraldi (tl 134). Kommunaalkulud viimase kolme kuu eest on kokku 684,28 eurot, seejuures
4. a detsembri eest 292,23 eurot (tl 84, 87–88),
5. a jaanuari eest 222,48 eurot (tl 85, 89–90) ja
6. a veebruari eest 169,57 eurot (tl 86, 91–92), 5 2-22-1402 mis teeb keskmiseks kuluks 228,09 eurot, millest kostja I osa on 45,62 eurot [(292,23 + 222,48 + 169,57) : 3]. Eluasemekulude hulka kuuluvad ka Elisa Teleteenused AS koduinterneti ja digiTV kasutamisega seotud kulud. Teleteenuste tasu kuus on kokku 43,95 eurot (tl 93, 94–95), millest kostja I osa on 8,79 eurot. Antud juhul on põhjendatud kostja I eluruumi kasutamise kulu 133,41 eurot. Mis puudutab kulutusi toidule, siis selles osas märgib kohus järgmist. Üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et kostja I on kasvueas, leiab kohus, et tema toidukulu 185 eurot on mõistlik ega ole üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid ja kodukeemiat (sh pesuvahendid ja koristustarbed), millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 28 euro ulatuses (antud kulu hulka arvestab kohus ka juuksuri kulu). Koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Lisaks hõlmab antud kulu internetti. Arvestades viimasel kahel aastal toimunud distantsõpet, tuleb kohtu hinnangul arvuti soetamise kulu pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Sidekulu on jagatud aasta peale arvestusega, et sisaldavad kulutusi kord nelja aasta jooksul arvuti (4 x 12 kuud x 16 eurot= 768 eurot) ja iga kahe aasta järel telefoni ostuks ning kulusid Tele2 Eesti AS mobiiltelefoni (nr XXXXXXXXX) eest (tl 96-97, 98-99). Seega on sidekulud põhjendatud summas 26,34 eurot kuus. Seonduvalt koolikohustuse täitmise kuludega märgib kohus, et kostja I käib koolis. Koolikohustusega seonduvate kulutuste suuruseks on märgitud kokku 128,40 eurot. Koolikohustuse kulu hulka on arvestatud kulud koolitarvetele, kohustuslike suusatundide ajal suuskade laenutamisele, õppekäikudele, ekskursioonidele talvisel ja suvisel koolivaheajal (nt selleks suveks planeeritav Prangli klassireisi kulu on 150 eurot), tegevusnädalal korraldatavate töötubade ning kooliürituste osalemistasu kulud, mis on jagatud õppeaasta peale ning on keskmiselt 27 eurot kuus. Siia hulka on arvestatud inglise keele järeleaitamistundide tasu. Distantsõppe ja koroonasse haigestumise tõttu tekkis kostjal I õppelünk nimetatud õppeaines ning pärast poolaasta õpitulemuste selgumist tuli astuda samme, et mahajäämus likvideerida. Ühe õppetunni maksumus on 16,90 eurot (tl 100, 101, 102-103), mis teeb kuu keskmiseks kuluks 101,40 eurot. Mis puudutab hageja väidet, et koolis pakutakse õpiraskuste korral kõikides õppeainetes tasuta konsultatsioone, on kostja I lepinguline esindaja märkinud, et kooli poolt antav konsultatsioon ei ole samastatav eraõpetaja poolt antava süsteemse järeleaitamisega, mis toimub kalendriaasta vältel. Hageja arvamus, et mahajäämuse korral annavad õpetajad õpilastele tasuta järeleaitamistunde, on elukauge ning sellekohast infot ei nähtu ka kooli kodulehelt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja I poolt välja toodud kulu põhjendatud summas 128,40 eurot. Kohus leiab, et transpordikulu 30 eurot kuus on vajalik ja põhjendatud. Tegemist ei ole Tallinna linnas liiklemisega seotud kuludega, vaid tegemist on kulutustega, mis kaasnevad linnast välja sõitmisega. Kulutused on jagatud aasta peale arvestusega, et sisaldavad sõite linnast väljas elavate sugulaste juurde, laagrisse ning kord kahe kuu jooksul ringsõite nädalavahetusel mööda Eesti erinevaid paiku. Kulutused koosnevad bensiinikulust, mille suuruseks on hetkel 1,859 eurot/liiter. Kostja I kulud moodustavad kokku 635,15 eurot (104 + 133,41 + 185 + 28 + 26,34 + 128,40 + 30) kuus.
7. Kostja II kulutused kokku on 721,39 eurot (ühes kalendrikuus): eluasemekulu 133,41 eurot; kulu toidule 185 eurot; kulu tervishoiule, sh ravimitele 41 eurot (sh kulud nõustamisele; tl 104, 105, 106–107, 108–109, 119); kulu hügieenitarvetele 28 eurot; kulu riietele ja jalanõudele 60 eurot, sidekulu 26 eurot; koolikohustuse täitmisega seotud kulud, sh järeleaitamistunnid, 125,40 eurot; huvitegevusega seotud kulu 57,58 eurot (judotreeningud ja eelmise aasta suvelaager, tl 114-118), transpordikulu 30 eurot, vaba aja veetmisega seotud kulu 35 eurot (kulutused kinole, sõprade sünnipäeva kingitustele, taskurahale, suvisele laagrile, tl 118-119). Hageja pidas põhjendatuks kulutusi tervishoiule, riietele ja jalanõudele, huvitegevusele ning 6 2-22-1402 meelelahutusele, kokku 193,58 eurot (41 + 60 + 57,58 + 35). Ülejäänud kulutuste osas on hageja esitanud vastuväite.
8. Mis puudutab kostja II kulutusi eluasemele, toidule, hügieenitarvetele, sidekulusid ja transpordikulu, siis antud kulutusi on kohus põhjalikult käsitanud kostjaga I seonduvate vajalike ja põhjendatud kulutuste kindlakstegemisel ning kuna eeltoodud kulud ja nende suurus on sama ka kostja II puhul, kohus ei pea vajalikuks eeltoodud põhjendusi üle korrata. Kohus leiab, et kostjaga II seonduvad eluasemekulud, kulud toidule, hügieenitarvetele, sidele ja transpordile on vajalikud ja põhjendatud kogusummas 402,41 eurot (133,41 + 185 + 28 + 26 + 30). Mis puudub koolikohustuse täitmisega seonduvaid kulutusi, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kostja II käib koolis. Koolikohustusega seonduvate kulutuste suuruseks on märgitud kokku 128,40 eurot. Koolikohustuse kulu hulka on arvestatud kulud koolitarvetele, sh töövihikutele ja joonistamistarvetele, kohustuslike suusatundide ajal suuskade laenutamisele, õppekäikudele, ekskursioonidele, tegevusnädalal korraldatavate töötubade ning kooliürituste osalemistasu kulud, mis on jagatud õppeaasta peale ning on keskmiselt 24 eurot kuus. Siia hulka on arvestatud matemaatika järeleaitamisetundide tasu. Tunnid toimuvad kahel korral nädalas ja ühe õppetunni maksumus on 16,90 eurot, mis teeb kuu keskmiseks kuluks 101,40 eurot (tl 110–111, 112–113). Mis puudutab hageja väidet, et koolis pakutakse õpiraskute korral kõikides õppeainetes tasuta konsultatsioone, on kostja II lepinguline esindaja märkinud, et kooli poolt antav konsultatsioon ei ole samastatav eraõpetaja poolt antavate süsteemsete järeleaitamisetundidega, mis toimuvad kogu kalendriaasta vältel. Hageja arvamus, et mahajäämuse korral annavad õpetajad õpilastele tasuta järeleaitamistunde, on elukauge ning sellekohast infot ei nähtu ka kooli kodulehelt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja II poolt välja toodud kulu põhjendatud märgitud summas 125,40 eurot. Kostja II kulud moodustavad 721,39 eurot (193,58 + 402,41 + 125,40) kuus.
9. Hageja on seisukohal, et kostjatele makstavaid toetusi tuleb elatise suuruse arvutamisel arvestada.

§ 101

lõige 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel. Seega, kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, arvatakse toetuse osa (toetuste summa kokku jagatuna alaealiste laste arvuga peres ja jagatuna kahega) elatise summast maha.

1. Hageja on seisukohal, et peale lasterikka pere toetuse kehtestamist
2. a on kostjate seaduslikule esindajale makstavate peretoetuste summa 620 eurot – lasterikka pere toetus 300 eurot ja nelja lapse lapsetoetus kokku 320 eurot (60 + 60 + 100 + 100). Iga kostjate seadusliku esindaja perekonnas kasvava lapse lapsetoetuse suuruseks on sellest proportsionaalselt 155 eurot (620 : 4). Hageja leiab, et kostjatele makstavaid toetusi tuleb elatise suuruse arvutamisel arvestada. Põhjendatud on mõlema kostja puhul elatise vähendamine makstavatest toetustest poole võrra, s.o 77,50 (155 : 2) euro võrra. Kostjad on seisukohal, et äärmisel juhul saaks lugeda kostja I vajadused lapsetoetuse arvel rahuldatuks 60 euro ulatuses kuus (ühe vanema osa 30 eurot) ja kostja II vajadused 100 euro ulatuses (ühe vanema osa 50 eurot). Lasterikka pere toetuse arvel kostjate vajadusi kaetuks lugeda ei saa. 19.

-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 SE) seletuskirja kohaselt on lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Praegusel juhul see nii ei ole - vanematel on kaks ühist last, kuid emal on kokku neli alaealist last. Lisaks tuleb lasterikka pere toetuse puhul arvestada ka selle maksmise eesmärki. PHS-i 7 2-22-1402 eesmärgiks on § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lõike 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lõike 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. PHS-i (217 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt on peretoetused suunatud rohkem vähemkindlustatud, sh suurtele peredele, ning lasterikka pere toetuse eesmärgiks on tagada rohkem rahalist tuge paljulapselistele peredele. Seejuures on lasterikkus sotsiaalne risk, mis võib sõltuvalt olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta kanda. Mh põhjustab lasterikkus peale laste eest hoolitsemise suurtele kuludele ka takistusi elatise teenimisel, kuna laste eest hoolitsemise tõttu tuleb vähemalt ühel vanemal pahatihti töötamisest täielikult või osaliselt loobuda. Kohus on seisukohal, et lasterikka pere toetuse eesmärgiks on pere üldise toimetuleku toetamine, et laste arvu suurenemisega pere elatustase oluliselt ei langeks. Arvestades seda, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks, sh perele piisava sissetuleku tagamiseks, et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja vähendada lasterikka pere vaesusriski, mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks (selleks on mõeldud lapsetoetus), on kohtu hinnangul üldjuhul põhjendatud jagada lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel. Antud juhul kasvab kostjate ema peres neli alaealist last. Seega tuleks mahaarvatavaks summaks ümardatult (60 + 60 + 100 + 100 + 300) : 4 = 155 eurot, millest ühe vanema osa iga lapse kohta oleks pool ehk 77,50 eurot kuus. Seega kuuluks kummalegi kostjale tasumisele kuuluv elatis vähendamisele 77,50 euro võrra.

1. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. Hageja on märkinud, et eelmise kohtulahendi tegemise ajal oli tema igakuise sissetuleku suurus 1400 eurot kuus (tl 12, 11 pöördel). Käesoleval hetkel on hageja igakuise sissetuleku suurus keskmiselt 1285 eurot kuus (01.01.2021–31.01.2022 tulu 16 699,75 eurot, kalendriaastas keskmine 1285 eurot) (tl 15–17). Hageja sissetuleku suuruse osas on kostjad mh märkinud, et F OÜ tegeleb ehitussektoris üldehitus ja sisetööde ehitusmaterjalide müügiga; üldteada on asjaolu, et ehitussektoris on majandustulemused kasvanud tänu kinnisvarabuumile ja riiklike ehitusobjektide arvu plahvatuslikule kasvule; F OÜ
2. a majandusaasta aruanne näitab, et ettevõtte müügitulu kasvas 440 874 euroni ja kasumit teeniti 4149 eurot ning kasvasid ka ärikulud (tl 41–45); lisaks töölepingu alusel makstavale töötasule laienevad hagejale juhatuse liikmele ettenähtud hüvitised nagu nt side- ja sõidukulude hüvitamine; tegevust alustanud Õ OÜ tegeleb kaupade jaemüügiga posti- ja interneti teel (tl 46 pöördel). Hageja elustandard võimaldab tal tegelda eksklusiivse mootorratta hobiga, käia regulaarselt mootorratastega matkamas ning osaleda kõikvõimalikel mootorratturite üritustel ja kokkutulekutel (tl 47). Hageja on kostjate seadusliku esindaja väidete osas selgitanud, et tema igakuise sissetuleku suurus on varieeruv, kuna ettevõtte käive on kuude lõikes erinev ning igakuise sissetuleku suurusena ei tule käsitada kalendriaasta suurimat kuusissetulekut; arvestades F OÜ
3. a kasumi suurust ja osanike arvu, otsustati kasumit mitte jaotada ja hageja oma igakuisele sissetulekule täiendavat tulu ei saanud; Õ OÜ äritegevus on olnud kesine -
4. a tulu 7148,23 eurot, tegevuskulu 5334,53 eurot ja kasum 1813,7 eurot (tl 65–66),
5. a tegevuskulud 1841,65 eurot ja tulud 1682,54 eurot, seega on ettevõte kahjumis (tl 67 pöördel) ja ühtegi väljamakset hageja kasuks tehtud ei ole; hageja omab mootorratast, mis on ostetud
6. a (esmane registreerimine 23.02.1999), kuid viimase 5 a jooksul on sõidetud 3073 kilomeetrit.
7. Kohus leiab, et hageja sissetulekuks on keskmiselt 1285 eurot kuus. Hagejale kuulub ka XXX kinnistu, XXX külas, Kohila vallas ja korteriomand aadressil XXX. Hageja on F OÜ osanik ja juhatuse liige. Lisaks on osanik ja juhatuse liige Õ OÜ-s. Hageja on selgitanud, et ühtegi väljamakset hageja kasuks ettevõttest tehtud ei ole. Vastupidist kostjad tõendanud ei ole. Lisaks kuulub hagejale mootorratas. Hageja on tööealine ning -võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Täiendavalt on hageja 19.04.2022 menetlusdokumendis esile toonud, et ei 8 2-22-1402 ole taotlenud elatise vähendamist kehvast majanduslikust seisukorrast tulenevalt. Seega on kohtu hinnangul hagejal olemas piisavalt rahalisi vahendeid alaealiste laste ülalpidamiseks. Lisaks märgib kohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12, punkt 15).
8. Kostjate seaduslik esindaja töötab Z OÜ-s arvete sisestajana netotöötasuga 650 eurot kuus (tl 48). Kuna kostjate seadusliku esindaja noorim laps on alles 3-aastane ning läks hiljuti lasteaeda, tuleb tal tihti võtta töövõimetusleht lapse haigestumise tõttu. Kostjate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand asukohaga PPP, Tallinnas (tl 50 pöördel) koos laenukohustusega, mis pärast lahutust hagejast jäi tema kanda. Hageja on selgitanud kostjate seadusliku esindaja sissetuleku osas, et ta töötab abikaasale kuuluvas ettevõttes (tl 68) ja on eluliselt ebausutav, et varasemalt keskmisest oluliselt kõrgemat palka teeninu sissetuleku teenimise võimekus on sellises mahus kahanenud.
9. Kohus leiab, et kostjate seadusliku esindaja igakuise keskmise sissetuleku suuruseks on 650 eurot. Kostjate seaduslik esindaja töötab 0,7 koormusega ning tema töötasu on proportsioonis ametikoha mediaanpalgaga. Kostjate seaduslik esindaja saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust kokku 620 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on ka esile toonud, et tema abikaasa rahalise toeta ei oleks tal võimalik kostjate vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kanda. Lisaks nõustub kohus kostjate seadusliku esindajaga, mille kohaselt sõltub käesoleval juhul kostjate ülalpidamiskohustuse ulatus hageja sissetulekutest ja varalisest seisundist, mitte teise vanema sissetulekust ja varalisest seisundist.
10. Hageja on palunud elatise vähendamist alates 27.01.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni kummalegi kostjale 165,94 euroni. Kohus tuvastas, et kostja I igakuised vajadused on 635,15 eurot ja kostja II igakuised vajadused on 721,39 eurot.

§ 105

lõike 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kostjad taotlevad kõrvalekaldumist võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest, kuna ema ja isa varaline seisund on kordades erinev - isa varaline seisund on oluliselt parem. Kostjate hinnangul saaks antud juhul tulla kõne alla, et ema kannaks 35 % ülalpidamiskuludest ja isa 65 %. Hageja ei pea põhjendatuks kostjate seadusliku esindaja nõuet jagada kostjate ülalpidamiskohustus vanemate vahel ebaproportsionaalselt. 25. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohus leiab, et kuna kostjate seadusliku esindaja sissetulek on miinimumpalgale lähedane, st elatise tasumine hagejaga võrdselt ei tagaks talle endale minimaalsete vajaduste rahuldamist ning kostjate seaduslikust esindajast põlvnevate ülalpeetavate arv on suurem, on põhjendatud

§ 105

lõike 3 alusel kõrvalekaldumine võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest. Kohus märgib, et vanemate sissetuleku suuruseks kokku on 1935 eurot (1285 + 650). Vanemate varaline proportsioon protsentides on 9 2-22-1402 järgmine: isal 66% ja ema 34%. Seega peaks hageja kostja I ülalpidamiskuludest kandma 341,70 eurot [(635,15 x 66%) - 77,50] ja kostja II ülalpidamiskuludest 398,62 eurot [(721,39 x 66%) - 77,50]. Kuna hageja peab kummalegi kostjale tasuma elatist igakuiselt miinimumsummas (

1. aastal 292 eurot) vastavalt Harju Maakohtu 10.10.2016 otsusele, jätab kohus hageja hagi kostjate vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
2. TsMS § 164 lõike 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda ega määra poolte kulusid rahaliselt kindlaks. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega määrata kummagi kostja ülalpidamiseks elatise suuruseks alates 27.01.2022 kuni 27.06.2026 165,94 senti kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust ja pool lapse kohta arvestatud lasterikka pere toetust). Elatist indekseeritakse iga aasta
4. aprillil vastavalt

§ 101

lõigetele 3 ja 4 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse muutumisel muutub vastavalt ka elatise arvutamise aluseks olevate riiklike peretoetuste suurus. Apellant ei vaidlusta otsust menetluskulude jaotuse osas.

1. Apellant nõustub, et kostjate vajaduste suuruse kindlaksmääramine on vaidluse lahendamiseks vajalik, kuid ei nõustu järeldustega ülalpidamiskulude suuruse kohta. Kostjate seadusliku esindaja ei tõendanud ülalpidamiskulusid. Mõlema lapse kulud on tuvastatud meelevaldselt kõrvale kaldudes nii elulisest vaatevinklist kui väljakujunenud kohtupraktikast. Apellant jääb 19.04.2022 menetlusdokumendis avaldatu juurde.
2. Toidukulu 185 eurot kuus ei ole senist kohtupraktikat arvestades tavapärane ega mõistlik. Uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõppraporti järgi on Tallinnas ühe lapse keskmine toidukulu 86 eurot kuus. Sellises ulatuses on siiani ka kohtupraktikas ühe lapse toidukulu põhjendatuks peetud. Kohus jättis tähelepanuta, et tegemist on 5-liikmelise perega, kus toidukulud on märkimisväärselt madalamad nt ühe lapsega perekonnast. Põhjendatuks saab lugeda kuni 100 eurost toidukulu ühe vastustaja kohta.
3. Poisslaps käib juuksuris minimaalselt üle kuu (kord kuni 15 eurot) ja dušigeeli / seepi / hambapastat (kokku c 5 eurot) ostetakse samuti minimaalselt üle kuu, seega ei saa igakuine kulu olla üle 10 euro.
4. Erinevate nutiseadmete kulu ei kuulu lapse esmatarbevajaduste juurde ja sellises mahus ostud peaksid vanemad eelnevalt omavahel läbi arutama (kas ja millal tuleb soetada uus seade; kas soodsama variandi otsingul võiks toote soetada järelturult jmt). Põhjendatud on mobiilsideteenuste kulu vastustaja I kohta 10,34 eurot ja vastustaja II kohta 10 eurot.
5. Asjaolu, et mõlemad vastustajad on mingil perioodil kasutanud kooli poolt pakutava abi asemel tasulist õpiabiteenust (ühe tunni hind 16,90 eurot), ei anna põhjendust arvestada igakuise elatise sisse kulu 6 tunni tasu eest igas kalendrikuus. Kui tasuta koolihariduse puhul tuleks arvestada igakuiselt ca 125 euro suuruse kuluga, ei oleks Eestis tõenäoliselt suuremal osal lastest üldse võimalik koolikohustust täita. Kooliga seotud kulud on mõlema vastustaja puhul põhjendatud kuni 30 eurot kuus. 10 2-22-1402
6. Transpordikulu ei pea apellant põhjendatuks, sest vastustajatele kui Tallinna linna elanikele on ühistransport tasuta ja nad liiklevad igapäevaselt ühistransporti kasutades. Teiste sõitude puhul ei ole eluliselt usutav, et need tehakse vaid kostjate huvides. Transpordikulude osas puudub igasugune arvestus läbitavate vahemaade ja sõiduki kütusekulu kohta.
7. RAKE
8. a uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ väljatoodud tulemusi ei ole võimalik ega põhjendatud arvestada üksühele vastustajate ülalpidamiskulude suuruse väljaarvutamisel, kuid võrreldes uuringu tulemusi (olenevalt uurimismeetodist 344–388 eurot kuus) vastustajate ülalpidamiskulude väidetava suurusega (635,15–721,39 eurot kuus), oleks kohus pidanud vastustajate perekonnaliikmete arvu ja seadusliku esindaja sissetuleku suurust arvestades esitatud kulukalkulatsiooni oluliselt kriitilisemalt analüüsima (Riigikohtu lahend nr 2-19-19160). Praegusel juhul ei ole vastustajate seaduslik esindaja kohtule tõendanud, et kulud oleksid väidetud suuruses. Elatise uue suuruse väljaarvutamisel oleks kohus pidanud lähtuma kas piisava põhjalikkusega tuvastatud reaalsete ülalpidamiskulude suurusest või

§-s 101 sätestatust.

1. Vastustajate seadusliku esindaja sissetuleku suurusena tuvastas kohus 650 eurot, mis on ebausutav ja vastuolus vastustajate väidetavate ülalpidamiskulude suurusega. Kui varasemalt, sh apellandi ja vastustajate seadusliku esindaja kooselu ajal, oli vastustajate seaduslik esindaja alati teeninud apellandist suuremat sissetulekut, on kummastav, et tänasel päeval on tema sissetulek sisuliselt miinimumpalga suurune. Sarnaselt apellandiga on ka vastustajate seaduslik esindaja tööealine ja -võimeline ning temalgi lasub kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.
2. Apellant ei nõustu, et vastustajate ülalpidamise ulatus sõltub ainuüksi apellandi sissetulekutest ja varalisest seisundist, mitte vastustajate seadusliku esindaja sissetulekutest ja varalisest seisundist. Vastustajate ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal ja

-i mõtte kohaselt eelduslikult võrdsetes osades. Vastustajate tavaline elulaad kujuneb nende vanemate rahalistest võimalustest tulenevalt. Riigikohus on lahendi nr 2-16-135 punktis 13 sedastanud, et lapse elatise vaidlustes tuleb kohtul analüüsida mõlema vanema võimet teenida sissetulekut. Maakohus õigustab olukorda, kus vanema enda rahalised võimalused on minimaalsed, kuid uue kaaslase toel kasvatatakse laste ülalpidamiskulud (väidetavalt) ebamõistlikult kõrgeks ja lahus elavalt vanemalt nõutakse ülalpidamist nendest kuludest lähtuvalt. Laste tavapärase elustandardi kujundamise eest vastustab lastega koos elav vanem vahetult ja lastest lahus elav vanem elatist makstes. Lapse suhtes ülalpidamiskohustust mitteomava isiku toetus on rangelt vabatahtlik ja tervitatav, kuid seda ei ole mingil juhul põhjendatud arvestada lapsele makstava elatise sisse. 37. Apellant ei nõustu, et kostjad oleksid võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest kõrvalekaldumist nõudena taotlenud. See oleks pidanud olema esitatud vastuhagi korras. Ka ei ole võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumine põhjendatud. Elatise vähendamine ei kahjusta vastustajate huve ja vähendades elatist

§ 101

alusel väljaarvutatava summani, on läbi elatise muutuva suuruse vastustajate huvid kaetud ka üldise hinnataseme tõusu korral. Vastustajate seisukoht

1. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 11 2-22-1402 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, kui asus seisukohale, et alates 01.01.2022 muutunud õiguslik olukord ja kostjate vastuväited ei anna alust hagejalt Harju Maakohtu 10.10.2016 otsusega väljamõistetud igakuise elatise suurust vähendada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega muudab alates hagi esitamisest kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust. Hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Samuti jaotab ringkonnakohus menetluskulud.
3. TsMS § 442 lõike 5 alusel võtab kolleegium esmalt seisukoha seni lahendamata taotluste kohta. Pooled esitasid 26.05.2023 ja 01.06.2023 menetlusdokumentide lisadena täiendavaid dokumentaalseid tõendeid vastavalt ringkonnakohtu 16.05.2023 korraldavale määrusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlused kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 230 lõike 2 teise lause alusel oli kohtul õigus teha pooltele ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks.
4. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi jõustunud kohtuotsusega seadusjärgses miinimummääras väljamõistetud elatise vähendamiseks vastavalt 01.01.2022 muutunud õiguslikule olukorrale.

§ 2172

lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et varasemalt miinimummääras väljamõistetud elatusraha suuruseks loeti alates 01.01.2022 292 eurot kuus ja kui vanem või laps selle summaga ei nõustu, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

1. Kostjad vaidlesid hagile vastu, tuues esile, et nende vajadused on suuremad kui seaduse alusel arvestatav elatis. Samuti, et on alust kalduda kõrvale vanemate vahelisest ülalpidamiskohustuse täitmise võrdsuse põhimõttest.
2. Maakohus jättis hagi rahuldamata järgmiste põhjendustega: kostjate vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt vastavalt 635,15 (kostja I;
3. a sündinud noormees) ja 721,39 (kostja II;
4. a sündinud noormees) eurot, millest on lastetoetuste arvel kaetud 155 eurot; hageja keskmiseks sissetulekuks on 1285 eurot kuus ja talle kuuluvad kinnistu, korteriomand, kaks äriühingut; kostjate ema töötab osalise tööajaga (0,7 koormusega), kuna tal on 3-aastane laps, sissetulekuks on 650 eurot kuus, saab laste- ja lasterikka pere toetusi, talle kuulub korteriomand koos laenukohustusega; arvestades vanemate erinevat varalist olukorda, on põhjendatud, et isa peab kostjaid ülal 66% ja ema 34% ulatuses; eeltoodu alusel peaks hageja tasuma igakuiselt kostjale I 341,70 eurot ja kostjale II 398.62 eurot.
5. Hageja on apellatsioonkaebuses endiselt seisukohal, et kostjate tegelike vajaduste rahuldamiseks esiletoodud summad on tõendamata (konkreetselt vaidlustab kulusid toidule, hügieenitarvetele, sideteenustele, tasulisele õpiabiteenusele, transpordile); kostjate ema on võimeline teenima vähemalt hagejaga võrdset sissetulekut, mistõttu ei ole põhjendatud võrdse ülalpidamiskohustuse põhimõttest kõrvale kaldumine.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Erinevalt kuni 01.01.2022 kehtinud

§ 101

lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole.

§ 101alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. 12 2-22-1402 Samas ka alates 01.01.2022 kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lõige 1).

Kohtule jääb mh

§ 102

lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. Seega said kostjad esitada vastuväiteid hagile enda tegelike vajaduste alusel, kuid erinevalt miinimumelatisest tuli kostjatel oma tegelikke vajadusi tõendada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt olid kostjad tõendamiskoormusest aru saanud.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvestamise alused. 46. Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus, kas kostjad suutsid piisava elulise veenvusega (TsMS § 232 lõige 1) tõendada, et nende tegelikud vajadused on suuremad kui

§ 101lõigete 3–5 alusel arvestatav kahekordne elatis.

Selleks arvestas kohus esmalt välja

§ 101lõigete 3–5 alusel arvestusliku elatise suuruse mõlema kostja kohta.

1. Kostja I puhul (arvestades, et tegemist on pere teise lapsega, vt kostjate 05.04.2022 menetlusdokument (I kd tl 69 pöördel)) oleks arvestuslik elatis järgmine: perioodil 27.01.2022– 31.03.2022 175,94 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1448 eurost) - 30 eurot (½ lapsetoetusest 60 eurost) – 37,50 eurot (pool ¼-st lasterikka pere toetusest 300 eurost)); perioodil 01.04.2022–31.12.2022 188,14 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1548 eurost) - 30 eurot (½ lapsetoetust 60 eurost) – 37,50 eurot (pool ¼-st lasterikka pere toetusest 300 eurost)); perioodil 01.01.2023–31.03.2023 175,01 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1548 eurost) - 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost) - 40,63 eurot (pool ¼-st lasterikka pere toetusest 650 eurost, mis on eelnevalt jagatud pooleks); alates 01.04.2023 219,70 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) - 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost) – 40,63 eurot (pool ¼-st lasterikka pere toetusest 650 eurost, mis on eelnevalt jagatud pooleks)).
2. Arvestades, et kostja II on PHS § 17 mõttes pere kolmas laps (vt kostjate 05.04.2022 menetlusdokument I kd tl 69 pöördel) ja temale makstav lapsetoetus on kogu arvestusperioodi olnud 100 eurot, siis tema arvestuslik elatis oleks vastavalt 155,94, 168,14, 165,01 ja 209,70 eurot.
3. Seega eelduslikult kuluks kostja I tavapäraste vajaduste rahuldamiseks kuus vastavalt 2x175,94=351,88, 2x188,14=376,28, 2x175,01=350,02 ja 2x219,70=439,40 eurot, kusjuures sellele lisanduvad perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavad riiklikud toetused (lapsetoetus PHS § 17 lõike 3 alusel vastavalt 60 või 80 eurot; osa lasterikka pere toetusest PHS § 21 lõige 2 või 3 (sõltuvalt redaktsiooni kehtivusest) vastavalt 75 või 81,25 eurot). Seega oleksid arvestusliku elatise puhul kostja I vajadused kaetud kuus vastavalt 351,88+60+75= 486,88 ja 376,28+60+75=511,28 ning 350,02+80+81,25=511,27 ja 439,40+80+81,25=600,65 euroga. Kostja II vajadused oleksid rahuldatud vastavalt 2x155,94=311,88, 2x168,14=336,28, 2x165,01=330,02 ja 2x209,70=419,40 euro ulatuses, millele lisanduvad PHS-i alusel makstavad riiklikud toetused (lapsetoetus PHS § 17 lõike 3 alusel vastavalt 100 eurot; osa lasterikka pere toetusest PHS § 21 lõige 2 või 3 (sõltuvalt redaktsiooni kehtivusest) vastavalt 100 või 81,25 eurot). Seega kokku oleksid kostja II vajadused kaetud kuus vastavalt 311,88+100+75=486,88 ja 336,28+100+75=511,28 ning 330,02+100+81,25=511,27 ja 419,40+100+81,25=600,65 euroga. 13 2-22-1402
4. Ringkonnakohus selgitab seonduvalt lasterikka pere toetusega, et kolme kuni kuut last kasvatavale perele oli hagi esitamise ajast kuni 01.01.2023 toetuse suuruseks PHS § 21 lõike 2 järgi 300 eurot ning alates 01.01.2023 on 650 eurot (muudatus jõustus 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023). Vastavalt 01.02.2023 jõustunud

§ 101

lõike 5 muudatusele võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse toetus pooles ulatuses, mida arvestatakse omakorda mõlema vanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel. Arvestades, et toetust hakati tagantjärgi maksma alates 01.01.2023, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane alates 01.01.2023 elatise summa kindlaks määramisel arvesse võtta lasterikka pere toetust 325 eurot, mis jaguneb võrdselt mõlema vanema kasuks ning jagatakse omakorda laste arvuga (praegusel juhul neli).

1. Maakohus tuvastas, et kostja I igakuised vajadused on 635,15 eurot ja kostja II igakuised vajadused saavad kaetuks 721,39 euroga. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib kolleegium maakohtu otsustusi seonduvalt kostjate kuludega toidule, hügieenitarvetele, sideteenustele, tasulisele õpiabiteenusele ja transpordile ning hageja ei vaidlustanud järgmisi maakohtu poolt tuvastatud kostjate vajadusi: eluasemele 133,41 eurot, tervishoiule 19 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot, meelelahutusele 25 eurot, seega kokku ei ole vaidluse all kummagi kostja vajadustest 237,41 eurot. Lisaks ei ole kostja II puhul vaidluse all kulu huvitegevusele 57,58 eurot. Kolleegium võtab vaidlustamata kulutused otsuse tegemisel arvesse.
2. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete alusel, kas maakohus tuvastas kostjate vajadused ja nende rahuldamiseks kuluva rahasumma kooskõlas

§ 102

lõikega 3, milline viitab mh §-le 99.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulutusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et osaliselt rikkus maakohus vajaduste tuvastamisel TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust ja § 232 lõikes 1 sätestatud tõendite hindamise kohustust. Kolleegium kõrvaldab rikkumised järgmiselt.

1. Toidukulu osas on hageja seisukohal, et põhjendatuks saaks lugeda ühe kostja kohta 100 eurot kuus, kuna
2. a RAKE uuringu kohaselt on Tallinnas lapse keskmiseks toidukuluks 86 eurot kuus; kostjad elavad 5-liikmelises peres, kus toidukulu lapsele on väiksem kui nt ühe lapsega peres. Maakohus leidis, et kostjad on kasvueas poisid ja toit on energia saamiseks ning kasvamiseks hädavajalik, 185 eurot kuus ei ole ülepaisutatud kulu.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Asjakohane on kostjate esiletoodu, et
4. a uuringus kasutati
5. a andmeid toiduainete keskmiste hindade kohta, mida korrigeeriti
6. a tarbijahinnaindeksi muutusega. Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes
7. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusid ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui RAKE tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuleks praegu ka keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Samas on uuringus toodud esile, et Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on 7-12-aastate laste keskmine energiavajadus päevas 2000 kcal ja 13-17-aastaste laste 14 2-22-1402 energiavajadus 2600 kcal, toidukorvi maksumus vastavalt 143,20 ja 166,89 eurot kuus, millest koolilaste puhul katab u 20% koolitoit koolipäevadel (vt Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 21–22). Seega, kui arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu ja seda, et laps veedab koolis 9 kuu jooksul u 34 nädala jooksul 170 päeva (kalendriaastas keskmiselt 14 päeva kuus), on arvestuslik toidukorv kostja I kui praegu 14-aastase noormehe puhul võrreldes uuringu aluseks olnud ajaga 25,4% 166,89-st+166,89=209,28:30=6,90 eurot päevas, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks noormehe arvestuslik toidukorv kodus 6,90 eurot päevas (kokku 110,40 eurot) ja 14 päeval 20% 6,90-st=1,38-6,90=5,52 eurot päevas (kokku 77,28 eurot), kokku kuus seega 187,68 eurot. Kostja II kui praegu 11-aastase noormehe puhul oleks 25,4% 143,20-st+143,20=179,57:30=6,00 eurot, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks noormehe arvestuslik toidukorv kodus 6,00 eurot päevas (kokku 96 eurot) ja 14 päeval 20% 6,90-st=1,20-6,00=4,80 eurot päevas (kokku 67,20 eurot), kokku kuus seega 163,20 eurot. Maakohus tuvastas mõistliku ja vajaliku kuluna toidule kummagi kostja puhul 185 eurot. Seega vastab maakohtu poolt arvestatud kostjate toidukulu ka arvestuslikule energiavajadusele, mis on vajalik vastavas vanuses laste toitumiseks tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning hageja väited kulu vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kuna üldiselt teadaolevalt lapsed söövad ja peavad igapäevaselt sööma / jooma, siis selle kulu kandmist konkreetsete tõenditega tõendamist üldjuhul kohtupraktikas vajalikuks ei peeta.
8. Kulu osas hügieenitarvetele on hageja seisukohal, et poisslaps käib juuksuris minimaalselt üle kuu (ühe korra maksumus 15 eurot) ja dušigeeli / seepi / hambapastat (maksumus ca 5 eurot) ostetakse samuti üle kuu, mistõttu ei saa vastav kulu kuus ületada 10 eurot. Maakohus leidis, et põhjendatud on 28 eurot. Kostjad oli maakohtus toonud esile, et selle kulu moodustavad lisaks hügieenitoodetele ja juukselõikusele kulud pesugeelile, voodipesule, käterätikutele, juuksehooldusvahenditele jmt (05.04.2022 menetlusdokument tl 69–73).
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja vastuväited on põhjendatud osaliselt. Kostjad ei ole esitanud arvestust ega tõendeid, kuidas väidetud 28 eurot kummagi kostja kohta keskmiselt kuus on kujunenud (kui tihti ja millise hinnaga juuksuri juures käiakse, kui tihti vaja osta uus voodipesu, käterätid jne). Kohus arvestab, et igakuiselt tuleb osta hambapastat, dušigeeli, deodoranti ja käia juuksuris, kuid muud kulutused jagunevad pikema perioodi peale ja nt pesukapsleid tuleb osta kogu pere (kokku 5 inimest) pesu pesemiseks, mistõttu saab neid osta soodsamalt kui väiksemaid koguseid (mastaabisääst). Eelpool käsitatud RAKE uuring kohaselt moodustas 13–17 aastaste laste standardeelarves kulutused isiklikule hügieenile, ilukaupadele kuus 13 eurot (vt Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 40). Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu, on kolleegium seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud vastavaks kuluks tuleb kummagi kostja kohta lugeda 20 eurot kuus.
10. Kulu osas sideteenustele on hageja seisukohal, et erinevate nutiseadmete kulu ei kuulu lapse esmavajaduste hulka ja need ostud peaksid vanemad omavahel läbi arutama (kas ja millal soetada uus või järelturu seade). Maakohus määras vajalikuks kuluks sideteenustele kuus vastavalt 26,34 ja 26 eurot, arvestades sinna hulka (lisaks telefonipakettidele) nelja aasta jooksul uue arvuti maksumuse 768 eurot ja kahe aasta jooksul uue telefoni maksumuse.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Erinevad nutiseadmed on tänapäeval iga teismelise lapse elus hädavajalikud, sh mitte ainult vabal ajal, vaid ka õppetöös. Üldiselt teadaolevalt tuleb neid ka aeg-ajalt vahetada isegi siis, kui need ei ole kadunud või katki läinud (mis laste puhul võib kergesti juhtuda). Asjakohane on hageja seisukoht, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peaksid sellised ostud otsustama koos, mis aga ei tähenda, et igal sellisel korral peaksid vanemad uuesti jõudma kokkuleppele, kui palju kumbki neist ostu peaks panustama. 15 2-22-1402 Praegusel juhul koguneb igakuisest elatisest osa n-ö nutiseadme fondi, mida laste ema haldab ja isa ei pea tegema ühekordseid suuremaid väljaminekuid, kui vaja uut seadet osta.
12. Seonduvalt koolikohustuse täitmise kuludega vaidlustab hageja kulu tasulisele õpiabiteenusele (järeleaitamistunnid), mis moodustab tuvastatud kulust 128,40 eurost kummagi kostja puhul 101,40 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et asjaolu, et kostjad on mingil ajal kasutanud kooli poolt pakutava abi asemel tasulist õpiabiteenust, ei saa olla aluseks arvestada seda igakuiselt 6 tunni ulatuses elatise sisse 12 kalendrikuu jooksul kuni laste täisealiseks saamiseni. Maakohus asus seisukohale, et tasulised järeleaitamistunnid (kostja I inglise keeles, kostja II matemaatikas) on vajalikud seoses distantsõppega ja kostjate koroonasse haigestumisega ning et koolis pakutavad tasuta konsultatsioonid ei ole samastatavad eraõpetaja süsteemsete tundidega kogu kalendriaasta vältel.
13. Ringkonnakohus nõustub selle kulu osas maakohtuga osaliselt. Tegemist ei ole tavapärase kuluga, mille kandmine vanema poolt oleks Eesti koolihariduse taset arvestades iseenesest mõistetav. Seega tuli kostjatel konkreetset kulu põhjendada (mh selle kulu kandmise vajadust tulevikus), samuti tõendada seni kandmist. Maakohtus tõid kostjad esile, et kostjal I tekkis seoses distantsõppe ja haigestumisega õppelünk inglise keeles, mistõttu oli vaja võtta eratunde maksumusega 16,90 eurot üks tund. Samal põhjusel sama hinnaga täiendavate matemaatika tundide vajadus oli kostjal II. Ringkonnakohtus selgitasid kostjad täiendavalt, et järelaitamistunde võtsid kostjad perioodil veebruarist 2022 kuni järgmise õppeaasta alguseni, sh suvel. Kostjad esitasid tõendid kokku 22 tundi eest tasumise kohta M OÜ-le veebruaris – juunis 2022 summas 169+202,80+591,50=963,30 eurot ja N OÜ-le juunis – augustis 2022 summas 688 eurot (väljatrükid ema kontost I kd tl 102, 112; II kd tl 184, arved samas tl 181– 183).
14. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et kostjad tõendasid piisava elulise veenvusega, et perioodil veebruarist augustini (kaasa arvatud) 2022 oli nende arenguks ja koolihariduse saamiseks vajalik võtta eratunde ja kulutada sellele kokku 1651,30 eurot, seega 235,90 eurot kuus kostjate kohta kokku (ühe kostja kohta 117,95 eurot). Hageja ei vaidlustanud laste haigestumist, distantsõpe on üldiselt teadaolev asjaolu. Hageja ei tõendanud väidet selle kohta, et samasugust täiendavat õpet oleks olnud võimalik saada koolis tasuta. Samuti ei tõendanud hageja oma kahtlusi selle kohta, kas N OÜ osutas eraõppeteenust. Eraõpe teenusena on märgitud nimetatud äriühingu arvetele. Äriregistris märgitud tegevusalad ei takista äriühingu kaudu ka muude teenuste osutamist.
15. Küll aga on kolleegium seisukohal, et põhjendatud ei ole sellise kulu arvestamine kostjate kulutuste hulka ka tulevikus. Ringkonnakohtus tõid kostjad esile, et 2022 / 2023 õppeaastal neil mahajäämust ei ole, kuid emal on kavas võtta kostjale I järgmisel õppeaastal täiendavaid tunde eesti ja inglise keeles, et valmistada teda ette põhikooli lõpueksamiteks. Samuti võib uuel õppeaastal ilmneda kostja II puhul vajadus võtta järeleaitamistunde matemaatikas. Kolleegium on seisukohal, et kuna kostjad ei ole tõendanud enda erivajadusi, mis takistaksid neil tavapäraselt õppetöös osaledes omandada vajalikul määral ettenähtud teadmisi, ei ole alust arvestada senises mahus järeleaitamistundide kulu kostjate igapäevaste vajaduste hulka kuni nende täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt arvestab ringkonnakohus alates 01.09.2022 kostjate vajalikuks koolikohustusega seotud kuluks 128,40-101,40=27 eurot kuus (järelaitamistundide kuluna tõid kostja esile kuus 101,40 eurot).
16. Hageja vaidlustab ka maakohtu poolt vajaliku igakuise transpordikuluna tuvastatud 30 eurot kummagi kostja kohta. Hageja on seisukohal, et Tallinna linnas on transport lastele tasuta, nad kasutavad ühistransporti; muude sõitude tegemine ei saa olla vajalik ainult kostjatele, neid 16 2-22-1402 tehakse kogu perega. Kostjad tõid esile, et kulu sisaldab aasta jooksul sõite linnast väljas elavate sugulaste juurde, laagrisse ja kord kahe kuu jooksul sõite nädalavahetusel mööda Eestit. Ringkonnakohtus selgitasid kostjad täiendavalt, et neil on vaja sõita laagritesse ja võistlustele, arsti juurde, sugulaste juurde Põlvasse ja Tartusse, tuttavate juurde Kuressaarde. Sageli peab ema või tema abikaasa viima kostjaid Lasnamäelt trenni Tondile ja tagasi (vahemaa 13,8 km), et nad jõuaksid koolipäeval õigel ajal trenni ja hiljem ka koolitükid tehtud.
17. Ringkonnakohus nõustub hagejaga osaliselt. Kulu koosneb bensiini kulust perele kuuluvale sõiduautole, mis kostjate väidete kohaselt kulutab kütust keskmiselt 7,3 liitrit 100 km peale. Kohtul ei ole alust kostjate väites kahelda. Arvestades 1 liitri bensiini hinnaks 1,699 eurot (nagu tegid kostjad 26.05.2023 menetlusdokumendis) saab seega 30 euro eest osta 17,66 liitrit kütust ja läbida u 242 km. Kostjad on 26.05.2023 menetlusdokumendis toonud esile, et ainult nendega seotud sõitusid on aasta jooksul u 640 km, seega ühe kostja kohta 320 km aastas ja keskmiselt 27 km kuus. Vastavalt pere auto keskmisele kütusekulule kulub seega kuus ühe kostja kohta kütust (7,3x27):100=1,97 liitrit, millele kulub 1,97x1,699=3,35 eurot kuus. Kolleegium arvestab kostjate põhjendatud kütuskuluna keskmiselt 5 eurot kuus.
18. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et perioodil veebruarist augustini (kaasa arvatud) 2022 oli kostja I vajaduste rahuldamiseks vajalik kuus keskmiselt kulutada 237,41+185+20+26,34+117,95+27+5=618,70 eurot, millest riiklike toetustega oli kaetud 60+75=135 eurot, seega jäi vanemate kanda 483,70 eurot. Samal perioodil oli kostja II vajaduste rahuldamiseks 237,41+57,58+185+20+26,34+117,95+27+5=676,28 eurot, millest riiklike toetustega oli kaetud 100+75=175 eurot, seega jäi vanemate kanda 501,28 eurot. Alates septembrist 2022 on kostja I kulu 500,75 eurot, millest riiklike toetustega oli kuni 31.12.2022 kaetud 135 eurot (vanemate kanda seega 365,75 eurot), alates 01.01.2023 on kaetud 80+81,25=161,25 eurot (vanemate kanda 339,50 eurot). Alates septembrist 2022 on kostja II kulu 558,33 eurot kuus, millest riiklike toetustega oli kuni 31.12.2022 kaetud 175 eurot (vanemate kanda 383,33 eurot), alates 01.01.2023 on kaetud 100+81,25=181,25 eurot (vanemate kanda 319,50 eurot).
19. Eeltoodust tuleneb, et kui vanemate vahel kehtiks tavapärane võrdne ülalpidamiskohustus, oli kummagi kohustuseks pidada kostjat I veebruarist augustini 2022 ülal 483,70:2=241,85 euroga kuus (vt arvestuslik miinimum kuni 31.03.2022 175,94 eurot ja alates 01.04.2022 188, 14 eurot) ja kostjat II 501,28:2=250,64 euroga (vs miinimum 155,94 eurot ja 168,14 eurot), alates septembrist kuni detsembrini 2022 kostjat I 365,75:2=182,88 euroga (miinimum 188,14 eurot) ja kostjat II 383,33:2=191,67 euroga (miinimum 168,14 eurot) ning alates 01.01.2023 kostjat I 339,50:2=169,75 euroga (miinimum 175,01 eurot, alates 01.04.2023 219,70 eurot) ja kostjat II 319,50:2=159,75 euroga (miinimum 165,01 eurot, alates 01.04.2023 209,70 eurot).
20. Hageja vaidlustab maakohtu poolt vanemate vahel ülalpidamiskohustuse jagamise proportsioonis 34% ema kohustus, 66% isa kohustus. Maakohus leidis, et kuna ema sissetulek 650 eurot on lähedane miinimumpalgale, ei tagaks võrdses mahus ülalpidamiskohustuse täitmine temale endale minimaalsete vajaduste rahuldamist, ka on emast põlvnevate ülalpeetavate arv suurem. Hageja on kaebuses endiselt seisukohal, et kostjate ema sissetuleku teenimise võimalused ei ole piiratud tulenevalt tervislikest põhjustest või sellest, et ta peaks täismahus lapse eest hoolitsema.
21. Esmalt ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga selles, et ülalpidamiskohustuse võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks oleksid kostjad pidanud esitama vastuhagi. Praeguses asjas 17 2-22-1402 esitas hageja hagi elatise vähendamiseks ja kostjad esitasid sellele vastuväiteid, mh tõid esile, et isa on kohustatud pidama neid ülal suuremas proportsioonis kui ema. Elatise vähendamist kaaludes oli maakohtul põhimõtteliselt õigus muuta varasema kohtulahendi alusel kehtinud proportsiooni.
22. Küll aga nõustub ringkonnakohus, et maakohus kohaldas

§ 105

lõiget 3 ebaõigesti ja praeguses asjas ei ole alust kalduda kõrvale ülalpidamiskohustuse võrdsuse põhimõttest.

§ 105

lõike 3 kohaselt määratakse sama astme sugulaste ülalpidamiskohustuse suurus kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on selgitanud, et

§ 105

lõike 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (lahendid nr 2-19-18082 (punkt 11), nr 3-2-1-35-17 (punkt 22). Samuti on selgitatud, et lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu lahend nr 2-16-135, punkt 13). Arvestada tuleb ka

§ 102

lõiget 2, mille kohaselt võib olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse vähendada alaealisele lapsele antavat elatist alla miinimummäära, mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks.

1. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatud vanemate varalist seisundit (maakohtu otsuse põhjenduste punkt 14). Seega võtab ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud otsuse tegemise aluseks. Mh tuvastas maakohus, et hageja (kostjate isa) sissetulekuks on keskmiselt 1285 eurot kuus ning talle kuuluvad Kohila vallas kinnistu ja korteriomand ning 23 aastat vana mootorratas; talle kuuluvast äriühingust ei ole väljamakseid tehtud; hageja on tööealine ja -võimeline. Lisaks tuvastas maakohus, et kostjate ema töötab 0,7 koormusega netotöötasuga 650 eurot kuus ja talle kuulub korteriomand Tallinnas koos laenukohustusega; tal on 3–aastane laps, kes läks lasteaeda ja on tihti haige.
2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjate poolt kohtu ette toodud elulised asjaolud ei anna alust vähendada ema osa kostjate ülalpidamises. Ei ole esile toodud, et ema tervislik seisund ei võimaldaks täistööajaga tööl käia. Samuti ei ole väidetud ema noorimal lapsel sellist tervislikku seisundist (erivajadust), mille tõttu ei saaks ta täisajaga lasteaias käia. On eluliselt üldteada, et lapsed haigestuvad lasteaias käies ja see tähendab emma-kumma vanema vajadusel hoolduslehel viibimist, kuid ei tähenda, et vanem ei saaks selle tõttu täistööajaga tööl käia. Praeguses asjas on tõendatud, et kostjate ema töötab oma abikaasa äriühingus (I kd tl 68), mistõttu ei saa ka eeldada tööandja poolset survet osalise tööajaga töötamiseks. Arvestades, et 0,7 koormusega töötades saab ema kätte 650 eurot, siis täisajaga töö puhul oleks tasuks (0,3x650)+650=845 eurot, mis oluliselt ei erine isa igakuisest sissetulekust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ema vanim laps ei ela emaga koos (vt 04.05.2022 menetlusdokument), ka ei ole ema väitnud, et peab eraldi elavale lapsele elatist maksma. Seega kui ema töötaks täistööajaga, oleks tema töötasu ühetaoliselt tema ja 3 lapse vahel jagades iga ühe osaks 845:4=211,25 eurot, mis ületab seaduse alusel arvestatavat miinimumelatist. Lisaks jääb alates 01.01.2023 ema kasutusse ka ½ tema poolt saadavast lasterikka pere toetusest, s.o 650:2=325 eurot (

§ 101

lõike 5 alates 01.02.2023 kehtiv redaktsioon koosmõjus samast ajast kehtiva PHS § 21 lõikega 2). Lisaks eelnevale ei ole kostjad vaidlustanud hageja väiteid selle kohta, et tema endine abikaasa on töötanud erinevates ettevõtetes projektijuhina ja saanud vanemate kooselu ajal laste isast suuremat sissetulekut. Seega saab asuda seisukohale, et kostjad ei ole toonud esile elulisi asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et kostjate ema ei ole võimeline teenima suuremat sissetulekut kui 650 eurot kuus, et tagada endale ja lastele vajalik ülalpidamine. 18 2-22-1402

1. Ringkonnakohus selgitab ka, et varalise seisundi alusel elatise proportsiooni määramine on pigem erandlik ja senises kohtupraktikas peetud vajalikuks olukorras, kui ühele vanematest ei ole laste vajadustel põhineva elatise maksmine jõukohane (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, punkt 22; nr 3-2-1-165-13, punkt 15). Põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku või varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekutele ja / või varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus ühe vanema sissetulek on miinimumpalga lähedane, s.t elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale minimaalsete vajaduste rahuldamist. Kohustatud isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (otsus nr 3-2-1-15-17, punkt 12; 3-2-1-118-12, punkt 15). Olukorras, kus mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, s.t suutelised teenima sissetulekut, mis võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras, puudub alus esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades ülalpidamiskohustuse jaotuse eeldusliku võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele järgmiselt: 1) perioodil hagi esitamisest 27.01.2022 kuni 31.08.2022 tuleb kostjale I tasumisele kuuluvat elatist vähendada 241,85 euroni kuus ja kostjale II makstavat elatist 250,64 euroni kuus; 2) alates 01.09.2022 tuleb hagejal tasuda kostjale I

§ 101

lõigete 3–5 alusel arvestatavat elatist, kuna tegelike kulutuste alusel arvestatav elatis jääb sellest alla, kuid alla miinimumi vähendamiseks hagi ei esitatud; 3) alates 01.09.2022 kuni 31.12.2022 tuleb kostjale II tasumisele kuuluvat elatist vähendada 191,67 euroni; 3) alates 01.01.2023 tuleb hagejal tasuda kostjale II

§ 101

lõigete 3–5 alusel arvestatavat elatist, kuna tegelike kulutuste alusel arvestatav elatis jääb sellest alla ja alla miinimumi vähendamiseks hagi ei esitatud.

1. Otsuses käsitamata poolte väited asja lahendamisel tähtsust ei oma. Menetluskulude jaotus
2. Sõltumata maakohtu otsuse tühistamisest ja uue otsuse tegemisest ei ole alust muuta maakohtu menetlusega seotud kulud jaotust. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse nr 2-19-19160 (punkt 21) kohaselt kohaldub TsMS § 164 lõige 1 erinormina kõigis kohtuastmetes. Seega jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda ja puudub vajadus määrata rahaliselt kindlaks menetlusosaliste kulude põhjendatud ja vajalikku suurust. (allkirjastatud digitaalselt) 19