2-22-4908 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Pärnu Maakohus 10. juuli 2023, Pärnu kohtumaja Leanika Tamm Jaanika Juurik 2

§ 153

lg 1 p 2): Nr Võlausaldaja kontaktandmed ja makserekvisiidid Jaotise % JÄÄB SAAMATA (eurodes) 1 Eesti Energia AS, registrikood 10421629 0,52% 402,61 € Asukoht: Lelle 22, Tallinn 11318 e-post: teenindus@energia.ee Makse saaja: Eesti Energia AS Konto nr: EE431700017000115797 Viitenumber: 18779000006 Selgitus: X, xxxxxxxxxxx 2 SEB Pank AS, 1004252 99,48% 77 738,95 € Tornimäe 2, Tallinn 15010 e-post: menetlus@seb.ee Makse saaja: SEB Pank AS Konto nr: EE291010002036573007 Selgitus: X, xxxxxxxxxxx 3 KOKKU II järgu NÕUDED 100% 78 141,56 € 2.2. Kolmanda järgu nõuded (muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,

§ 153

lg 1 p 3): Lk 1 / 8 2-22-4908 Nr Võlausaldaja kontaktandmed ja makserekvisiidid 1 Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479 Postiaadress: A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150 Esindaja: Julianus Inkasso OÜ e-post: jurist@julianus.ee Makse saaja: Julianus Inkasso OÜ Konto nr: EE147700771000526428 Selgitus: X, xxxxxxxxxxx Jaotise % JÄÄB SAAMATA (eurodes) 100% 21 081,21 € KOKKU III järgu NÕUDED 100% 21081,21 €  Kõigepealt tuleb teha väljamaksed II (teise) rahuldamisjärgu nõutele nii, et kõik väljamaksed tehakse PROPORTSIONAALSELT jaotise suurust arvestades.  Pärast II järgu nõuete täielikku rahuldamist tasutakse III järgu nõuded nii, et kõik väljamaksed tehakse PROPORTSIONAALSELT jaotise suurust arvestades.

1. Vabastada Andrus Õnnik X (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest.
2. Määrata X (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku tasuks x eurot (millele lisandub käibemaks 20% summas x eurot).
3. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku X (pankrotis) kanda.
4. Rahuldada X menetlusabi taotlus ja TsMS § 183 lg 2 alusel anda talle pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi x euro ja sellele lisanduva käibemaksu x euro ulatuses (kokku menetlusabi x eurot), ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.
5. Pankrotihalduri tasu katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot maksta menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert, mille kaudu pankrotihaldur Andrus Õnnik tegutseb ning mille konto SEB Pank AS-is on EE
7. Algatada võlgnik X (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (

§ 1933lg 2, § 175 lg 1, lg 11).

1. Kohus kohustab Xt esitama kaks korda aastas kohtule võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta aruande. Aruanne tuleb esitada kohtule iga aasta
2. jaanuariiks ja
3. juuliks. Võlgnik peab aruande esitama ilma täiendava meeldetuletuseta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 07.01.
5. Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul Xl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
6. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): 12.1 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 12.2 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Lk 2 / 8 2-22-4908 12.3 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. X peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 12.4 Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma ehk X ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varas eraldi hoiustama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. 12.5 Poole (1/2) pärimise teel saadud pärandvara väärtusest on võlgnik kohustatud usaldusisikule üle andma väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. 12.6 Enda usaldusisiku ülesannetes on X kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekvisiite kasutades. Maksete tegemisel tuleb lähtuda kohtu kinnitatud jaotusettepanekust, arvestades nõuete järke ja jaotiste suurust.

1. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul üksnes siis, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Pankrotihaldur võib 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse pankrotimenetluse kulude kohta. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Pärnu Maakohus kuulutas 20.04.2022 välja füüsilise isiku X pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku kes esitas 08.03.2023 kohtule aruande milles palub lõpetada X pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse raugemise järel algatada X kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgnik ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Pankrotihalduri 08.03.2023 aruanne
3. Pankrotihalduri aruande kohaselt on X pankrotimenetluses selgunud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Lk 3 / 8 2-22-4908 Pankrotivarasse ei ole vahendeid laekunud, vahendite puudumisel ei ole väljamakseid tehtud. Samal põhjusel ei ole ka jaotiste alusel väljamakseid teostatud. X pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu, müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadud vara puudub. X pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 99 222,77 eurot järgmiselt: Eesti Energia AS-il 402,61 eurot, SEB Pank AS-il 77738,95 eurot ja Aktiva Finance Group OÜ-l (end. Aktiva Finants OÜ) 21081,21 eurot. X pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada, kohtukulud puuduvad.
4. X pankrot kuulutati välja ilma ajutist haldurit nimetamata. Võlgniku vande aluseks oleva varade aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi ja võlgu vähemalt viie võlausaldaja ees kokku 89788,57 eurot. Võlgnikul igasugune vara puudus. Haldur edastas pankrotimenetluse teated kõigile teadaolevatele võlausaldajatele. Kokku esitasid pankrotimenetluses nõudeavalduse viis võlausaldajat nõuete kogusummaga 105 773,74 eurot. Menetluses tunnustati nõudeid summas 99 251,07 eurot.
5. Võlgniku sissetulekuks on pankrotimenetluse ajal olnud töötutoetus ( 200-290€), peretoetus 60€ ja ühekordsed sotsiaaltoetused. Tal on üks alaealine laps. Pankrotimenetluse ajal on võlgnikul puudunud sissetulek, millest oleks olnud lubatud teostada kinnipidamisi.
6. X pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, ning pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

X puhul pole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. 04.05.2022 toimunud üldkoosolekul oli päevakorras võlgnikule usaldusisiku kinnitamine. Kuna menetluses pole ükski isik andnud nõusolekut võlgniku usaldusisikuks hakkamiseks, tegi üldkoosolek Pärnu Maakohtule

§ 172

lg 6 tuleneva ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku ülesandeid täites on tal võimalik kasutada võlanõustajate abi. Haldur on edastanud võlgnikule kirjalikult selgitused kohustustest vabastamise menetluse osas.

1. Võlgnik X maksejõuetuse põhjuseks on abikaasale kuulunud ettevõtte laenu käendamine. Ettevõte muutus 2008.a. majanduslanguse tõttu maksejõuetuks ning laen nõuti solidaarselt välja käendajatelt, st võlgnikult ja tema abikaasalt. Maksejõuetust süvendas ka võlgniku enda ettevõtluse ebaõnnestumine, mille tõttu ta ei suutnud tasuda iseenda poolt enda ettevõtte jaoks võetud laenukohustust. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2013 aasta alguses, kui kohtulahendi alusel muutus käenduskohustus sissenõutavaks. X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu.
2. X pankrotimenetluses ei ole halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud, millest lähtuvalt tuleb halduri tasu arvestada

§ 65lg 11 alusel ja § 23 lg 3 sätestatud suuruses.

Haldur on menetluses läbi viinud kõik seaduses ettenähtud toimingud. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni x€/tunnis), on halduril õigus tasule summas x €. Nimetatud tasu vastab ka 16.05.2022 „Halduri tasu ja kulutuste kalkulatsioon X pankrotimenetluses“ esitatud kalkulatsioonile. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes

§ 65

lõigetele 1, 11, 11, 112 ja 12 palub haldur kohtul kinnitada halduri tasu summas x €, millele lisandub käibemaks x€ ( kokku x€). Lk 4 / 8 2-22-4908 8. Käesolevaga on pankrotihaldur koostanud halduri aruande X pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 65

lg 11 sätestab, et juhul, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses (Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Andrus Õnnikuga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning X (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Lk 5 / 8 2-22-4908

1. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Kohus kinnitab määrusega võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud.
2. X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on abikaasale kuulunud ettevõtte laenu käendamine. Ettevõte muutus 2008.a. majanduslanguse tõttu maksejõuetuks ning laen nõuti solidaarselt välja käendajatelt, st võlgnikult ja tema abikaasalt. Maksejõuetust süvendas ka võlgniku enda ettevõtluse ebaõnnestumine, mille tõttu ta ei suutnud tasuda iseenda poolt enda ettevõtte jaoks võetud laenukohustust. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2013 aasta alguses, kui kohtulahendi alusel muutus käenduskohustus sissenõutavaks. X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu.
3. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. Pankrotihalduri tasu
4. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 16.

§ 65lg 1 sätestab, et halduril n õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. X pankrotimenetluses ei ole halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud, millest lähtuvalt tuleb halduri tasu arvestada

§ 65lg 11 alusel ja § 23 lg 3 sätestatud suuruses.

Kuni 30.06.2023 kehtinud redaktsioonis

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on x eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 17. Haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Kuna selles asjas võlgnikul ei olnud pankrotimenetluse läbiviimiseks vara, ning pankrot kuulutati välja üksnes seetõttu, et võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetlust, siis peab kohus õigeks määrata halduri tasu

§ 65lg 11 kohaselt.

Halduri arvestuste kohaselt on tal ülesannete täitmisele kulunud selles pankrotiasjas kokku x tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud ajakulu selles asjas põhjendatud ja vajalik. Halduri tasu suurus on mõistlik, tunnitasu arvestuses jääb lubatud piiridesse (maksimaalne määr x eurot/tunnis) ja on erinevaid kutseoskusi nõudvata ülesannete keskmisena põhjendatud. Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on põhjendatud ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks. Lk 6 / 8 2-22-4908 18. Haldur taotleb

§ 65lg 11 alusel anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus kuulutas X pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, et võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluse jooksul väljamakseid tehtud ning neilt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 19.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus otsustab pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. X esitas kohtule enda võlgadest vabastamise avalduse 04.04.2022 kohtule esitatud pankrotiavalduses. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. Võlgnik on kinnitanud, et menetluse olemus, sellega kaasnevad kohustused ja usaldusisiku ülesanded on arusaadavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku X kohustustest vabastamise menetlus. 20.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pank

S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid, mis on ära toodud käesoleva kohtumenetluse resolutiivosas. 21. Kohus selgitab veelkord, et võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuna võlgnik Lk 7 / 8 2-22-4908 võtab ka usaldusisiku kohustused, tuleb kohustused täita nõuetekohaselt ning hoida lahus võlgniku enda kasutada jääv sissetulek usaldusisikule üle antavast sissetulekust. Kohus selgitab, et mõistlik viis selleks on teha kaks eraldi pangakontot, millest ühel hoiab võlgnik usaldusisikule üle antavat osa sissetulekutest ning teostab väljamakseid võlausaldajatele kord aastas. Varade lahus hoidmine hõlbustab ka tulude saamise kajastamist ning võimaldab hõlpsalt esitada teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

1. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule kaks korda aastas aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Kohus määrab kindlaks aruande esitamise tähtpäevad. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita.
2. Kohus peab vajalikuks selgitada, et võlgnik peab võlausaldajate jaoks kogutud summast tegema üks kord aastas väljamakseid vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. Maksete tegemisel tuleb kasutada määruse resolutsioonis nõuete tabelis näidatud iga võlausaldaja kohta esitatud rekvisiite, muu hulgas tuleb tähele panna, kui võlausaldaja on makse saajaks märkinud teise isiku, või kui samale võlausaldajale maksete tegemise viitenumber muutub teatud summa täitumisel. 24.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 8 / 8