Obsah (5)

§ 101§ 2172§ 99§ 101j§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10833 Tsi

§ 101-järgsest summast.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus tuvastab, et Viru Maakohtu 05.09.2017 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas xxxx on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni (kohtuotsus dtl 7-8).
2. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Alates hagi 2 esitamisest 25.07.2022 kuni 31.03.2023 oli baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot.
2. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023.a. 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlus puudub, et kostja ei viibi hageja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus. 9.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summad on seega: - alates hagi esitamisest 25.07.2022 kuni 31.12.2023.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); - alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); - alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 10. Kostja väidetel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summast.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja väitel on tema igakuised vajadused järgmised (dtl 15): kulu eluasemekulud (üür, kommunaalkulud) toit riided ja jalanõud side hügieenitarbed kool/huviringid tervishoiukulud taskuraha kokku 315 150 100 10 15 35 10 20 655 11. Hageja on seisukohal, et kostja märgitud kulud seoses eluasemega on ülemäärased. Kostja on välja toonud, et elab koos emaga üürikorteris ning kostja osa üürist on 215 eurot kuus ja kommunaalkuludest 100 eurot kuus. Kohtule esitatud lepingust (dtl 79-86) nähtuvalt üürib kostja ema korterit aadressil Xxxx. Lepingust ja kostja ema kontoväljavõttest (dtl 5278) nähtuvalt on üür 430 eurot kuus. Seega on kostja osa igakuises üürimakses 215 eurot (430 : 2). Nähtuvalt kostja ema kontoväljavõttest (dtl 52-78) on igakuine kulu kindlustusele 10,75 eurot kuus ning keskmine kulu elektrienergiale 24,75 eurot kuus (173,25 : 7) ja eluasemega seotud kommunaalkuludele 47,96 eurot kuus (287,76 : 6). Kohus tuvastab, et kostja osa kommunaalkuludes on keskmiselt 41,73 eurot kuus ning igakuine vajadus seoses eluasemega kokku 256,73 eurot (215 + 41,73). Ülejäänud välja toodud igakuistele vajadustele hageja vastuväiteid esitanud ei ole ning nende ulatus ei ületa ka kohtu hinnangul kostja-ealistele lastele tavapärast mõistlikku ulatust. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused on kokku 596,73 eurot kuus, millest 2022.a. oli lapsetoetuse arvelt kaetud 60 eurot ning 2023.a. 80 eurot. Jagades ülalpidamiskohustuse vanemate vahel võrdselt on hagejale langev osa kuni 31.12.2022.a. 268,37 eurot ((596,73-60):2) ning alates 01.01.2023.a. 258,37 eurot ((596,73-80):2), viimane summa vastab ligikaudu

§ 101järgsele summale alates 01.04.2023.

3 12.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja väidete kohaselt on kostja ema majanduslik seisund parem kui temal. Kostja ema selgituste kohaselt töötab ta xxxx ning lisaks põhitööle juhatab koolis projekte ja kirjutab artikleid. Kohtule esitatud tõendist (dtl 52-78) nähtuvalt on kostja ema saanud sissetulekuid MTÜ-lt J, J SA-lt, AS-ilt P, P OÜ-lt ja Ä AS-ilt ning tema keskmine netotasu ajavahemikul august 2022 – jaanuar 2023 on 857,59 eurot kuus. Hageja kontoväljavõttest (dtl 32-44) nähtuvalt töötab hageja STV AS-is ning tema keskmine netotöötasu perioodil juuli 2022 – detsember 2022 oli keskmiselt 1085,08 eurot kuus. Hageja väited kostja ema täiendava vara kohta Venemaal ei ole tõendatud. Kostja on 31.08.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et korter xxxx on kaasomandis. Välja ei ole toodud, et kummalgi vanemal oleks lisaks kostjale täiendavaid ülalpeetavaid. Kohus leiab, et andmed vanemate majandusliku seisundi kohaselt ei võimalda teha järeldust, et nad peaksid osalema kostjale ülalpidamise andmises ka

§ 101järgi arvestatud osa ületavas osas teisiti, kui võrdsetes osades.

13. Hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus muudab varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatise suurust, vähendades seda 25.07.2022 kuni 31.12.2022 perioodil 268,37 euroni kuus, 01.01.2023 kuni 31.03.2023 perioodil 258,37 euroni kuus ning alates 01.04.2023.a.

§ 101

alusel arvestatava muutuva summani, mis kohtuotsuse tegemise aja seisuga on 260,33 eurot kuus.

1. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4