Obsah (16)

§ 637§ 62§ 367§ 442§ 444§ 428§ 5§ 230§ 231§ 173§ 168§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-145327 Tsiviilasi PARKIT OÜ ha

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.01.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on A. S. (kostja) sõiduki TOYOTA RAV4 (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik. Sõiduk xxxx oli pargitud KÜ Kivila 18, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Kivila 18 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. OÜ PARKIT (hageja) poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 42 eurot. Sõiduki xxxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu Kivila 18 KÜ parklas on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud järgmised leppetrahvid: leppetrahv nr 45490013177, koostamise aeg 20.12.2019, summa 35 eurot; leppetrahv nr 17280001327, koostamise aeg 18.04.2020, summa 2 35 eurot; leppetrahv nr 20440028904, koostamise aeg 15.08.2020, summa 35 eurot; leppetrahv nr 53440011593, koostamise aeg 16.09.2022, summa 42 eurot. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 147 eurot on kostja poolt jäetud tasumata ning kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Viivise suurus on 11.01.2023 seisuga kokku 23,70 eurot. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Seega on hageja nõue selles osas 4 eurot. Hageja peab AS-le Eesti Post tasuma rahasumma selle eest, et saata võlgnikule (kostjale) tähtkiri meeldetuletuskirjaga. Seega on hageja nõue selles osas 3,96 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 147 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 23,70 eurot,

§ 367

kohase viivise ning sissenõudekulud summas 4 eurot ja postikulud summas 3,96 eurot. 16.02.2023 esitatud dokumendis loobus hageja sissenõudekulude summas 4 eurot ja postikulude summas 3,96 eurot osas oma nõudest. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja ei rikkunud seadust ega parkinud autot ilma loata. Volikiri sõiduki kasutuseks oli kirjutatud abikaasa tuttavale S. V.. 20.12.2019 oli kostja koos abikaasaga Noorus Spas. Samuti märkis kostja, et 2020 aastal elas ta Xxxx ja autot polnud vaja, sest juba aasta algusest töötas ta kodust. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 05.04.2023 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Esmalt märgib kohus, et kuna hageja loobus menetluse käigus sissenõudmiskulude nõudest summas 4 eurot ja postikulude summas 3,96 eurot, siis lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 3 alusel menetluse nimetatud nõuete osas.

3 4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 5.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on olnud 20.12.2019, 18.04.2020, 15.08.2020 ning 16.09.2022 sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik (dtl 59-62). Nimetatud sõiduk pargiti 20.12.2019 kell 04.59, 18.04.2020 kell 16.38, 15.08.2020 kell 06.39 ning 16.09.2022 kell 04.25 hageja opereeritavale parkimisalale Kivila 18, Tallinn (dtl 33-52).
2. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotoga, et hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (dtl 53, 54). Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud foto põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtav ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 20.12.2019, 18.04.2020, 15.08.2020 ning 16.09.2022 Kivila 18, Tallinn parklasse parkimisel. Parkimislepingu teine pool on 4 sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Kostja poolt viidatud isikule S. V. sõiduki kasutusse andmine volikirja alusel ei tõenda, et nimetatud isik oleks sõidukit kasutanud leppetrahvides näidatud ajal ja kohas. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui kolmas isik on sõidukit kasutades tekitanud sõidukiomanikule kahju (s.h leppetrahvide tasumise kohustus), on kostjal õigus tekitatud kahju hüvitamist nõuda sõidukikasutajalt kasutuslepingu või kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Kostja on toonud välja ka selle, et kostja viibis 19.-20.12.2019 Noorus SPA hotellis ega saanud sel ajal sõidukit parkida Kivila 18 parkimisalal. Kostja on esitanud kohtule ka broneeringu kinnituse (dtl 72-74). Samuti märkis kostja, et 2020 aastal elas ta Xxxx ja autot polnud vaja, sest juba aasta algusest töötas ta kodust. Kohus on seisukohal, et broneeringu kinnitus ei tõenda iseenesest, et kostja teenust ka faktiliselt kasutas. Samuti ei välista hotellis viibimine või teises kohas elamine/kodus töötamine, et sõiduk xxxx oli pargitud Kivila 18 parkimisalal või et just kostja sõiduki sinna parkis.
3. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot (dtl 54). Hageja on määranud kostjale leppetrahvid summades 35 eurot, 35 eurot, 35 eurot ja 42 eurot. 20.02.2023 on kostja esitanud kohtule parkimisloa nr 151 (dtl 81). Esitatud parkimisloast aga ei nähtu, et see parkimisluba oleks väljastatud kostjale või kostja korterile või millal üldse nimetatud luba on antud. Samas isegi, kui luba on väljastatud kostjale, ei välista loa olemasolu parkimistingimuste rikkumist. Parkimistingimuste rikkumisena, mille eest hageja on õigustatud esitama leppetrahvinõuet, on käsitletav ka parkimisloa sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata jätmine. Et kostja sõidukil ei olnud leppetrahvide vormistamise ajal nähtaval kohal parkimisluba eksponeeritud, nähtub hagiavaldusele lisades esitatud fotodelt. Seega oli kostja sõiduk pargitud viisil, mis on käsitletav parkimistingimuste punkti 2 rikkumisena ja hagejal oli õigus parkimistingimuste p 5 alusel määrata leppetrahv. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 35, 38, 42, 47). Kuna leppetrahvid on pandud sõiduki kojamehe 5 vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.
4. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Leppetrahvinõuete kohaselt oli nende tasumise tähtaeg 14 päeva. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 147 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb seega hagejale välja mõista leppetrahvide eest 147 eurot.
5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
6. jaanuari ja
7. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvide tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 45490013177 viivis perioodi eest 04.01.2020 11.01.2023 moodustab 8,49 eurot; leppetrahvi nr 17280001327 viivis perioodi eest 03.05.2020 - 11.01.2023 moodustab 7,57 eurot; leppetrahvi nr 20440028904 viivis perioodi eest 30.08.2020 - 11.01.2023 moodustab 6,66 eurot ning leppetrahvi nr 53440011593 viivis perioodi eest 01.10.2022 - 11.01.2023 moodustab summa 0,98 eurot. 6 Seega on hageja viivise nõue põhjendatud 23,70 euro ulatuses. Lisaks on hageja õigustatud nõudma

§ 367alusel viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvid kokku summas 147 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 23,70 eurot ja viivis põhinõudelt summas 147 eurot alates 12.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TVastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hageja loobus nõudest ca 4% ulatuses ja kohus rahuldas menetlusse jäänud nõude osas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta 96 % ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja kanda. 14.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 405 eurot 2,25 tunni eest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele 96 % ulatuses, s.o 96 eurot. Samuti leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu 2,25 tundi on põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutav hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu 1 tunni ulatuses. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada kompromisspakkumise koostamist kostjale ning ka hageja lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule esitamist kokku 1,25 tunni ulatuses. Kohus arvestab ka esitatud materjalide sisu ja mahuga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja tunnitasu suurus 180 eurot koos käibemaksuga arvestades, et hageja esindaja on vandeadvokaat. Eelnevat arvestades on 7 hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,25 tundi, s.o 405 eurot ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele 96 % ulatuses, s.o 388,80 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 484,80 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 484,80 eurot. 15.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (484,80 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8