KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9048 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Kohtuasi J.B süüdistatuna KarS § 424 järgi / Erakorraline ettekanne J.B kohta Süüdimõistetu J.B, isikukood XXX, elukoht xxxx Asja läbivaatamine 09.10.2017 videokohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne J.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte J.B-le ja saata kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 16.01.2017 otsusega tunnistati J.B süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 179 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati J.B kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 01.02.
- 1 30.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande J.B suhtes põhjusel, et hooldusalune ei ilmunud registreerimisele 02.08.2017 ning rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 08.08.2017 saadeti Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnast teade kohtu poolt määratud kohustuse mitte täitmise kohta. Nimelt sai patrulliekipaaz 04.08.2017 kell 19.03 väljakutse aadressile xxxx, kus lamas mees. Isiku suust tuli väga tugev alkoholilõhn ja ta ei olnud võimeline iseseisvalt end jalul hoidma ning ta kõneles segaselt. Samuti ei olnud isik võimeline indikaatorvahendisse puhuma ega protokolli allkirjastama. 30.08.2017 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerima 02.08.2017, kuna tal oli väga tugev depressioon. On juba aastaid psühhiaatri juures ravil ning 30.08.2017 kirjutas dr. K talle antidepressandid (alprosalam, Escitoapram, Flux, Dormikim). 04.08.2017 tarvitas isik veini koos tuttavaga, keda ei olnud näinud 20 aastat. Selgitab, et alkoholi juues hakkas tal paha ja ta kaotas teadvuse. Teab, et ta ei tohi juua. Praegu hoolitseb oma xxxx ema eest, käib tema eest poes ja koristab korterit. Isiku psühhiaater soovitas tal teha alkoholivastase kodeerimise, et ta rohkem ei jooks. Esimesel registreerimisel 13.02.2017 selgitas kriminaalhooldusametnik J.B-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Üldkasuliku töö tegemisel rikkumisi ei ole esinenud. 02.05.2017 koostas ametnik hooldusaluse kohta erakorralise ettekande, kuna ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohus määras 03.05.2017 määrusega J.B-le täiendava kohustuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 05.06.
- J.B esitas kriminaalhooldusametnikule tõendi, et viibis 18.05.2017 arsti vastuvõtul ja sai alkoholismivastase ravi veenisisese süstina 1 aastaks. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik ettepanku pöörata J.B-le mõistetud karistus täitmisele, kuna hooldusalune rikkus järjekordselt kohustust mitte tarvitada alkoholi. J.B on sooritanud talle täitmiseks määratud 179 üldkasuliku töö tunnist erakorralise ettekande koostamise ajaks 103 tundi, sooritamata on 76 tundi üldkasulikku tööd. 09.10.2017 toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et talle tehti veeni süst ja ta võtab iga päev antidepressante ja unerohtusid, kuid nende koosmõju ei sobi. Teab, et ei tohi alkoholi tarvitada. Leiab, et talle tuleb kindlasti ravi määrata, sest tal on eakas ema, kes vajab abi. Tema käib poes ja teeb süüa. Talle on tehtud 2 süsti 3 aastat tagasi, sel aastal tehti süst mai kuus. Lisaks määras arst antidepressandid ja unerohud. ÜKT tunde teeb korralikult. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande juurde, kuna isiku rikkumised on korduvad ja vaatamata sellele, et isik teeb ÜKT-d korralikult, peab ta täitma ka kohtu poolt pandud kohustusi, mida ta aga ei teinud. Ametnik lisas, et kohtuistungi päeva seisuga on hooldusalusel sooritatud 119 ÜKT tundi ja sooritamata on 60 ÜKT tundi. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 2 KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 16.01.2017 otsusega määratud kontrollnõude ja lisakohustuse rikkumised on tõendamist leidnud, kuna isik ei ilmunud 02.08.2017 kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning 2-l korral on politsei tuvastanud isikul alkoholijoobe. Isik ise tunnistab alkoholi tarvitamist mõlemal korral ning lisab, et jättis registreerimisele tulemata samuti alkoholi tarvitamise pärast. Tunnistab probleemi seoses alkoholi kuritarvitamisega ning avaldab soovi sõltuvusest vabaneda. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle pandud registreerimiskohustust ning lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid kohus leiab, et isik on piisavalt motiveeritud edaspidi hoiduma alkoholi tarvitamisest ning registreerimiskohustuse rikkumisest, mistõttu saab isikule anda täiendava võimaluse teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused ning edaspidi täita kontrollnõudeid ja lisakohustust. Üldkasuliku töö tegemisega isikul probleeme esinenud ei ole. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja J.B-le Viru Maakohtu 16.01.2017 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 3, 6; ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 3