← Eesti

1-19-5100/8

Obsah (5)§ 126§ 180§ 175§ 313§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5100 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaal asja juurde.

3. Menetluskulud/makseinfo:

§ 180

lg 3 alusel jätta V.H sundrahast 288,80 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista V.H-lt menetluskulud 700 (seitsesada) eurot alljärgnevalt:   kaitsja tasu 178,80 eurot; sundraha 521,20 eurot. Võimaldada V.H menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul (viimane tasumise tähtaeg 10.08.2020.a). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99919700037080 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 4. Kannatanu teavitamine

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut I.J.

(isikukood XXX, e-post XXX) V.H ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse V.H KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et: tema, O.J. (sündinud XX.XX.XXXX. a.), vanemana, kellelt on Tartu Maakohtu 23.04.

  1. a otsusega tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud igakuine elatis summas XXX eesti krooni alatest 23.04.
  2. a O.J. ülalpidamiseks ning 15.03.
  3. a Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud igakuine elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras s.o XXX eurot, O.J. ülalpidamiseks alates 20.04.
  4. a kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX, hoidis ajavahemikul aprill 2016 kuni XX.XX.XXXX teadvalt kõrvale nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. tema, N.J. (sündinud XX.XX.XXXX. a), vanemana, kellelt on Tartu Maakohtu 15.03.
  5. a otsusega tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud igakuine elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras s.o XXX eurot, N.J. ülalpidamiseks alates 20.04.
  6. a kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a, hoidis ajavahemikul aprill 2016 kuni käesoleva ajani (s.o juuni 2019 .a) teadvalt kõrvale nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatusraha maksmisest teadev kõrvalehoidmine seisneb selles, et V.H ei tasunud oma sissetulekutelt elatusraha, millega eiras vanema kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt ning omades sissetulekut, ei ole maksnud 2

(4)temalt laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatist pikema perioodi jooksul. Samuti ei ole V.H töövõimelise inimesena teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi töökoha leidmiseks ega otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat oma laste O.J. ja N.J. ülalpidamise tagamiseks. Elatusraha mittemaksmine on V.H teadlik ja tahtlik otsus. Seisuga 18.04.2019 on tasumata elatise võlg kogusummas 25 673,72 eurot. Seega pani V.H toime teadva kõrvalehoidumise oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatise maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör taotleb kohtult, et KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõiste takse V.H-le karistuseks 5 kuud vangistust. Mõistetud 5 kuu pikkust vangistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui V.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 988,80 eurot, mille moodustab sundraha summas 810 eurot ja õigusabi kulud summas 178,80 eurot.

§ 180

lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: süüdistataval puuduvad säästud ja realiseeritav vara, mistõttu tuleb määrata kriminaalmenetluse kulude vähendamine ja tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. V.H sissetulekuks käesoleval ajal on keskmiselt 500 eurot kuus ning tal on 2 alaealist ülalpeetavat, kellest ühele on määratud XXX. Kuivõrd on ilmne, et menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks puudub süüdistataval reaalne võimalus ja see halvendaks oluliselt ka tema hakkamasaamist ühiskonnas, siis on põhjendatud sundraha vähendamine ja kriminaalmenetluse kulude tasumine pikema perioodi jooksul. Tuginedes

§ 180

lg-le 3 jätta V.H-lt välja mõistetavast sundrahast 288,80 eurot riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud summas 700 (sundraha 521,20 eurot ja kaitsja tasu 178,80 eurot) eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse V.H süüditunnistamiseks KarS § 169 järgi. Seega tuleb V.H süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. CD-R plaat kontode väljavõttega, mis asub kriminaaltoimiku juures, tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 3

(4)Kannatanu I.J. on esitanud

§ 38lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks.

Seega tulenevalt

§ 313

lg 1 p-st 101 ja

§ 38lg 5 p-st 2 teavitada kannatanut V.H ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.