Pöörata täitmisele R.H-le Viru Maakohtu 16.01.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-9048 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 2 (kaks) kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates R.H poolt karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu Viru Maakohtu 16.01.2017 otsusega tunnistati R.H süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust.
alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 5 kuud 29 päeva vangistust.
alusel asendati vangistus 179 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati R.H kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma
lg -s 1 toodud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 01.02.
tunnustel, kuna 17.09.2017 kella 22:14 paiku, olles alkoholijoobes, juhtis R.H mootorsõidukit xxxx nr xxxx xxxx. Indikaatorvahend Alcoquant 6020 nr A409075 fikseeris R.H väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 1,11 mg/l kohta; -05.10.2017 teatati Politsei- ja Piirivalveametist, et 04.10.2017 aadressil xxxx kella 14:24 paiku oli R.H pingi peal joobes pikali. Tema suust oli tunda tugevat alkoholilõhna, tal olid tasakaaluhäired. Indikaatorvahendiga mõõdetud näit oli positiivne; -05.11.2017 teatati Narva politseijaoskonnast, et 01.11.2017 kella 03:20 paiku saabus politseisse väljakutse selle kohta, et aadressil xxxx on mees saanud kehavigastusi. Sündmuskohal selgus, et tegemist on R.H-ga , kes oli alkoholijoobes. Näit oli 1,01 mg/l väljahingatava õhu kohta; -08.11.2017 teatati Narva politseijaoskonnast, et 02.11.2017 kella 13.00 paiku laekus korrakaitseorgani hädaabinumbrile 112 teade selle kohta, et xxxx bussijaama peatuses lamab keskealine mees, seljas sinine jope ja jalas mustad püksid. Kiirabi vaatas R.H üle ja toimetas ta elukoha xxxx maja juurde, kuid joobes mees keeldus lahkumast kiirabiautost. Seletust ei ole R.H-lt olnud võimalik võtta, kuna ta ei ole kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmunud. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et esimesel registreerimisel 13.02.2017 selgitas kriminaalhooldusametnik R.H-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Üldkasuliku töö tegemisel rikkumisi ei ole esinenud, ajakava kohased üldkasuliku töö tunnid on tähtaegselt kõik sooritatud. Ka on R.H esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendi, et viibis 18.05.2017 arsti vastuvõtul ja sai alkoholivastase ravi veenisisese süstina 1 aastaks. Erakorralise ettekande koostamise ajaks on R.H talle määratud 179 üldkasuliku töö tunnist sooritanud 119 tundi ja tegemata on 60 tundi. 2
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt
lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. Kohus on seisukohal, et R.H ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. R.H oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest ning Viru Maakohtu 03.05.2017 määruse kohasest lisakohustusest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Kohtul puudub usaldus R.H suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust, soovimatust ja suutmatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Ka ei pea kohus esitatud asjaoludel põhjendatuks ega otstarbekas R.H suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult, teadlikult ning hoolimatult ja seetõttu ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses ja kohustustele alludes. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta (kroonilised haigused, depressioon, haige vana ema) on subjektiivset laadi, ennast õigustavad ning ei ole asjakohased. Liiatigi on süüdimõistetu küll läbinud alkoholivastase ravi, kuid ei ole sellesse ise täie tõsidusega suhtunud, jätkates järjekindlalt alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul saab isiku sellist suhtumist ning käitumist pidada ilmselgeks soovimatuseks kanda oma karistust vabaduses. Lisaks märgib kohus, et kuna R.H on süüdi mõistetud sõiduki joobes juhtimise eest, siis alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.
lg 6 kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.