Obsah (7)

§ 667§ 662§ 9§ 550§ 5§ 477§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023. a , Tallinn Kohtuasja number 2-21-13660 Kohtuasi X

) § 477 lg 5 ja § 5 lg 3 kohaldamisega hagita menetluses. Kohus on määruses selgitanud, et avaldaja avalduses taotletu ei ole täies mahus sellisel kujul rahuldatav, vaid suhtluskord võiks olla astmeline ja avaldus väiksemas mahus rahuldatav. Kohus ei ole diskretsiooni kohaldanud lapse huvidest tulenevalt suhtluskorra määramisel, vaid on lihtsalt mitte nõustunud avaldaja avalduses taotletuga.

1. 02.05.2022 istungil nii isa kui ema olnud ühel meelel selles, et laps saab isaga suhelda neljapäeval ja laupäeval veebi teel. Vaidlus oli ainult ühe päeva osas veebisuhtluse toimumises (esmaspäev või teisipäev). Seega oleks kohus pidanud suhtluskorra rahuldama isa ja ema kokkuleppe kohaselt ka neljapäeva ja laupäeva osas, kuna nende päevade osas vaidlus pooltel puudus. Selliselt on arvestatud lapse ajakavaga koolipäevadel, kuna ema avaldatu kohaselt neil päevadel ei ole lapsel peale koolipäeva kohustusi ja lapsel on võimalik isaga vabalt suhelda. Üks tund nädalas otsest veebisuhtlust ei soodusta isa ja lapse edaspidist vahetut suhtlust pikemal perioodil, vaid selliseid suhtluseid peab nädalas olema rohkem isa ja lapse vahel, et lapsel saaks tekkida isaga usalduslik ja tugev side, mis annaks tugeva aluse isa ja lapse edaspidisele vahetule suhtlusele.
2. Vaidlust ei ole selles, et laps on varasematel aastatel isaga vahetult Eestis kohtunud ja suhelnud. 2020-
3. aastatel ei saanud isa Eestisse reisida, kuna oli Covid-19 viirusest tingitud epideemia aeg ja reisimine oli keeruline tulenevalt eri riikide piirangutest.
4. aastal külastas isa Eestis last nii jaanuaris kui mais, mil oli lapse sünnipäev. Isa tõi lapsele Ameerikast kaasa kingitusi ning riideid ja jalanõusid, samuti ostis isa lapsele Eestis telefoni, mille abil on hea omavahel üle veebi suhelda kui isa on Ameerikas ning laps ja isa veetsid mõnusasti koos aega. 5 2-21-13660
5. Kohus on seda meelt, et astmeline suhtluskord oleks parim lahendus. Seega oli kohtul hagita menetluse sätete kohaselt võimalik sätestada määrusega lapse ja isa suhtluskord, mis oleks olnud lapse parimates huvides, s.o astmeline ja lühemate perioodidena kui üks kuu. Käesolevaga on isa esitanud astmelise ja lühikeste perioodidega Eestis viibimise ajal suhtluskorra lapsega. Selliselt saab laps olla piisavalt isaga vahetult koos päevaselt, et harjuda isa olemasolu ja kohalolekuga ja teha ühiseid toimetusi. Samas saab laps olla igal õhtul kodus, kus on ema ja seeläbi on välditud lapsel koduigatsuse või ema igatsuse tekkimine. Järgmisel nädalal on laps emaga ning seeläbi on lapsele tagatud võimalus puhata isast ja olla kodus ja teha emaga koos ühiseid toimetusi. Ülejärgmisel nädalal võtab isa lapse tema kodust hommikul kell 09.00 ja viib lapse koju tagasi sama nädala viimasel päeval kell 20.
6. Selliselt saab laps olla isaga koos terve päeva ja öö ning arvestades, et esimesel nädalal on laps saanud isaga kohaneda ja harjuda, siis ei vaja kolmandal nädalal isaga koos olemine enam suurt kohanemist lapse jaoks ning lapse ja isa suhtlus saab toimida ladusalt jätkuna esimesele suhtluse nädalale. Isa ei oota, et ta saab lapsega reisida ja seetõttu seda ka ringkonnakohtult ei taotle. Menetlusosaliste seisukohad
7. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu. Isa määruskaebusest ei nähtu, et maakohus oleks määruse koostamisel ületanud oma diskretsioonipiire ning koostanud õigusvastase määruse. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusnormi, vaid on teinud seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi. 19.
8. Lapse isa poolt viidatud istungil avaldatu osas ei olnud tegemist vanemate ühise kokkuleppega, vaid ema esindaja avaldas, et juhul, kui kohtu hinnangul on isa avaldus põhjendatud, siis tuleks nimetatud päevadel isa ja lapse suhtlus määrata, kuivõrd nendel päevadel ei ole lapsel pärast koolipäeva kohustusi ja suhtlust on võimalik paremini tagada. Samuti rõhutas ema esindaja kohtuistungil, et 3 korda nädalas suhtlust on lapse hinnangul liiga palju ning isa ei suuda ka sellist suhtluskorda ise täita. Sõltumata kohtumäärusest on isal olnud võimalus helistada lapsele iga päev. Tänase seisuga helistab isa lapsele, millal tema ise heaks arvab. 19.
9. Isa ei ole ise pingutanud, et ta saaks lapsega vahetult rohkem suhelda. Viimasel korral lahkus isa Eestist lapsele head aega ütlemata, vaid saatis üksnes tekstsõnumi, et ta on lennujaamas. Puudub vaidlus, et laps soovib isaga koos aega veeta, kuid väga suur vahe on, kas laps viibib isaga koos terve päeva nii, et ta saab õhtul oma koju minna või ta peab isaga olema koos 4 nädalat nii, et ta ei lähe kordagi koju. Laps on kogu kohtumenetluse avaldanud, et ta soovib isaga kohtuda, kuid mitte jääda isa juurde ööseks. Samuti on ema kinnitanud, et ta on nõus lapse ja isa astmelise suhtlusega. Isa seda soovinud ei ole. 19.
10. Lapse ema ei nõustu isa taotlusega, millega kohaselt oleks laps alates
11. aastast perioodil 01.07 – 01.08 isaga. Nimetatud perioodil on lapsel laagrid ning lapse suhtes ei ole õiglane, et tal võetakse võimalus osaleda eakaaslastega laagrites. Lisaks oleks ebaõiglane, et isa ja lapse suhtluskord määratakse iga-aastaselt kindlaks ühel kindlal perioodil ning emal kaob igasugune võimalus olla koos lapsega ilusatel suvepäevadel, mil lapsel ei ole koolikohustust ning kogu pere saaks ühiselt aega veeta. Juhul, kui isa ja lapse suhtluskord määratakse kindlaks kaevatavast määrusest erinevalt, tuleks seda teha harjumisperioodiga nagu laps, kohalik omavalitsus ja ema on avaldanud. Lisaks peaks kohtumised periood olema üle aasta erinev, et mõlemad vanemad saaksid lapsega Eesti suvekuudel aega veeta.
12. Haapsalu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Lapse ema ei tee takistusi lapse ja isa suhtlusel ning sobivusel on laps ja isa saanud ka kindlaksmääramata aegadel suhelda. Lapse 6 2-21-13660 huvides oleks suhtluskorras reguleerida isa ja lapse kohtumine suvisele perioodile (juuni – juuliaugust), kohtumise täpsemad kuupäevad saavad vanemad omavahel kindlaks kuupäevaks täpsustada, kui on selgunud ka lapse suvised tegevused. Menetluse edasine käik
13. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Lapse ema esitas 09.05.2023 menetlusdokumendi, milles avaldab, et lapse isa ei ole mitte kordagi lapsele pühapäeviti helistanud nagu Pärnu Maakohtu 27.07.2022 kohtumääruses on sätestatud. Seega isa nõudmised kindlatel päevadel ja kellaaegadel on endiselt vastuolulised tema enda tegevusega. Ema ei ole teinud isa ja lapse suhtlusele mitte ühtegi takistust. Lapsele lubas isa, et ta külastab teda
2. aasta suve lõpul, kuid ei teinud seda. Lapsel ei ole endiselt midagi selle vastu, kui isa tuleb Eestisse ning ta veedab isaga koos aega päeval (Haapsalus), kuid laps ei taha jääda isa juurde ööseks. Arvestades, et isa ei ole lapsega sisuliselt alates 08.07.2022 suhelnud, et ei ole laps emotsionaalselt valmis isaga olema koos 4 nädalat nagu isa on avaldanud. Lapse ema on nõus lapse ja isa astmelise suhtlusega. Isa seda soovinud ei ole.
3. Lapse ema esitas 19.05.2023 ringkonnakohtu palvel seisukoha, milles teatab, et
4. aasta vehklemislaager toimub 17.07.2023-22.07.
5. 19.05.2023 seisuga on laps avaldanud soovi vehklemislaagris osalemiseks ning ema on arvestanud, et laps osaleb vehklemislaagris, v.a 19.07.2023 kui toimub ema pulmapidu.
6. aasta seisuga on planeeritud, et laps osaleb ka järgmistel aastatel vehklemislaagrites, kui laps selleks soovi avaldab. Vehklemislaagrid toimuvad iga-aastaselt juuli kuus ning täpsemad kuupäevad selguvad vastava aasta mai kuus. Lisaks teavitas lapse ema, et isa ei ole lapsega 19.05.2023 seisuga suhelnud, sh ei võtnud isa lapsega ühendust isegi lapse sünnipäeval 11.05.
7. Lapsele ei tohiks panna kohtumäärusega kohustuseks veeta isaga aega, kes temaga ei suhtle ega soovi isegi sünnipäevaks õnne.
8. Lapse isa esitas 26.05.2023 seisukoha, milles avaldab, et lapse iga-aastane suvelaagris osalemine ei ole takistuseks avaldaja poolt pakutud astmelise suhtluskorra kohaldamiseks. Sõltuvalt sellest, millisel juulikuu nädalal toimub lapse suvelaager, on võimalik nihutada avaldaja ja lapse koosolemise nädalat juulikuu siseselt. Näiteks käesoleval
9. a toimub lapse suvelaager juulikuu kolmandal nädalal (s.o
10. nädal), mis peaks avaldaja suhtluskorra kohaselt olema avaldajaga veedetav nädal, kuid see avaldajaga veedetav nädal on võimalik lükata juulikuu viimaseks nädalaks, mis taotletava suhtluskorra kohaselt on nagunii vaba nädal. Samamoodi on võimalik käituda järgnevatel aastatel sõltuvalt sellest, millisel nädalal toimub lapse suvelaager juulikuus. Eestis on suvekuid kokku kolm: juuni, juuli ja august. Neist kuudest isa suhtluskorra kohaselt saab ema lapsega koos olla terve juunikuu ja augustikuu ning lisaks juulikuus ühel tervel nädalal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse isa avalduse suvisel perioodil lapsega suhtluskorra määramiseks. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega määrata lapse isa ja lapse suvine suhtluskord astmeliselt vastavalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitule. Lapse isa määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 7 2-21-13660

1. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus lahendamata taotlused. Lapse isa esitas määruskaebuse lisana kirjalikud täiendavad tõendid (fotod 2022 jaanuari külastusest, sünnipäevast ja ujumisest). Lapse ema esitas määruskaebuse vastuse lisana väljavõtte lapse ja isa vahelisest suhtlusest. Samuti on lapse isa esitanud 28.09.2022 väljavõtted lapsega suhtlemisest
2. aastal. Lapse ema esitas 09.05.2023 täiendavad tõendid (isa ja lapse kirjavahetuse 27.09.2022 ja 24.12.2022, ema arvelduskonto väljavõte seoses isa poolse elatise tasumisega, lapse isapoolsete vanavanemate videokõne väljavõtte, lapse poolt isa sugulastele edastatud tekstsõnumite väljavõtte, lapse telefonis olevate sim-kaartide väljavõtte, isa ja lapse kirjavahetuse 15.05.2022 ning vanemate vahelise kirjavahetuse 08.05.2022). Lapse ema esitas 19.05.2023 lapse treeneri 16.05.2023 e-kirja vehklemislaagri toimumise aja osas
3. aastal ja lapse telefoniekraani kuvatõmmise.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti võib seda teha määruskaebuse vastuse põhjendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse vanemate esitatud tõendid vajalikud asja lahendamiseks ja seega asjakohased, mistõttu võtab ringkonnakohus need vastu. 27. Maakohus rahuldas lapse isa avalduse osaliselt ja määras, et lapse isal on õigus suhelda lapsega ilma teise vanema juuresolekuta igal pühapäeval kella 19.00-20.00 Skype või FB Messengeri vahendusel. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtlemise korra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus laste isa avalduse rahuldamata jätmisel kaalutlusõiguse piire osas, milles lapse isa avaldus jäeti rahuldamata suvisel perioodil lapsega suhtlemiseks ning see toob kaasa maakohtu määruse tühistamise selles osas. 28. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud otsustust, mis lähtuks lapse huvidest, arvestades seejuures ka lapse isa õigustatud huvisid, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1. Samuti ei ole maakohus arvestanud PKS § 143 lg-st 1 tulenevat lapse õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning lapse isa kohustust ja õigust suhelda lapsega isiklikult. Mõlemal – nii vanemal kui lapsel on võrdväärne õigus teineteisega suhelda ning lapse huvides on suhelda võrdväärselt mõlema vanemaga. Praegusel juhul on maakohus teinud lahendi, mille kohaselt on üksnes lapse emal õigus suhelda lapsega vahetult. Selline olukord ei vasta ei lapse isa õigusele ega ka lapse huvidele. 29. Lapse isa on soovinud suhtluskorra määramist selliselt, et igal aastal perioodil 01.07 kuni 01.08 viibib laps koos isaga. Maakohus leidis, et kuna avaldaja soovib, et kohtulahendiga määratakse kindlaks vaid ühe-kuuline periood aastas, mis kohtu hinnangul ei ole lapse huvides ning avaldaja ei ole omalt poolt ilmutanud menetluse kestel valmidust kaaluda teisi alternatiive esitatud nõudele, ei saa kohus suhtluskorda kindlaks määrata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et hooldusõiguse asju (sh vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine ning lepitusmenetluse korraldamine) lahendatakse 8 2-21-13660

§ 550

lg 1 p 2 järgi hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte (

§ 5lg 3 esimene lause, § 477 lg 5).

Kohus ei ole

§ 477

lg 5 järgi hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.3). Seega olukorras, kus lapse isa soovis lapsega suhtlemist perioodil 01.07.-01.08, saanuks maakohus määrata kindlaks sellel perioodil ka astmelise suhtluskorra, arvestades lapse huvisid. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada.

1. Lapse isa on määruskaebuses soovinud astmelise suhtluskorra määramist selliselt, et alates
2. aastast on isal igal aastal õigus suhelda lapsega perioodil 01.07.-01.08 selliselt, et esimesel nädalal võtab isa igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul kell 20.00, järgmisel nädalal on laps koos emaga, ülejärgmise nädala esimese päeva hommikul kell 09.00 võtab isa lapse tema elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala viimasel päeval kell 20.
3. Lapse ema põhimõtteliselt nõustub astmelise suhtluskorraga, kuid soovib, et seejuures arvestataks lapse igasuviseid treeninglaagreid ja ema õigust olla lapsega koos suvepäevadel. Laps on avaldanud, et soovib isaga kohtuda ja ootab teda külla, kuid esialgu sooviks ööbida kodus. Ringkonnakohus nõustub Haapsalu linna seisukohaga, et ehkki laps ja isa on kohtunud vähe, siis vastab lapse huvidele siiski isaga koosveedetava aja pikendamine astmeliselt. Lisaks leiab ringkonnakohus, et lapse huvides ja kooskõlas lapse isa õigustega lapsega koos olla, on ka see, kui lapse isal võimaldataks alates
4. aastast lapsega koos olla ka ööbimisega lapse isa juures. Sellele eelneks nädal aega lapsega kohtumist üksnes päevasel ajal, mille tõttu ei oleks ööbimisega suhtlemisele üleminek lapsele liiga järsk ja võimaldaks lapsel isaga harjuda. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et lapse jaoks oleks isa juures ööbimine kahjuliku mõjuga või isa oleks lapsele ohtlik. See, et laps ei ole isaga harjunud pikemalt koos olema tuleneb nende vahelisest suhtlemise vähesusest. Sellist olukorda on võimalik ringkonnakohtu hinnangul muuta, luues suhtluskorraga eeldused omavahelise suhtluse tihedamaks muutmiseks. Lapse isa poolt määruskaebusele lisatud tõenditest (II kd tl 96-127) ja lapse enda seisukohtadest nähtub, et lapsele meeldib isaga koos olla ka siis kui lapse ema ei ole juures. Põhiline lapse vastuseis isa juures pikemale viibimisele on seisnenud selles, et lapsele ei meeldi reisida. See vastuseis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval hetkel aga asjakohane, kuna lapse isa ei ole taotlenud enam lapsega reisimist välisriiki. Seega toimuvad kohtumised lapse ja isa vahel Eestis.
5. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab lapse isa soovitud suhtluskord lapsel osaleda suvistes treeninglaagrites ja lapse isal ka lapsega perioodil alates 01.07-01.08 kohtuda. Lapse ema on vastanud, et
6. aasta vehklemislaager toimub 17.07.2023-22.07.2023 (III kd tl 21) ning vehklemislaagrid toimuvad iga-aastaselt juulikuus ja täpsemad kuupäevad selguvad vastava aasta maikuus. Lapse isa ei vaidle sellele vastu, märkides, et sellisel juhul saab kohtumise lapsega lükata juulikuu viimasele nädalale. Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul võimalik lapse huvidest ja lapse vanemate õigustest lähtudes määrata lapse vanemate igaaastase juulikuise suhtluskorra lapsega järgmiselt: 31.
8. aastal on lapse isal õigus suhelda lapsega Eestis viibides perioodil 24.07-30.07 selliselt, lapse isa võtab igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul 20.
9. Alates
10. aastast on lapse isal õigus suhelda lapsega Eestis viibides perioodil 01.07.-01.08 selliselt, et esimesel nädalal võtab lapse isa igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul 20.00, teisel nädalal on laps koos lapse emaga, kolmanda nädala esmaspäeva hommikul kell 09.00 võtab lapse isa lapse tema elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala pühapäeval kell 20.
11. Alates
12. aastast, juhul, kui lapse treeninglaager satub perioodil 01.07-01.08 isaga suhtlemise nädalale kohaldub järgmine suhtluskord: Kui lapse treeninglaager satub esimesele nädalale, on lapse isal õigus suhelda lapsega sellele järgneval nädalal (teisel nädalal) selliselt, et lapse isa 9 2-21-13660 võtab igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul 20.00, kolmandal nädalal on laps koos lapse emaga ning neljanda nädala esmaspäeva hommikul kell 09.00 võtab lapse isa lapse tema elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala pühapäeval kell 20.
13. Kui lapse treeninglaager satub kolmandale nädalale, on lapse isal õigus suhelda lapsega esimesel nädalal selliselt, et lapse isa võtab igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul 20.00, teisel nädalal on laps koos lapse emaga ning neljanda nädala esmaspäeva hommikul kell 09.00 võtab lapse isa lapse tema elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala pühapäeval kell 20.
14. 31.
15. Selline kord võimaldab ringkonnakohtu hinnangul lapse isal arvestada, et tal on lapsega vahetult suhtlemine piiritletud iga-aastaselt juulikuuga ja võimaldab ka lapsel osaleda treeninglaagrites ning lapse isal sellest tulenevalt endiselt lapsega kohtuda. Ringkonnakohus ei nõustu lapse ema seisukohaga, et lapse isa soovitud astmelise suhtluskorra tõttu kaotaks lapse ema võimaluse lapsega koos olla kõige ilusamal ajal suvest. Suvekuudeks saab Eestis pidada perioodi juunist kuni augustini. Seega on lapse emal võimalus lapsega koos olla suvel kokku 2,5 kuud, erinevalt lapse isast, kellel on see võimalus üksnes kahe nädala ulatuses.
16. Ringkonnakohus ei nõustu aga määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määrus tuleks tühistada ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse isa avalduse lapsega Skype või FB Messengeri vahendusel kolmel korral nädalas suhtlemiseks. Maakohus määras, et lapse isal on õigus suhelda lapsega ilma teise vanema juuresolekuta igal pühapäeval kella 19.00-20.00 Skype või FB Messengeri vahendusel. Lapse isa soovib täiendavalt lapsega suhtlemise õigust ilma teise vanema juuresolekuta Skype või FB Messenger vahendusel (veebivestluse vormis) igal teisipäeval kell 19.00-19.30 ja neljapäeval kell 19.00-19.
17. Erinevalt lapse isa arvamusest leiab ringkonnakohus, et lapse vanemad ei ole 02.05.2022 maakohtu kohtuistungil leppinud kokku, et lapse isa saab lapsega veebi vahendusel suhelda kolmel korral nädalas. Sellist kokkulepet maakohtu 02.05.2022 istungiprotokollist ei nähtu. Küll aga leiab ringkonnakohus, et lapse ema ei ole avaldanud vastuseisu sellele, et lapse isa saaks lapsega rohkem suhelda, kui maakohtu määruses kehtestatud suhtluskorras märgitud. Lapse ema on avaldanud, et lapse isal on olnud võimalus helistada lapsele iga päev ja lapse ema ei tee lapse isale takistusi lapsega suhtlemisel. Samuti ei nähtu lapse isa seisukohtadest ega esitatud tõenditest, et lapse ema oleks teinud lapse isale takistusi lapsega suhtlemisel. PKS § 143 lg 21 kohaselt lepivad vanemad vanemate lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Seega saab kohus määrata suhtlemise korda üksnes vanemate vaidluse puhul. Kuna lapse ema on võimaldanud lapse isal lapsega suhelda igal ajal, ei ole vanematel vaidlust selle üle, mitu korda nädalas võib lapse isa lapsega suhelda (veebi vahendusel või telefoni teel). Vaidluse puudumisel ei ole seega kohtul võimalik määrata suhtluskorda täiendavalt kahe päeva osas nädalas ja määruskaebus jääb seetõttu selles osas rahuldamata. Kuna lapse ema ei ole määruskaebust esitanud, jääb maakohtu määrus muutmata ka osas, milles maakohus määras lapse isale õiguse suhelda lapsega ilma teise vanema juuresolekuta igal pühapäeval kella 19.00-20.00 Skype või FB Messengeri vahendusel.
18. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 10