KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-16911 Kohtu

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. 11.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 664

lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 12.

§ 660

lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Praegusel juhul vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust osas, milles maakohus otsustas jätta puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1).

§ 360

lg 2 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu menetluse peatamise määruse peale. Seega ei tulene viidatud sättest võimalust vaidlustada maakohtu otsustust jätta menetlus peatamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et menetluse peatamisest keeldumise määruse peale määruskaebust esitada ei saa (vt RKTKm 21.09.2011 3-2-1-62-11, p 12). 13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida määruskaebuse ulatuse kohta järgmist. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Ringkonnakohus saab praegusel juhul 3

§ 662

lg 1 p 3 järgi määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlusest – millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Määruskaebuses on selge taotlus „tühistada Harju maakohtu 02.06.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-16911 osas, millega kohus jättis osaühingu Magnon 06.04.2023 taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata“ ning taotletakse „peatada menetlus tsiviilasjas 2-22-16911, kuni tsiviilasjas 2-22-16296 tehtava lahendi jõustumiseni“. Eeltoodust tulenevalt vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust üksnes menetluse peatamata jätmist puudutavas osas.

1. Kuigi määruskaebuse taotlusest nähtuvalt ei vaidlusta puudutatud isik maakohtu poolt likvideerijaks määratud isikut, on ta määruskaebuse põhjenduse p-s 3.10 palunud likvideerijaks määrata W. 14.
2. Esiteks märgib kolleegium, et määruskaebuse lahendamisel saab lähtuda määruskaebuses esitatud taotlusest. Nimetatud taotlus on praeguses määruskaebuses selge ega vaja täpsustamist. Määruskaebuse vaidlustamise ulatuse saab määrata kindlate menetluslike tähtaegade jooksul (määruskaebuse esitamise tähtaeg). Seega ei saa ringkonnakohus menetluse kestel asuda määruskaebuse esitajale selgitama, millises ulatuses oleks tal vajalik maakohtu määrust vaidlustada. Arvestada tuleb ka seda, et määruskaebuse esitajat esindab vandeadvokaadist esindaja. 14.
3. Teiseks märgib kolleegium, et likvideerija isiku vaidlustamine ei oleks ka edukas. Määruskaebuses puuduvad põhjendused, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma määruses või määruse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Seega ei ole määruskaebuses esitatud väiteid, mis annaksid aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega likvideerija isiku määramisel, samuti pole kolleegium tuvastanud rikkumisi, mis annaksid aluse selles osas maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata.

§ 603

lg 1 kohaselt tuli maakohtul kontrollida, et puudutatud isikule likvideerijaks määratav isik vastaks seaduses sätestatud nõuetele, ning põhjendada, miks kohus leiab, et valituks osutunud isik on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 07.06.2017 3-2-1-42-17, p 15). Maakohus ei ole ületanud likvideerija määramisel diskretsiooni piire. Ka on maakohus põhjendanud, miks ei saanud puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liiget. 15. Eelneva põhjal on maakohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus kaebuse sisulistele väidetele. 16. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb

§ 172lg 1 teise lause ja § 168 lg 2 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda

§ 174lg-st 4 tulenevalt ka ringkonnakohus.

17. Kuigi

§ 176

lg 4 järgi tuleb menetluskulude nimekiri esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, siis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei pea ringkonnakohus otstarbekaks kohustada menetlusosalisi esitama menetluskulude nimekirja üksnes ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta. Menetlusosalistel tuleb lähtuda maakohtu määruse resolutsiooni p-st 7, mille kohaselt saavad nad esitada nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta nimekirja seitsme päeva jooksul kohtulahendi 4

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

18. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 643

lg 4 koosmõjus

§-ga 659). (allkirjastatud digitaalselt) 5