) § 55 ja § 57 lg 1. Ettekirjutuses ei märgitud
lg 2 alusel selle faktilisi asjaolusid, vaid need kajastati RAB-i 02.12.2022 dokumentides nr 31/911-1 ja 3-1/914-
Kaebajate puhul ei saa need täidetud olla, sest nende raha pärineb kaebuses selgitatud majandustegevusest, s.t laevandusärist. Kaebajate raha pärineb reaalsete teenuste osutamisest kolmandatele isikutele, mida on kinnitanud ka kaebaja I äriühinguid auditeerinud audiitorid. Eluliselt ei ole võimalik, et ettekirjutuste faktilised asjaolud, mis puudutavad kaebajate vara individuaalset kontrolli, selle käigus hinnatud dokumente ja neile antud hinnanguid, saaks kuidagi takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või oleks seadusega vastuolus. Samuti ei ole võimalik, et faktiliste asjaolude avaldamine raha osas, mille päritolu on tõendatud ja kontrollitud, saaks ohustada tõe väljaselgitamist kaebajaid mittepuudutavas kriminaalmenetluses. Vastustaja viited
§-le 521 ja § 63 lg-le 8 ning infovahetuse õigusaktidele ja Euroopa Liidu direktiividele ei ole kaebajate avaldusega seonduvalt asjakohased. Kaebajate avalduse eesmärk ei ole saada teavet selle kohta, kelle teate alusel on alustatud muu isiku suhtes järelevalve- või kriminaalmenetlust või millist teavet on vastustaja vahetanud välisriikide rahapesu andmebüroodega, vaid selle kohta, kas vastustaja ettekirjutused on õiguspärased, arvestades muu hulgas, kas üldse ja millisel viisil on vastustaja hinnanud kaebajate raha päritolu aluseks olevaid tõendeid. Seejuures on nimetatud tõendid kaebajatele ja ka paljudele kolmandatele isikutele (kaebaja I äriühingute kliendid, audiitorid) teada. 8. RAB esitas 25.01.2023 halduskohtule vastuse, milles palus jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ühtlasi esitas RAB halduskohtule krüpteeritud vastuse koos lisadega (02.12.2022 ja 30.12.2022 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldavad dokumendid) ning palus halduskohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7 alusel, koostoimes avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3, 19,
lg 1 ja § 55 lg 1 p-de 1–3 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1 alusel piirata nendele kaebajate ja nende esindajate juurdepääsu. RAB-i hinnangul esinevad
lg-s 3 nimetatud dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise alused: dokumentide avalikustamine takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist, dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega, ja see võib ohustada tõe väljaselgitamist. 9. RAB teatas 30.01.2023 halduskohtule, et tunnistas 27.01.2023 ettekirjutustega nr 3-1/90-2 ja nr 3-1/91-2 kehtetuks 30.12.2022 ettekirjutused nr 3-1/1017-2 ja 3-1/1019-2, ning taotles haldusasjas menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 2 p 4 alusel. Ühtlasi esitas RAB halduskohtule krüpteeritud vastuse koos lisadega (27.01.2023 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldavad dokumendid nr 3-1/90-1 ja 3-1-/91-1) ning halduskohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7 alusel, koostoimes avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3, 19,
lg 1 ja § 55 lg 1 p-de 1–3 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1 alusel piirata nendele kaebajate ja nende esindajate juurdepääsu. 10. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja piiras kaebajate õigust tutvuda RAB-i 25.01.2023 ja 30.01.2023 krüpteeritud vastuste ja nende lisadega (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis halduskohus kaebuse käiguta (resolutsiooni p 5), andes tähtaja kaebuse nõuete kohta täiendavate selgituste esitamiseks. 3
Avalik huvi
lg-s 3 sätestatud olukordade vältimiseks on praegusel juhul kaalukam kui kaebajate huvi tutvuda toimikuga. Kohus võtab arvesse, et rahapesu tõkestamine on avaliku korra kaitsmise seisukohalt prioriteetne valdkond, arvestades rahapesu kuritegudega kaasnevat suurt majanduslikku kahju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. X ja Y paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.01.2023 määruse resolutsiooni p 3 ja teha uus määrus, millega võimaldada kaebajatel tutvuda RAB-i 25.01.2023 ja 30.01.2023 krüpteeritud vastuste ja nende lisadega. RAB-i esitatud põhjendustest ei ole näha, et dokumentidele juurdepääsu piiramine on sisuliselt põhjendatud. RAB on esitanud hulgaliselt viiteid erinevatele õiguslikele alustele, ilma et tegelike piirangute kohaldamise vajadus oleks äratuntav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882). Järeldusi piirangute kohaldamise vajaduse olemasolu kohta ei ole võimalik teha ka halduskohtu 31.01.2023 määruse põhjal. Praegusel juhul ei saa avalik huvi juurdepääsu piiramiseks kaaluda üles kaebajate õigusi ka seetõttu, et RAB on enda 30.12.2022 haldusaktid kehtetuks tunnistanud. RAB on sellega kinnitanud, et ta on kontrollinud kaebajate raha päritolu ja veendunud selle legaalsuses. See tähendab, et teabe avaldamist ei saa takistada
Kohtusse pöördumise põhiõiguse (PS § 15) tagamise üks primaarne eeldus on võimaldada kaebajatele juurdepääs teabele, millest juhindudes on nende õigusi kahjustavad haldusaktid antud, et oleks võimalik tervikuna kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust. Olukorras, kus vastustaja on ise enda 27.01.2023 haldusaktidega tuvastanud, et kaebajad ei ole seotud rahapesu ega terrorismi rahastamisega, ei saa olla ülekaalukat avalikku huvi, mis muudaks kaebajate jaoks selle põhiõiguse kasutamise võimatuks. Vastustaja on 02.12.2022 ja 30.12.2022 ettekirjutuste andmisel oluliselt ja teadlikult rikkunud enda menetlusõiguslikke kohustusi ning rakendanud ebaõigesti materiaalõigust ning ei ole ka halduskohtumenetluses käitunud heauskselt, esitades vastuolulisi, otsitud, õiguslikult absurdseid ja valesid väiteid. Kaebajate hinnangul on tegemist olukorraga, kus haldusorgan paneb toime korduvaid olulisi rikkumisi, mis põhjustavad kaebajatele pikaajalisi kahjulikke tagajärgi. Seega esineb oluline avalik huvi RAB-i krüpteeritud vastuste avaldamiseks kaebajatele ning halduskohus on jõudnud oma määruses ebaõigele järeldusele, et juurdepääsu piiramine on põhjendatud. 12. RAB palub 21.02.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
lg 1 p 1 kohaselt on RAB-il õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Sellise teabe tutvustamine võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või korraldada tegevusi ümber viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist ning selle kaudu oleks avalik kord ja Eesti majandusruum tervikuna ohustatud. Dokumentide tutvustamisest
lg 3 p 3 alusel keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ning kriminaalmenetlus ei pea toimuma Eestis. RAB-i menetluse eesmärk ei olnud tuvastada kuritegu toime pannud isikut, vaid üksnes tuvastada vara legaalne omanik. Kui vara valdajal puudub vara suhtes legaalne omandiõigus, tuleks tal vara tagastada selle legaalsele omanikule. Kuna RAB-il tekkis kahtlus kaebaja kontol oleva vara legaalse päritolu suhtes, oligi piirang seatud selleks, et 4
§-st 521, 55 lg 3 p-dest 1–3 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades kaalukam kui kaebaja huvi kontrollida haldusaktide faktilist põhistust. Nimetatud dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes. Kaebajate õigused on piisavalt tagatud sellega, et ettekirjutuse faktilisi asjaolusid sisaldava teabega on võimalik tutvuda kohtul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 kohaselt ei märgita
alusel tehtud ettekirjutuses (sh vara kasutamise piiramiseks) selle faktilist alust, vaid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis.
lg-st 3 tulenevalt võib isik, kelle vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga ning RAB-l on õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest üksnes juhul, kui: 1) see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist; 2) dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega; 3) see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
lg 5 teine lause näeb lisaks ette, et ettekirjutuse vaidlustamisel esitab RAB eeltoodud dokumendi halduskohtule, kehtestades sellele asjakohased piirangud. Samuti sätestab piirangud RAB-is registreeritud andmete edastamisele
15. Ringkonnakohus on varem korduvalt rõhutanud (vt nt 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061), et RAB-i haldusakti põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid isiku eest varjata, vaid isiku õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile (nt krediidiasutusele).
60 lg-s 3 sätestatud piirangu eesmärk ei ole varjata isiku eest ettekirjutuse põhjendusi, vaid kaitsta vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust (vt
§-d 49, 51 ja 521;
eelnõu 459 SE seletuskirja lk 53–54). RAB-il on põhjenduste avaldamisest keeldumiseks küll üsna laialdased võimalused, kuid keeldumist õigustavad vaid
Seejuures ei piisa dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks viitest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega. Samal ajal on kaebajatel kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse põhjendustega, sest sellega piirati nende võimalust käsutada kontol olevat raha. 16. RAB esitas halduskohtule 25.01.2023 ja 30.01.2023 krüpteeritud vastused koos lisadega, milleks on 02.12.2022, 30.12.2022 ja 27.01.2023 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldavad dokumendid. RAB taotles halduskohtult piirata kaebajate ja tema esindajate juurdepääsu nimetatud dokumentidele. Juurdepääsu piiramise õiguslikud alused ja põhjendused esitas RAB nendes samades vastustes. RAB on neis toonud välja hulgaliselt õiguslikke aluseid tutvumisõiguse piiramiseks (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-d 3 ja 19,
lg 3 p-d 1–3 ja § 60 lg 1, krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1), mis kõik võiksid põhjendada teabele kaebajate juurdepääsu piiramist, kuid ei ole põhjendanud, kuidas need normiviited seostuvad viidatud vastustes ja selle lisades kajastatud faktiliste asjaoludega. Olukorras, kus tutvumisõiguse andmine võib kahjustada
lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärkide täitmist, tuleks selgitada, missuguse konkreetse teabe isikule avaldamine ja kuidas võib kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (
Ka kriminaalmenetluse kahjustamise ohtu tuleb sisuliselt põhjendada, arvestades mh kriminaalmenetluse staadiumit.
lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabele juurdepääsu piiramiseks tuleks RAB-il põhistada, et välisriigi rahapesu andmebüroo ei ole selleks luba andnud. Kui RAB-i hinnangul tuleb
lg 1 alusel kaitsta kahtlustest teavitanud isikuid, tuleb esitada ka selgitused, millise konkreetse teabe kaebajatele teatavaks saamine võiks sellistele isikutele viidata. Kokkuvõttes on RAB-i põhjendused jäänud üldistavateks ja teoreetilisteks ning kuna halduskohus üksnes nõustus RAB-i puudulike argumentidega, siis ei vasta vaidlustatud halduskohtu määrus toimikuga tutvumise piiramist puudutavas osas kohtulahendi põhjendamise nõuetele. Menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramise taotlust lahendades peab halduskohus igal üksikjuhtumil kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ülekaalukam, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud tutvumisõiguse piiramise vajalikkust ja kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve. Esitatud põhjendustest ei ole võimalik järeldada, kas tegelikult esinevad alused tutvumisõiguse piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust. 17. Ehkki RAB on esitanud ringkonnakohtule krüpteeritud vastusega mõnevõrra põhjalikumad dokumentidele juurdepääsu piiramise põhjendused, ei vasta need eeltoodud juhistele ega õigusta RAB-i 25.01.2023 ja 30.01.2023 vastustele ning nende lisadele kogu ulatuses juurdepääsu piiramist. Samas ei ole võimalik välistada, et vähemasti teatud ulatuses peab RABi esitatud krüpteeritud vastustele ja selle lisadele juurdepääsupiirang säilima. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, mille kohaselt asjaolust, et nende kontodel oleva vara käsutuspiirangud on kehtetuks tunnistatud, järeldub automaatselt, et
lg-s 3 sätestatud ettekirjutuste faktiliste asjaolude varjamise aluseid enam ei esine või on need igal juhul kaebajate õigustest vähem kaalukad.
lg-s 3 sätestatud alused (oht rahapesu tõkestamisele või tõe väljaselgitamisele kriminaalmenetluses, dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega) võivad jätkuvalt esineda sõltumata sellest, et 6
lg-s 2 nimetatud dokumendis ja on seega RAB-ile teada, ei saa tavapäraselt teha järeldust selle kohta, millisest allikast on need RAB-ile teatavaks saanud ja kas tegemist on ainsate RAB-ile teada olevate asjaoludega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p 18). Kuigi halduskohus saab vajaduse korral piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7 alusel ka kaebajate ja nende esindajate juurdepääsu RAB-i võimalikele juurdepääsu piiramist põhjendavatele selgitustele, ei ole siiski alust keelduda isikule tutvustamast RAB-i üldsõnalisi põhjendusi koos viidetega õiguslikele alustele, mida ei ole seostatud konkreetse juhtumi asjaoludega. Samuti eeldab tutvumisõiguse piiramine asjaomases osas menetluse kinniseks kuulutamist (vt HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1).
lg 1 ja § 55 lg 1 p-de 1–3 ning KAS § 88 lg-ga 1 kaebajate ja nende esindajate juurdepääsu krüpteeritud vastusele ja selle lisadele, kuna need sisaldavad teavet, mis ei ole kaebajatele ja nende esindajatele teatavaks saanud ja millele neil pole juurdepääsuõigust.
Ringkonnakohtu hinnangul ei riiva sellisel viisil RAB-i 22.02.2023 vastuse tutvustamine oluliselt kaebajate õigusi. Kaebajad on ise kinnitanud, et nende eesmärk ei ole saada teavet selle kohta, millist teavet on vastustaja vahetanud välisriikide rahapesu andmebüroodega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.