lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör abiprokurör Natalia Duškina Süüdistatav IGOR GRIGORJEV, isikukood: 50203140822, xxxx kodanik, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: Xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1, kahtlustatavana kinni peetud 19.11.2022, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi (määratud kaitsja) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ja §-st 254 kohus otsustas: 1. Tunnistada IGOR GRIGORJEV (isikukood: 50203140822)
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, arvestades miinimumpäevamäärana 10 (kümme) eurot, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot. 2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Igor Grigorjevi eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2022, s.o 1 (üks) päev eelvangistust. Arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb Igor Grigorjevile mõistetud rahalisest karistusest arvata maha 3 (kolm) päevamäära. Seega kuulub Igor Grigorjevil ärakandmisele rahaline karistus 147 (ükssada nelikümmend seitse) miinimumpäevamäära, arvestades miinimumpäevamäärana 10 (kümme) eurot, s.o 1470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot.
Kuriteoga ei ole kahju tekitatud ega tsiviilhagisid esitatud. PROKURATUURI ETTEPANEK Igor Grigorjevil varasemad kriminaalkaristused puuduvad. Ta pani toime II astme kuriteo, mille tõendamise asjaolud on selged. Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1 abiprokurör leiab, et Igor Grigorjevi suhtes on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb kohtult lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Toimepandu eest taotleb abiprokurör kohtult: Tunnistada Igor Grigorjev süüdi
lg 1 järgi ja karistada teda juhindudes
lg-test 1, 2 ja 4 rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.o 1500 eurot.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o 3 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 147 päevamäära, s.o 1470 eurot. Igor Grigorjevil puudus Maksu- ja Tolliameti andmetel Eestist 2021. aastal sissetulek,
lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega on Igor Grigorjevi rahalise karistuse päevamäär 10 eurot ning tema rahalise karistuse suurus 1470 eurot. Kriminaalmenetluse kulud summas 1130,70 eurot (kaitsjatasu 43,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot) tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Käskmenetluse kohaldamine Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 251 lg 1 näeb ette, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Karistusseadustiku (
) § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Praeguses kriminaalasjas on Igor Grigorjevile esitatud süüdistus
Selle kuriteo eest näeb seadus karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Seega on Igor Grigorjevile esitatud süüdistus teise astme kuriteo toimepanemises. Prokurör peab antud juhul võimalikuks karistada Igor Grigorjevit toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega. Kohtu hinnangul on tõendamiseseme asjaolud praegusel juhul selged. Antud juhul ei esine ka käskmenetlust välistavaid asjaolusid (süüdistatava alaealisus või narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise võimalikkus – KrMS § 251 lg-d 2 ja 3). Seega võib käesolevat kriminaalasja lahendada käskmenetluses. KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. 3
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista karistuseks kas rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Sanktsiooni keskmine on seega 265 päevamäära.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igor Grigorjevil tuvastati alkoholijoove lõpliku tulemusega 0,76 mg/l (tl 16-17), mis ületab napilt kriminaalkaristuse aluseks olevat piirmäära (0,75 mg/l). Seega alkoholijoobe määra arvestades on tema süü kuriteo toimepanemisel väga väike, sisuliselt minimaalne. Igor Grigorjevi ütlustest nähtuvalt alustas ta mootorsõiduki juhtimist Läänemere teelt (tl 22). Samal tänaval, aadressil Läänemere tee 20, peeti ta juba politsei poolt kinni (tl 1 pöördel), kuna tema juhitud sõiduki teel liikumine oli ebakindel (tl 12). Teda märgati juba Läänemere tee 3 juures (tl 12). Seega jõudis ta sõita väga lühiajaliselt. Ühtlasi oli tegemist öise ajaga (kella poole kolme paiku), mil liiklus on üldteadaolevalt tavapärasest oluliselt hõredam. Nimetatud asjaolud viitavad samuti tema väga väiksele süüle. Samas arvestab kohus ka asjaoludega, et sõidukis oli lubatust enam inimesi – viiel istekohal kokku kuus inimest (tl 12, 27), keda kõiki ta koos iseendaga potentsiaalselt ohtu seadis. Lisaks nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist, et kuigi numbriliselt oli Igor Grigorjevi alkoholijoobe määr kriminaalvastutuse mõttes minimaalne, siis põhjustas see märgatavaid muutusi tema tajudes – 4
Karistust raskendavaid asjaolusid
Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Igor Grigorjevi süü on keskmisest väiksem, kuid siiski mitte minimaalne. Igor Grigorjevil oli antud kuriteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, mis oli määratud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel (tl 28). Käesoleva otsuse tegemise ajaks on nimetatud karistus kantud arhiivi (sest antud trahv on tasutud enam kui aasta tagasi), kuid vahepealsel ajal on Igor Grigorjevit karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 alusel väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest (tl 30). Kuivõrd kumbki nendest pole aga liiklusrikkumine, siis praegu karistuse mõistmisel kohus neid arvesse ei võta. Arvestades, et Igor Grigorjev on varem kriminaalkorras karistamata, ta pole toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ning tegemist on noore isikuga (sündinud 2002. aastal, olles teo toimepanemise ajal vaid 20-aastane), on kohus seisukohal, et isikut on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma keskmisest väiksema karistuse mõistmise kaudu. Üldpreventiivsetest kaalutlustest, s.t õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei pea kohus vajalikuks isikule mõista rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab isiku süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks talle piisavat eripreventiivset mõju. Teo toimepanemise ajal Igor Grigorjevil sissetulek puudus (ta oli ajateenistuses – tl 21) ning käesoleval ajal on tal tasumata ka narkootiliste või psühhotroopsete ainete väikses koguses käitlemise eest määratud 120 euro suurune rahatrahv (tl 30). Samas kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt praegu Igor Grigorjev töötab välismaal, mistõttu on tal olemas püsiv sissetulek. Seega on tal võimalik kanda rahalist karistust. Arvestades ka ülal esile toodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsiooni, on kohtu hinnangul põhjendatud prokuröri taotlus karistada Igor Grigorjevit kergema karistusliigi, s.o rahalise karistusega, mis jääb sanktsiooni keskmise määra ning alammäära vahele. Kõike eeltoodut arvestades nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga ning mõistab Igor Grigorjevile
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses.
lg 2 esimese lause kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära isiku keskmise päevasissetuleku alusel.
lg 3 näeb ette, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd teo toimepanemise ajal (ühtlasi kriminaalmenetluse alustamise aastal) ja sellele eelneval aastal Igor Grigorjevil sissetulekut ei olnud (tl 21, 25), siis tuleb praegusel juhul lähtuda
lg 2 viimasest kahest lausest, mille kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 10 eurot. Seega on Igor Grigorjevi rahalise karistuse suuruseks 1500 eurot.
lg 1 esimese lause kohaselt tuleb karistuse hulka arvata aga Igor Grigorjevi poolt eelvangistuses viibitud aeg. Nimelt peeti Igor Grigorjevit kahtlustatavana kinni ühel päeval – 19.11.2022 (tl 1). Kuivõrd
lg-te 1 ja 3 alusel, siis antud juhul ei ole see kohtu hinnangul põhjendatud eelkõige põhjusel, et lisaks mootorsõiduki juhtimisele alkoholijoobe seisundis, puudus Igor Grigorjevil mootorsõiduki juhtimiseks üldse õigus (s.t isegi kaines olekus). Kohus selgitab, et KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui seda ei tehta, siis saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb Igor Grigorjevilt riigituludesse menetluskuludena välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 43,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 kuupalga alammäärale vastavas summas ehk 1087,50 eurot (kuivõrd kuupalga alammäär on hetkel 725 eurot), s.t kokku 1130,70 eurot. Kohtule edastatud süüdistusaktis on prokurör teinud ettepaneku võimaldada Igor Grigorjevil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Siinkohal märgib kohus, et käskmenetluses kohtuotsust tehes on kohus KrMS § 254 lg 1 kohaselt seotud vaid prokuröri ettepanekuga isikule mõistetava karistuse osas, kuid mitte menetluskuludesse puutuvalt. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades Igor Grigorjevile mõistetud ning ärakandmisele kuuluva rahalise karistuse suurust (1470 eurot), mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, ja seda, et tal on tasumata veel ka üks väärteokorras määratud rahatrahv summas 120 eurot, nõustub kohus siiski prokuröri ettepanekuga võimaldada Igor Grigorjevil tasuda menetluskulud kogusummas 1130,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määrab, et esimesel üheteistkümnel kuul pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb igakuiselt tasuda menetluskuludest 94 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul tuleb tasuda 96,70 eurot. Siinkohal selgitab kohus, et alati võib menetluskulusid tasuda igas kuus suuremas summas kui kohus on määranud ning seega ka kogusumma võib tasuda kiiremini kui kohtu võimaldatud ühe aasta jooksul. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.