4-23-2218/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2023.a, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2218 Kohtunik Lea Pähkel Narusbek Fotodisain OÜ seadusliku esindaja A.

N.i kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele (Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 määrus nr.

9-3/666-2) Narusbek Fotodisain OÜ (äriregistri kood 11035421) seaduslik esindaja A. N. (ik xxxx; e-post xxxx) Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 10141 Tallinn) Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (registrikood 75034502, aadress Paldiski mnt 48a, 10614 Tallinn, e-post parkimine@tallinnlv.ee) Väärteoasi Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 78 lg 1, § 78 lg 2 p1 RESOLUTSIOON 1. Jätta Narusbek Fotodisain OÜ seadusliku esindaja A. N.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 määrusele nr. 9-3/666-2 läbi vaatamata.

2.Määrus edastada kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD 1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor R.

K. määras 03.03.2023 mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx eest vastutavale isikule (Narusbek Fotodisain OÜ, reg nr 11035421) VTM § 54 2 lg 1 ja LS § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi summas 20 eurot (trahviteade nr 410123007323).

1 2. Narusbek Fotodisain OÜ juhatuse liige A. N. esitas 24. aprillil 2023 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile kaebuse trahviteatele nr 410123007323. Kaebaja hinnangul oli sõiduk pargitud pimedal ajal (keskööl) osaliselt sõiduteel ja osaliselt kõnniteel. Sõiduk hõivas vähem kui 1m kõnnitee laiusest. Kõnnitee laius on antud kohas ca 4m. Kitsendatud kahesuunalise sõidutee laius on antud kohas ca 2,5m. Sõidutee on kitsendatud 2020. aastal tehtud ümberehitusega ja 03.03.2023 parkimise ajal sõidutee teisel teeserval pargitud autodega.

Parkimine oli antud kohas ja antud ajal mõistlik, lähtudes eeldusest, et täielikult sõiduteel parkiv sõiduk võis oluliselt takistada või ohustada liiklust sõiduteel. Parkimise ajal oli eeldatud, et antud kohas (Paasiku tn 28 piirkonnas nt Rahu ja Tondiraba tn nurgal) on olemas või pidi olema parkimist käsitlev liikluskorraldusvahend lisatahvliga 861b. Rahu tn ja Tondiraba tn L-kujuline ristmik oli täielikult valgustamata.

3.Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor K.

R. jättis 24.05.2023 määrusega kaebaja 24.04.2023 kaebuse trahviteatele nr 410123007323 läbi vaatamata. Kohtuvälise menetleja ametnik põhjendas kaebuse läbi vaatamata jätmist asjaoluga, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi ei saa vaidlustada mistahes alusel.

Hoiatustrahvi saab omanik või vastutav kasutaja vaidlustada üksnes VTMS § 545 nimetatud kolmel seaduslikul alusel, s.o väitega, et mootorsõidukit juhtis teine isik või esitades ametliku kinnituse, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitades tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise koht. Muud seaduslikku alust trahviteate vaidlustamiseks fikseeritud parkimiskorra rikkumise korral ei ole. Kohtuvälise menetleja ametnik selgitas, et kaebaja on rikkunud LS § 20 lg 4 p 3 (mootorsõidukit tohib peatada või parkida osaliselt või täielikult kõnniteel kohas, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba) nõudeid. Menetluses kogutud fotodega on tõendatud, et mootorsõiduk Volvo registreerimismärgiga xxxx oli 03.03.2023 pargitud Tallinnas, Paasiku tn 28 juures osaliselt kõnniteel kohas, kus puudub kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend. LS § 2 p 25 alusel on kõnnitee jalakäijate liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. LS § 2 p 78 järgi näitab sõiduteeäärt asjakohase teemärgise puudumisel mh sõidutee äärekivi. Menetluses kogutud fotodega on tuvastatud, et kõnnitee on sõiduteest eraldatud äärekiviga, mida ületades peab olema juhile selge, et ta sõitis väljaspool sõiduteed kohta, kus sõidukite liiklemine ei ole lubatud, v.a juhul kui väljaspool sõiduteed on parkimine reguleeritud liikluskorraldusvahenditega. Sõiduki parkimiskohas ei ole kõnniteel liikluskorralduslikult rajatud sõidukite parkimiskohti.

4.A. N. esitas 15.06.2023 kohtuvälisele menetlejale kaebuse 24.05.2023 määrusele. Kaebuse kohaselt jäi kaebajale ebaselgeks, kas patrullsõidukil oli lubatud peatuda, parkida ja sõita kõnniteel vilkurita ning kas sellega antakse liiklus- ja parkimiskäitumise eeskuju autojuhtidele.

Samuti jäi ebaselgeks, kas menetleja käis parkimiskohas pimedal ajal – selleks, et veenduda, et kõnnitee ja sõidutee piir ei ole piisavalt nähtav. Kaebaja hinnangul on jäetud tähelepanuta, et kas sõiduki juht võib teatud juhtudel käituda vastavalt liikluses tekkinud ebatavalisele olukorrale ning mitte järgida pimesi eeskirju, kui eksitavate eeskirjade ebamõistlik järgimine võib tekitada ohtu või kahju. Menetleja peab selgitama muuhulgas järelevalve mõistlikkuse ja läbipaistvust, miks patrullimisel jääb tähelepanuta elektritõukerataste kaootiline parkimine kõnniteedel ning nende liikumine kõnniteedel jalakäija liikumisest kiiremini. Jääb ebaselgeks, miks menetleja tugineb oma oletuslikku laadi eeldusele, et parkija pidi olema teadlik kogu Katleri asumi sh Paasiku tn 28 parkimispiirangutega.

5.A. N.i kaebus jäeti 21.06.2023 määrusega rahuldamata. Määruse kohaselt oli kohtuvälise menetleja tegevus kirjaliku hoiatamismenetluse rakendamisel olnud seadusega kooskõlas ja õiguspärane, kaebaja õigusi rikutud ei ole. Menetleja märkis, et sõidukijuhi viited parkimiskohtade puudusele või muudele asjasse mittepuutuvatele asjaoludele ei muuda olematuks õigusrikkumise fakti, mis on antud juhul nõuetekohaselt tõendatud. Kohtuväline 2 menetleja on toiminud õigesti, käsitledes kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses ainult 03.03.2023 kell 9:38 Paasiku tn 28 juures fikseeritud kaebaja auto kõnniteele parkimist ja andes selgitusi liiklusseaduse vastavate sätete kohta. 15.06.2023 kohtuvälise menetleja juhile edastatud kaebuses viitab kaebaja piirkonnas parkimisega seotud probleemidele, arutleb mõistlikkuse põhimõtte üle ning küsib kohtuväliselt menetlejalt selgitusi, mis ei ole otseselt seotud kirjaliku hoiatamismenetluse nr 410123007323 rakendamisega. Määruses juhitakse tähelepanu, et kaebajal on õigus pöörduda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole vastavate selgituste saamiseks, kuid selgitustaotlusele vastamine ei toimu VTMS-i sätete alusel, vaid eraldi kirjaga.

6.Narusbek Fotodisain OÜ esindaja A. N. esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 määrusele. Kaebuse kohaselt oli vaides selgitatud, et menetleja ei või kuritarvitada oma õigusi, kuid selline selgitus on määruses jäetud tähelepanuta.

Kaebaja märgib, et tsiviilõiguse üks üldisemaid printsiipe on hea usu põhimõte ning mis tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest ja võlaõigusseadusest. Ka Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamist. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Seega võib kohus sellistel nn pahatahtlikel erandjuhtudel jätta nii seaduses kui lepingus sätestatu kohaldamata. Kaebaja hinnangul on küsimus selles, kas Munitsipaalpolitsei peaks tegema koostööd Tallinna linna ametitega parkimiskorralduse korrastamiseks liiklusmärkide, kõnniteede eristamiseks, viidates puudustele, mis eksitavad parkijaid. Küsimus on ka selles, kas trahvimise asemel oleks mõistlik teha sarnastes kohtades selgitustööd, piirdudes selgitava hoiatusega, lähtudes heast tavast ja heast tahtest. Kaebajale tundub, et trahvitakse rohkem just sarnastes nurgatagustes kohtades linnaserval, kus jalakäijate arv on peaaegu olematu. Parkimiskontrolli rakendamine ei ole proportsionaalne ega mõistlikult tasakaalustatud, kuna ei jätku parkimiskontrolli võimekust sinna, kus rikkumised on massilised ja võivad olla ohtlikud (nt kitsal kõnniteel kesklinnas linnatranspordi peatuste kõrval). Antud kohas Paasiku tn 28 juures ei ole pimedal ajal (ja eriti lume all) kõnnitee äär eristatav. Menetleja ei ole vastupidist tõendanud, piirdudes vaid valgel aja tehtud fotodega. xxxx parkimine toimus pimedal ajal. Palub 03.03.2023 tehtud hoiatustrahv tühistada.

MAAKOHTU SEISUKOHT 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ning väärteoasja materjalidega, leiab, et A. N.i kaebus kohtuvälise menetleja 21.06.2023 määrusele tuleb jätta läbi vaatamata.

8.Kaebuse esitaja on kohtuvälise menetleja 21.06.2023 määruse peale esitanud kaebuse 04.07.2023.

9.VTMS § 78 lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

VTMS § 78 lg 2 p 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse esitada 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest.

10.Antud asjas on kaebuse esitaja kogu menetluse kestel edastanud kaebuseid ühelt e-posti aadressilt, s.o postxedosfoto@gmail.com. Kuivõrd kaebuse esitaja on nimetatud e-posti aadressilt oma kaebusi edastanud, siis kohtu hinnangul saab eeldada, isik seda e-posti aadressi ka kasutab.

11.Riigikohus on menetlustähtaegadega seoses selgitanud järgmist: kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ei sätestata expressis verbis, millal loetakse elektronposti teel edastatud menetlusdokument kätte saaduks. KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt viimati 5. mai 2020. a määruse nr 1-193 7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval (RKKKm nr 1-19-8852, p 25). VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad kehtivad ka väärteomenetluses määruse kättesaamise ja seeläbi kaebetähtaja kulgemise alguse kindlakstegemisel.

12.Kohtuvälise menetleja tegevuse logi kohaselt edastati kaebuse esitajale 21.06.2023 menetleja määrus samal kuupäeval. Arvestades asjaolu, et kohtuväline menetleja on 21.06.2023 määruse kaebuse esitajale edastanud e-posti aadressile: postxedosfoto@gmail.com samal päeval, mil määrus tehti, siis on kaebuse esitaja esitanud kaebuse Harju Maakohtule kaebetähtaega ületades.

13.Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega (RKKKo nr 3-1-1-55-10 p 12). Antud juhul puudub kaebuse esitaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning puuduvad ka igasugused viited võimaliku mõjuva põhjuse esinemise kohta.

14.Kuna A. N. on esitanud kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 määrusele pärast VTMS § 78 lg 2 p-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ning ta ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle kaebuse esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 4

Õigusnõustaja

Parkimistrahv, viivistasu ja eraparkla leppetrahv

Kiiruse ületamise trahv: maksmine ja vaidlustamine

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.