) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6. Kaebajal on vandeadvokaatist esindaja, kelle kaudu on kaebaja teadlik loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus ei pea neid enne määruse tegemist eraldi selgitama (
Menetluse lõpetamisel ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel uuesti halduskohtu poole pöörduda (
7. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks vastavalt
lg-le 2 enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustaja eraldi teavitamist kaebusest loobumise avalduse esitamisest. Selle sätte kohane teavitamine on oluline eelkõige selleks, et anda teistele menetlusosalistele võimalus menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks (vt Riigikohtu 15.10.2015 määruse nr 3-3-1-21-15, p 12). Haldusorganist vastustajal ei saa praegusel juhul olla kaebajalt väljamõistetavaid menetluskulusid, sest Keskkonnaametit esindas ametnik. Vastustaja ega kolmas isik ei saaks kaebusest loobumisele vastu vaielda. Seega ei ole vastustaja ega kolmanda isiku eelnev teavitamine loobumise avalduse esitamisest vajalik. 8. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus viidatud sätete alusel lõpetada. 9.
Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajal ei saa olla tekkinud väljamõistetavaid menetluskulusid, seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud samuti tema enda kanda. Kolmas isik ei ole kaebusele seisukohta ega muid menetlusdokumente esitanud, seega ei nähtu kohtule, et kolmandal isikul oleks väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud ning kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 10. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.