KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18269 Tsiviilasi K.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 2. Hagi hind on 2775 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

1. K. S. esitas 05.12.2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja hagiavalduse A. V. vastu võlgnevuse nõudes.
2. K. S. nõuab hagis A. V.lt 1200 euro suuruse põhivõlgnevust, 150 eurot intressi, viiviseid perioodi 18.02.2020 – 05.12.2022 eest summas 1050 eurot ning kahjuhüvitist summas 375 eurot, kokku 2775 eurot.
3. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 17.01.2022 sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 1200 eurot, intressimääraga 12,50% kuus. Laenuleping sõlmiti tähtajaga üks kuu.
4. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole.
5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.12.2022 määrusega. Kostja on hagiavalduse ning selle lisad ja menetlusse võtmise määruse kätte saanud KÄPO vahendusel 22.03.2022 kell 05.
7. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Seega oli vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 05.04.
8. Kohus juhtis 07.12.2022 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. 9.

§ 407lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja 2

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 10.

§ 162lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

11.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt kindlaks määrata. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on hageja lepingulise esindaja kulu 555 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud osaliselt. Kohus ei saa nõustuda hageja lepingulise esindaja ajakuluga hagiavalduse koostamisel (3,5 tundi). Hagejat on esitanud kohtuväliselt sama lepinguline esindaja, kes koostas ka kohtuväliselt kostjale nõudekirja. Nimetatud nõudekirja koostamiseks kulus esindajal väidetavalt 2,5 tundi, summas 375 eurot, mille hüvitamist nõutakse kostjalt. Kohus on seisukohal, et kuna nõudekiri koosneb suures osas samadest asjaoludest, mis hagiavaldus, siis ei saanud lisaks hagiavalduse koostamisele kuluda täiendavalt 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagiavalduse koostamise ajakulu 2 tundi, seega kulus kohtumenetluses hageja lepingulise esindajal kokku 2,2 tundi, summas 330 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vajalik ja põhjendatud on ka riigilõivu kulu 385 eurot. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks seega 715 eurot ning mõistab need menetluskulud kostjalt välja. 12.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3