Obsah (23)

§ 29§ 23§ 155§ 30§ 114§ 133§ 74§ 150§ 5§ 19§ 72§ 148§ 132§ 70§ 81§ 62§ 71§ 120§ 811§ 501§ 75§ 123§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023, Rakvere Väärteoasja number 4-23-778 (xxxx) Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi M.P. väärteoasi korruptsio

§ 29

lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 23

alusel hüvitada riigieelarve vahenditest M.P.’le tema poolt valitud kaitsjatele makstud õigusabikulud summas 3640 (kolm tuhat kuussada nelikümmend) eurot. 1 Jõustunud kohtuotsus Rahandusministeeriumile. saata õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll 16.01.2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse eriasjade uurija K.T. väärteoprotokolli väärteoasjas nr: xxxx M.P. suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt M.P. xxxx vallavolikogu istungil, vallavolikogu liikmena, s.o ametiisikuna, ning olles xxxx IV paisu (teise nimega xxxx mõisa pais) omanik, tegi istungi päevakorrapunkti nr 3 „xxxx valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ s.o halduse üksikakti, arutelul ettepaneku muuta xxxx mõisa vesiveski kompleksi, (eelkõige xxxx IV paisu) puudutava punkti 12 sõnastust, milline puudutas ka lisaks eelnevale temale kuuluva osaühingu xxxx turismiarengut ning samuti hääletas ka muudatusettepaneku poolt, rikkudes seega oma tegevusega KVS § 11 lg 1 p 1,2 sätteid. Väärtegu kvalifitseeriti korruptsioonivastase seaduse § 19 järgi. Vastulause väärteoprotokollile 31.01.2023 esitas menetlusalune isik M.P. vastulause väärteoprotokollile, milles taotles: 1) Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

2) Alternatiivselt taotlusele 1 lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Asjaolud

1. 16.01.2023 väärteoprotokolli kohaselt heidetakse M.P.le ette seda, et M.P. xxxx vallavolikogu liikmena tegi xxxx xxxx vallavolikogu istungil ettepaneku muuta menetluses olnud xxxx valla üldplaneeringu seletuskirja sõnastust ning hääletas sellise muudatusettepaneku poolt. Väärteoprotokolli kohaselt on M.P. vallavolikogu liikmena ametiisik korruptsioonivastase seaduse (edaspidi „KVS“) § 2 lg 1 kohaselt ning rikkus muudatusettepaneku tegemisega ning selle poolt hääletamisega KVS § 11 lg 1 p 1 ja 2 sätteid, kuivõrd muudatusettepanek oli seotud xxxx mõisa paisuga ning M.P. on xxxx mõisa paisu omanik. Samuti puudutas muudatusettepanek ka M.P.le kuuluva osaühingu xxxx turismiarengut.
2. Väärteoprotokolli ärakirja sai M.P. kätte 16.01.
3. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi „VТМS“) § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seega on vastulause võimalik esitada kuni 31.01.2023 ning käesolev vastulause on esitatud tähtaegselt. Põhjendused (I) xxxx xxxx vallavolikogu istungil üldplaneeringu sõnastusele muudatusettepaneku tegemisega ning muudatusettepaneku poolt hääletamisega ei ole M.P. teinud toiminguid või otsuseid enda või temaga seotud isiku suhtes 2 xxxx vastuvõtmisele suunatav üldplaneering oli vastuolus avalike huvide ja kehtiva õigusega, mistõttu tuli üldplaneeringu sõnastust muuta
4. 07.03.2022 Xxxx vallavolikogus vastuvõtmiseks esitatud üldplaneeringu seletuskiri nägi ette, et miljööväärtuslikuks alaks oli Xxxx vesiveski kompleks ning tingimuseks määrati: „Taastada Xxxx vesiveski unikaalne kanalite süsteem ja pargiarhitektuur koos kunstkärestiku ja tiikidega, arvestades veskikompleksi paiknemisega Natura 2000 võrgustiku Sirtsi loodusala koosseisus (Xxxx jõe hoiualal) ja loodusala kaitse-eesmärkide täitmise vajadusega." (Lisa 1, lk 41). Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu kohaselt on miljööväärtuslik ala kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu (vt Lisa 1, lk 38). Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu kohaselt on seega Xxxx vesiveski kompleksi (sh paisu) näol tegemist kohalikul tasandil kultuuriväärtust omava objektiga, milles nähti ette ka kogu Xxxx mõisa vesiveski kompleksi (sh paisu) taastamine.
5. Samuti oli 07.03.2022 üldplaneeringu eelnõus Xxxx mõisa pais määratud pärandkultuuri objektina (vt Lisa 1, lk 43) ning märgitud, et „Xxxx mõisa paisu lammutamisel/rekonstrueerimisel on vajalik vastavate uuringute läbiviimine, mis lahendaksid vastuolud looduskeskkonna ja kultuuriväärtuste vahel. Vastuolude likvideerimiseks tuleb teha koostööd valdkonna eest vastutavatel riigiasutustel."
6. Sarnaselt oli Xxxx mõis miljööväärtuslikuna määratletud juba ka 22.11.2007 Xxxx vallas kehtestatud üldplaneeringus (Lisa 2, lk 31). Samuti on kohalik omavalitsus teinud 03.12.2020 Muinsuskaitseametile ettepaneku võtta Xxxx mõisa vesiveski kompleks tervikuna riikliku kaitse alla (Lisa 3). Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Xxxx mõisa vesiveski kompleksi kaitse alla võtmiseks ning tellinud eksperthinnangu kompleksi kultuuriväärtuse välja selgitamiseks (Lisa 4). Ekspert H.K. on teinud ettepaneku tunnistada Xxxx mõisa vesiveski, pais ja kanalid ehitismälestiseks ehk ka riiklikku kaitset vajavaks objektiks, kuna Xxxx mõisa vesiveski paisu ja kanalisüsteemiga kui Eesti esinduslikumaid vesiveskeid ja mõisatööstuse näiteid (vt Lisa 4, lk 10). 01.12.2022 võttis Muinsuskaitseamet ka Xxxx mõisa paisu ajutise kaitse alla (Lisa 5). Seega lähtus 07.03.2022 üldplaneeringu eelnõu avalikust huvist, et kõrge kultuuriväärtusega objekt vallas säiliks ning taastataks.
7. 07.02.2022 üldplaneeringu eelnõu jättis Keskkonnaamet korduvalt kooskõlastamata seoses sellega, et Xxxx mõisa kompleks oli seletuskirjas määratud miljööväärtuslikuks alaks ja pärandkultuuri objektiks (Lisa 6). Keskkonnaamet oli seisukohal, et paisu staatus oli kohtumenetluses haldusasjas nr xxxx juba otsustatud ning „õiguslik küsimus on juba lõplikult lahenenud“ ja pais tuleb lammutada. Viidatud haldusasjas vaieldi aga üksnes selle üle, kas ühel konkreetsel juhul on Keskkonnaamet õiguspäraselt keeldunud veeloa andmisest Xxxx mõisa paisule. Vaidlus käis üksnes ühe konkreetse taotluse aluseks olnud tehnilise lahenduse lubatavuse üle. Samuti rõhutasid nii haldus- kui ka ringkonnakohus oma otsustes, et vaidlustatud Keskkonnaameti otsusega ei kohustatud paisu likvideerima ning paisutuse likvideerimisega seonduv (st likvideerimise võimalikkus) lahendatakse eraldi menetluse raames, kus tuleb kaaluda nii muinsuskaitselisi- kui ka keskkonnakaitselisi huve (Lisa 7, p 12; Lisa 8, p 22). Seega jättis Keskkonnaamet üldplaneeringu kooskõlastamata põhjendamatult.
8. Sellest hoolimata eemaldati Keskkonnaameti nõudmisel Xxxx mõisa kompleks üldplaneeringu pärandkultuuri objektide nimekirjast ning lisati Keskkonnaameti nõudmisel üldplaneeringu teksti viited paisu likvideerimise kohta (Lisa 9). Miljööväärtusliku ala tingimustes (lk 41-43) märgiti järgmist: - 3 „Säilitada ja konserveerida veskihoone, taastada pargiarhitektuur. Korras hoida kanalid ja tiigid. Kaldasammaste säilitamise/konserveerimise ning kanalite ja tiikide edasine väärtustamise viis sõltub kompleksi alal asuva paisutuse likvideerimisest. Edasiste tegevuste kavandamisel ja teostamisel tuleb tagada, et ala väärtused säilivad ning neid on võimalik konserveerida maksimaalses võimalikus ulatuses. Seda kuidas on võimalik väärtustada miljööväärtusliku ala kanaleid ja tiike ning säilitada/konserveerida kaldasambaid, sõltub paisutuse likvideerimise tehnilisest lahendusest ja sellega kaasnevatest mõjudest ning seda saab kaaluda koos paisu lammutusprojekti koostamisega. Xxxx jõega seotud tegevuste kavandamisel tuleb arvestada jõe kuulumisega Xxxx jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala koosseisu ning tagada ala kaitseeesmärgid. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.“
9. Seega muutus Keskkonnaameti nõudmisel üldplaneeringu tekst selliselt, et varasemalt ette nähtud ajaloolise paisu taastamise eesmärgi asemel kirjeldati üldplaneeringu tekstis paisu likvideerimist ning kultuuriväärtusliku kompleksi väärtustamine pandi sõltuma paisu lammutamisest. Samas puudus Keskkonnaametil selliseks nõudmiseks õiguslik alus, kuna paisu likvideerimise üle otsustatakse kohtute hinnangul alles hiljem eraldiseisvas menetluses, mitte haldusasjas nr xxxx. Seega lähtus üldplaneeringu uus sõnastus Keskkonnaameti poolt antud ebaõigest teabest paisu staatuse ehk selle rekonstrueerimise või likvideerimise võimaluste kohta. Planeeringu koostajale loodi Keskkonnaameti poolt mulje, justkui oleks paisu lammutamine kindel ning selliselt tuleks seda ka üldplaneeringu tekstis kajastada. Selle tulemusena ei kajastanud üldplaneering kohaliku omavalitsuse poolt varasemalt korduvalt väljendatud avalikku huvi kultuuriväärtusliku paisu säilimise ning taastamise kohta. Eeltoodust tulenevalt pidas M.P. xxxx Xxxx vallavolikogu istungil vajalikuks teha ettepanek xxxx vastuvõtmisele esitatud üldplaneeringu sõnastuse muutmiseks.
10. M.P. lähtus ettepaneku tegemisel üksnes avalikest huvidest – et üldplaneeringu seletuskiri vastaks tegelikule õiguslikule olukorrale ning et üldplaneeringu seletuskirjas säiliks kohaliku omavalitsuse poolt varasemalt väljendatud avalik huvi mõisakompleksi tervikuna säilimise ja taastamise suhtes. Samuti on paisu säilimise vajadust rõhutanud Päästeamet ning RMK, kelle hinnangul on paisu säilimine oluline, et tagada piirkonnas veevõtukoha olemasolu (väärteotoimiku lk-d 79 ja 80). M.P. on paisu omanikuna paratamatult kõige enam teadlik paisuga seonduvatest õiguslikest küsimustest, kuid paisu omanikuks olemine ei välista tema tegutsemist avalikes huvides. Samuti väljendasid xxxx volikogu istungil ka teised volikogu liikmed (sh nt U.T. – vt väärteotoimiku lk 30), et kompleks tuleks lisaks riikliku kaitse alla võtmisele võtta ka kohaliku kaitse alla. Üldplaneeringu muutmise ettepaneku poolt hääletas volikogu enamus (sh oleks otsus võetud vastu ka ilma M.P. hääletamiseta), mistõttu on avalik huvi mõisakompleksi säilimise ja taastamise suhtes ilmselge. Samuti mõistis ka Keskkonnaamet, et üldplaneeringu sõnastus ei vastanud kehtivale õigusele ja kohtute poolt väljendatud seisukohtadele ning kooskõlastas 20.12.2022 üldplaneeringu sõnastuses, mille kohaselt säilitatakse kompleks Xxxx vesiveski kompleks maksimaalses võimalikus ulatuses (Lisa 10). Seega oli ettepaneku tegemine üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud ning üldplaneeringu sõnastuse muutmine avalikes huvides. − Üldplaneeringu sõnastuse muutmise ettepanekul puudus mõju, mistõttu pole xxxx volikogu istungil tehtud otsust või toimingut M.P. suhtes
11. KVS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. KVS § 2 lg 2 4 p 1 teise lause kohaselt on otsus teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt. KVS § 2 lg 2 p 2 teise lause järgi on toiming teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine.
12. Seega on KVS §-de 11 lg 1 p 1 ja § 2 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt oluline, et otsusel või toimingul oleks reaalne vahetu mõju isiku õiguste või kohustuste suhtes või omaks reaalset faktilist tagajärge. Väärteoprotokollist ei nähtu, milline oli reaalne ja vahetu mõju või faktiline tagajärg, mis muudatusettepaneku tegemisega ning selle poolt hääletamisega kaasnes. Käesoleval juhul nii üldplaneeringu sõnastuse muutmise ettepaneku tegemisel kui ka muudatusettepaneku poolt hääletamisel sellised mõjud ja tagajärjed ka puudusid. Veelgi enam, muudatusettepanekus esitatud viisil ka üldplaneeringut avalikule väljapanekule ei esitatud, kuna 24.11.2022 toimunud Xxxx vallavolikogu istungil võeti üldplaneeringu muudatusettepanek tagasi (vt väärteotoimiku lk 48-58) ning üldplaneering kooskõlastati Keskkonnaametiga uues sõnastuses (vt Lisa 10). Seega xxxx esitatud ettepanek ka üldplaneeringu dokumenti ei jõudnud ega oma ka õiguslikku mõju.
13. PlanS § 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Seega üldplaneeringuga ei otsustata selle üle, kas konkreetne ehitis tuleks lammutada, säilitada või rekonstrueerida. Ka xxxx üldplaneeringu eelnõus oli joonealuses märkuses esitatud, et paisutuse likvideerimisega seotud edasised tegevused lahendatakse üldplaneeringust eraldiseisvalt (vt Lisa 9, lk 41). Seega viidati ka xxxx üldplaneeringu tekstis, et Xxxx mõisa paisul edasised tegevused sõltuvad järgnevates menetlustes tehtavatest otsustest. Paisuga vahetult seonduvaid ning mõju omavaid otsuseid saab teha veekeskkonnariskiga tegevuse menetluses (nagu on märkinud halduskohus oma 06.09.2021 otsuses – Lisa 7, p 12), Muinsuskaitseameti poolt läbi viidavas riikliku kaitse alla võtmise menetluses, detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses või ehitusloa menetluses. Üldplaneeringuga üldiselt ega ka vaidlusaluse muudatusettepanekuga ei määratud paisule ehitustingimusi ega otsustatud teisiti paisule vahetut mõju omavaid küsimusi.
14. Eeltoodust tulenevalt oli xxxx volikogu istungil esitatud muudatusettepanek vormiline, ei mõjutanud üldplaneeringut sisuliselt ega muutnud Xxxx mõisa paisuga seonduvalt isikute õigusi või kohustusi. Seega puudus üldplaneeringu sõnastuse muutmise ettepaneku tegemisel kui ka muudatusettepaneku poolt hääletamisel mõju või tagajärg M.P.le kuuluvale Xxxx mõisa paisule. − xxxx volikogu istungil tehtud muudatusettepanekul puudus mõju xxxx turismiarengule
15. Väärteoprotokolli kohaselt puudutas M.P. poolt xxxx tehtud muudatusettepanek ka Xxxx turismiarengut. Selline seisukoht on vale. Esmalt ei omanud muudatusettepanek mingit mõju paisule (vt käesoleva dokumendi p 10-13), mistõttu ei saanud see kuidagi omada mõju ka Xxxx turismiarengule. Teiseks, Xxxx tegutseb Xxxx mõisa paisust umbes 4,3 kilomeetri kaugusel, kuhu ka paisu mõju mingil moel ei ulatu (Lisa 11).
16. Viimaks, Xxxx on korraldanud Xxxx jõel kanuumatku, kuid tänaseks on see muutunud võimatuks. Kanuumatku ei korraldatud Xxxx poolt juba eelmisel hooajal (st alates
17. aasta kevadest), kuivõrd jõgi on muutunud kanuuga läbimatuks. Jõgi on Xxxx tegevuskohast kuni Xxxx mõisa paisuni täis jõele langenud puid (Lisa 12). Puude langemise on põhjustanud raie keelamine Xxxx jõe veekaitsevööndis. Samuti on keelatud surnud puude, puutüügaste ning lamapuidu eemaldamine (Lisa 132). Seetõttu ei ole võimalik, et Xxxx jõgi muutuks ka tulevikus kanuuga läbitavaks. Seega puudub Xxxx 5 mõisa paisul (ning xxxx volikogu istungil tehtud muudatusettepanekul) igasugune mõju Xxxx turismiarengule. (II) M.P.l või temaga seotud isikutel puuduvad muudatusettepanekuga seoses majanduslikud või muud huvid
18. Väärteoprotokolli kohaselt on M.P. rikkunud ka KVS § 10 lg 1 p
19. Sätte kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Väärteoprotokollist ei nähtu, milline oli majanduslik või muu huvi, millest oli M.P. teadlik ning mis võis mõjutada muudatusettepaneku tegemist ning selle poolt hääletamist. Sellist majanduslikku või muud huvi ka ei esine, kuivõrd muudatusettepanek oli tehtud ainult ja üksnes avalikes huvides. Muudatusettepanek ei muutnud mingil määral paisu õiguslikku staatust ning see ei toonud kaasa õiguslikke või faktilisi tagajärgi seoses Xxxx mõisa paisuga. Samuti puudus muudatusettepanekul mistahes mõju xxxx. Seega ei esinenud muudatusettepanekuga seoses majanduslikke või muid huve, millest M.P. pidi teadlik olema ning mis võis mõjutada muudatusettepaneku tegemist ning selle poolt hääletamist. (III) Üldplaneeringu näol on tegemist õiguse üldaktiga, millele toimingupiiranguid ei kohaldata
20. KVS § 11 lg 3 p 1 kohaselt ei kohaldata toimingupiiranguid õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Üldplaneering, millele xxxx volikogu istungil muudatusettepanek tehti, on üldaktiks KVS § 11 lg 3 p 1 mõttes ning seda järgnevatel põhjustel.
21. Esiteks on üldplaneeringu näol tegemist üldise arengudokumendiga, millel puudub vahetu mõju isikute õigustele ja kohustustele. Üldplaneering määratleb üksnes üldiselt kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneeringuga ei otsustata ühegi objekti konkreetsete ehitustingimuste üle, vaid määratakse üldised tingimused järgnevateks planeerimis- või ehitusetappideks (nt maa-ala kasutusotstarve, transpordivõrgustiku rajamise põhimõtted jne). Samuti puudus ka käesoleval juhul üldplaneeringul ning ka xxxx volikogu istungil tehtud ettepanekul mõju Xxxx mõisa paisule üldplaneeringu üldise iseloomu tõttu (vt käesoleva dokumendi p 10-13). Seega on üldplaneeringu sisust ning mõjust tulenevalt tegemist üldaktiga KVS § 11 lg 3 p 1 mõttes.
22. Teiseks on üldplaneeringu menetluses üldaktidele omaselt maandatud korruptsioonirisk. KVS seletuskirja kohaselt on üldaktide vastuvõtmisel ja ettevalmistamisel toimingupiirangu kohaldamata jätmine põhjendatud seetõttu, et selliste aktide vastuvõtmisel maandab korruptsiooniriski asjaolu, et aktid võetakse vastu kollegiaalselt ja menetluslike ja järelevalvega seatud piirangute kohaselt. Üldplaneeringu menetluses toimuvad kõik menetlustoimingud kollegiaalselt – üldplaneering algatatakse, võetakse vastu ja kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt (PlanS § 77 lg 1, § 86 lg 1, § 91 lg 1). Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega (PlanS § 76 lg 1), avatud menetluses (PlanS § 82 lg 2) ning see peab enne kehtestamist heakskiidu saama ka Rahandusministeeriumi poolt (PlanS § 90 ja § 91 lg 1). Seega on üldplaneeringu menetluses üldaktidele omaselt ka maandatud korruptsioonirisk.
23. Kolmandaks on KVS § 11 lg 3 p 1 eesmärgiks vältida, et üldaktide vastuvõtmine ei oleks tulenevalt toimingupiirangu regulatsioonist takistatud. KVS § 11 lg 3 p 1 teises lauses on täpsustatud, et riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvet loetakse KVS tähenduses üldaktiks, mistõttu eelarve vastuvõtmisel, selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel toimingupiirangut ei kohaldata. Selle eesmärgiks on vältida olukorda, kus võimaliku toimingupiirangu tõttu poleks eelarve menetlemine võimalik. Nimelt eelarve menetlemisel tehakse paratamatult toiminguid ning otsuseid ka selle menetlemisel või 6 vastuvõtmisel osalenud isikute suhtes, mistõttu pole toimingupiirangu kohaldamine põhjendatud.
24. Sarnaselt tehakse otsuseid või toiminguid ka üldplaneeringu menetluses osalevate isikute suhtes. Üldplaneering, mille algatamine, menetlus, vastuvõtmine ja kehtestamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu poolt, otsustab vältimatult ka volikogu liikmetega puutumust omavate küsimuste üle. Üldplaneering määrab ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused kohalikus omavalitsuses, mille liikmeteks saavadki olla ainult ja üksnes selle sama kohaliku omavalitsuse elanikud. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lg 5 kohaselt on volikokku võimalik kandideerida ja osutuda valituks üksnes isikul, kelle püsiv elukoht asub vastavas linnas või vallas. Üldplaneering, hõlmates kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi, puudutab seega paratamatult ka iga kohaliku omavalitsuse volikogu liiget, kes kõik on ka kohaliku omavalitsuse elanikud. Seega juhul, kui üldplaneering ei oleks üldaktiks KVS § 11 lg 3 p 1 mõttes, oleks igal volikogu liikmel keelatud teha üldplaneeringuga seonduvaid otsuseid ja toiminguid vastavalt KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatule. Selliselt ei oleks kohaliku omavalitsuse volikogul võimalik täita planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu menetlemisega seonduvaid kohustusi. Seega, et kohalikul omavalitsusel oleks võimalik üldplaneeringu menetlust läbi viia, peab üldplaneeringu näol olema tegemist üldaktiga KVS § 11 lg 3 p 1 mõttes, millele toimingupiiranguid ei kohaldata. (IV) M.P. pole tegu pannud toime tahtlikult
25. Isegi juhul, kui M.P. tegevus xxxx volikogu istungil täidaks väärteo objektiivse koosseisu (millega ei saa nõustuda), siis ei ole täidetud koosseisu subjektiivne külg, kuna tegu pole ühegi objektiivse koosseisu elemendi suhtes toime pandud tahtlikult.
26. M.P. on selgitanud, et ei ole xxxx volikogu istungil tegutsenud isiklikes huvides, vaid üksnes avalikes huvides ning on seisnud valla pärandkultuuri säilimise eest. Üldplaneeringu muutmine ei saanudki objektiivselt tema huve puudutada, kuivõrd üldplaneeringul (kui ka muudatusettepanekul) mõju või tagajärg Xxxx mõisa paisule puudus. Samuti oli otsuse tegemisel M.P. veendunud, et üldplaneeringu näol on tegemist üldaktiga, millele toimingupiirang ei kohaldu (vt väärteotoimiku lk 71-74). Seega ei ole M.P. pannud tegu toime tahtlikult. (V) M.P. oli kohustatud xxxx volikogu istungil tegema ettepaneku üldplaneeringu sõnastuse muutmiseks
27. Karistusseadustiku § 30 kohaselt ei ole õigusvastane tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi „MuKS“) § 3 lg 1 ja 6 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus ning riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. Olukorras, kus M.P. oli volikogu liikmena teadlik, et käimas on Muinsuskaitseameti poolt menetlus Xxxx mõisa (sh paisu) kaitse alla võtmiseks ning ekspert on teinud Muinsuskaitseametile ettepaneku tunnistada mälestiseks kogu mõisakompleks (vt Lisa 4), oli M.P. kohustatud MuKS-st tulenevalt juhtima kohaliku omavalitsuse tähelepanu üldplaneeringu ekslikule ja õiguslikult põhjendamatule sõnastusele, millest võis tekkida mulje, justkui tuleks Xxxx mõisa pais lammutada.
28. M.P. sai üldplaneeringu sõnastusest teada 26.09.2022 arengu- ja majanduskomisjoni ning eelarvekomisjoni istungil, kus otsustati saata planeering vastuvõtmiseks volikokku. Kuivõrd viidatud komisjonide istungil polnud planeeringuga tegelevaid ametnikke kohal, oli M.P.l ainuke võimalus esitada xxxx volikogu istungil ettepanek planeeringu 7 muutmiseks. Juhul, kui M.P. ei oleks muudatusettepanekut esitanud, oleks volikogu võinud vastu võtta ning avalikule väljapanekule suunata üldplaneeringu, mis oleks rikkunud MuKS-s sätestatud kultuuripärandi väärtustamise ja säilitamise kohustust. Seega juhul, kui M.P. xxxx volikogu istungil muudatusettepaneku tegemine ja selle poolt hääletamine täidab väärteokoosseisu (millega ei saa nõustuda), on M.P. xxxx volikogu istungil muudatusettepanekut tehes ning selle poolt hääletades käitunud kohustuste kollisioonis ning tema tegu ei ole KarS §-st 30 tulenevalt õigusvastane. (VI) Esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks
29. Kuivõrd (i) xxxx Xxxx vallavolikogu istungil üldplaneeringu sõnastusele muudatusettepaneku tegemisega ning muudatusettepaneku poolt hääletamisega ei ole M.P. teinud toiminguid või otsuseid enda või temaga seotud isiku suhtes, (ii) M.P.l või temaga seotud isikutel puuduvad muudatusettepanekuga seoses majanduslikud või muud huvid, (iii) üldplaneeringu näol on tegemist õiguse üldaktiga, millele toimingupiiranguid ei kohaldata, (iv) tegu pole toime pandud tahtlikult ning (v) kohustuste kollisioonis tegutsemise tõttu pole tegu õigusvastane, siis puuduvad väärteoprotokollis kirjeldatud teos väärteo tunnused ning palun väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

(VII) Esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel 27. Juhul, kui menetleja hinnangul pole võimalik

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetlust lõpetada, palume väärteomenetluse lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Sätte kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

1. Käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku süü suur, kuna xxxx üldplaneeringu muutmise ettepaneku on põhjustanud Keskkonnaameti tegevus, kes jättis üldplaneeringu varasemalt ette valmistatud sõnastuses põhjendamatult kooskõlastamata. Keskkonnaamet on ka oma eksimust möönnud, kui on 20.12.2022 kooskõlastanud üldplaneeringu sõnastuses, mille kohaselt säilitatakse kompleks Xxxx vesiveski kompleks maksimaalses võimalikus ulatuses (Lisa 10). xxxx esitatud muudatusettepanek lähtus ainult ja üksnes avalikust huvist, et üldplaneeringu seletuskiri vastaks tegelikule õiguslikule olukorrale (st kohtute poolt väljendatud seisukohtadele) ning et üldplaneeringu seletuskirjas säiliks kohaliku omavalitsuse poolt varasemalt väljendatud avalik huvi mõisakompleksi tervikuna säilimise ja taastamise suhtes. M.P.le ei toonud xxxx esitatud muudatusettepanek ning selle poolt hääletamine kaasa mistahes isiklikku kasu. Seega ei saa menetlusaluse isiku süü olla suur. Samuti puudub väärteomenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. M.P. on varasemalt karistamata ning puudub ka eripreventiivne vajadus väärteomenetluse jätkamiseks. Väärteootsus Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse eriasjade uurija K.T. 15.02.2023 otsusega väärteoasjas nr: xxxx määrati menetlusalusele isikule M.P.le KVS § 19 alusel karistuseks rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. Otsuse kohaselt M.P. xxxx Xxxx vallas, Xxxx, Xxxx vallavolikogu istungil, vallavolikogu liikmena, s.o ametiisikuna, ning olles Xxxx IV paisu (teise nimega Xxxx mõisa pais) omanik, tegi istungi päevakorrapunkti nr 3 „Xxxx valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ s.o halduse üksikakti, arutelul ettepaneku muuta Xxxx mõisa vesiveski kompleksi, (eelkõige Xxxx IV paisu) puudutava punkti 12 sõnastust, milline puudutas ka lisaks eelnevale temale kuuluva osaühingu xxxx turismiarengut ning samuti hääletas ka muudatusettepaneku poolt, rikkudes seega oma tegevusega KVS § 11 lg 1 p 1,2 sätteid. 8 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt on nii vald kui ka linn avalikõiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Xxxx valla põhimääruse § 2 lg 2 järgi on Xxxx vald avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses. Sama põhimääruse § 3 lg 1 sätestab, et valla esinduskogu on volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 09.11.2021 Xxxx Valla valimiskomisjoni otsusega nr 8 on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 68 lõike 1 alusel ja lähtudes Xxxx Valla valimiskomisjoni 18.10.2021 valimistulemuste protokollist registreeritud Xxxx Vallavolikogu üheks liikmeks M.P.. Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Eeltoodust tulenevalt M.P. olles Xxxx Valla vallavolikogu liige on Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt ametiisik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, mis seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha otsus avaliku ülesande täitmisel. xxxx toimus Xxxx vallas, Xxxxs, Xxxx vallavolikogu istung, mille üheks päevakorrapunktiks (täpsemalt päevakorrapunkt nr 3) oli „Xxxx valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“. Antud päevakorrapunkti arutelus, tegi M.P. ettepaneku muuta Xxxx mõisa vesiveski kompleksi, (eelkõige Xxxx IV paisu) puudutava punkti 12 sõnastust, milline puudutas ka lisaks eelnevale temale kuuluva osaühingu Xxxxe turismiarengut. Muudatusettepanek võeti hääletusele ja M.P. võttis osa ka muudatusettepaneku hääletamisest. Kinnistusregistri andmete alusel on Xxxx vesiveski kompleksi, asukohaga xxx (katastritunnusega xxxx) omanikuks M.P. isikukood xxxx. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 p 1 järgi on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes ja p 2 kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 3 toob välja asjaolud, milliste puhul toimingupiiranguid ei kohaldata. Sama seaduse lõike 3 p 1 järgi ei kohaldata toimingupiirangut õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvet loetakse käesoleva seaduse tähenduses üldaktiks. M.P.le etteheidetava teo puhul oli tegemist Xxxx valla üldplaneeringu vastuvõtmise, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamisega. Valla üldplaneeringu puhul ei ole tegemist KVS § 11 lg 3 p 1 märgitud üldaktiga. Valla üldplaneering ka halduse üksikakt haldusmenetluse seaduse mõistes. Planeeringud on üldkorraldused Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses, mis sätestab, et üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Lihtsustatult öeldes, üldkorraldus on üksikakt just selles mõttes, et puudutab konkreetseid asjaolusid. Eeltoodust lähtudes, ei laiene M.P.le xxxx volikogus eelpoolmainitud ettepaneku tegemisel ja hääletamisele KVS § 11 lg 3 p 1 piirangud. 9 KVS § 19 väärteokoosseis ei eelda tagajärjena varalise kahju tekkimist ja ei käsitle tehingute majanduslikku otstarbekust. Toimingupiirangute järgimine on üks preventiivne meede, mis välistab võimaliku korruptsiooni tekkimise endaga seotud isikute vahel. Lahendamata huvide konflikti vastuolud võivad viia korruptsioonini. Eelnimetatud tegevusega rikkus M.P. KVS § 11 lg 1 p 1,2 sätteid ning pani sellega toime KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o toimingupiirangu rikkumise. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. 23.01.2023 on vastavalt menetlusaluse isiku kaitsja Kevin Kõo taotlusele, esitatud väärteomaterjal tutvumiseks digitaalses vormis failijagamise teenuse Sahver vahendusel. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset. Kergendavaks asjaoluks on kehtivate karistuste puudumine. Teo keelatusest arusaamiseks võib kergendava asjaoluna lugeda ka järgneval volikogu istungil 24.11.2022 muudatusettepaneku tagasivõtmist. Raskendavad asjaolud: puuduvad. Kohtuvälise menetleja hinnangul on M.P. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Arvestades rikkumise iseloomu ja tehiolusid ning väärteoga rünnatud õigushüve olulisust (s.o korruptsioon õõnestab ühiskonnaliikmete usaldust avaliku võimu vastu) pidas kohtuväline menetleja põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist KVS § 19 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 03.03.
2. Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele 02.03.2023 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku M.P. kaebus kohtuvälise menetleja 15.02.2023 otsusele väärteoasjas nr: xxxx, milles taotletakse:
3. Rahuldada kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2023 otsus väärteoasjas nr xxxx.
4. Teha uus otsus, millega lõpetada väärteoasjas nr xxxx väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

3. Alternatiivselt taotlusele 2 lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel.

1. Jätta väärteomenetlusega seonduvad kulud riigi kanda. Asjaolud
2. 16.01.2023 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heideti M.P.le (edaspidi „kaebaja“) ette, et kaebaja tegi Xxxx vallavolikogu liikmena xxxx Xxxx vallavolikogu istungil ettepaneku muuta menetluses olnud Xxxx valla üldplaneeringu seletuskirja sõnastust ning hääletas sellise muudatusettepaneku poolt (Lisa 1). Väärteoprotokolli kohaselt on kaebaja vallavolikogu liikmena ametiisik korruptsioonivastase seaduse (edaspidi „KVS“) § 2 lg 1 ja 2 kohaselt ning rikkus muudatusettepaneku tegemisega ning selle poolt hääletamisega KVS § 11 lg 1 p 1 ja 2 sätteid, kuivõrd muudatusettepanek oli seotud Xxxx mõisa paisuga ning M.P. on Xxxx mõisa paisu omanik. Samuti puudutas muudatusettepanek ka M.P.le kuuluva osaühingu Xxxx turismiarengut.
3. 31.01.2023 esitasid kaitsjad väärteoprotokollile vastulause e-toimiku vahendusel (Lisa 2). Vastulauses palusid kaitsjad lõpetada väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku (edaspidi „

“) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu ning alternatiivselt

§ 30

lg 1 p 1 alusel, kuivõrd kaebaja süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi.

1. 15.02.2023 edastati kaebajale e-kirjaga ning kaitsjale e-toimiku vahendusel üldmenetluse otsus, mille kohaselt määrati KarS § 56 lg 1 ning KVS § 19 alusel kaebajale rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot (Lisa 3). Üldmenetluse otsus oli menetleja poolt allkirjastamata ning ODT ehk OpenDocument tekstivormingus. Otsuses oli märgitud, et menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud ning vastulauses esitatud seisukohti pole 10 üldmenetluse otsuses ka mingil viisil kajastatud ega nende osas seisukohta esitatud. Samuti oli otsuses märgitud ekslik otsuse jõustumise kuupäev (otsuse kohaselt jõustub otsus 28.10.2017).
2. 16.02.2023 edastas menetleja kaebajale ja kaitsjale teate, mille kohaselt laekus menetlejale info vastulause esitamisest alles 15.02.2023 ning pärast väärteootsuse kättesaamist kaebaja poolt, mistõttu pole vastulauset väärteootsuses käsitletud. Menetleja kinnitas, et vastulause oli esitatud tähtaegselt ning tegemist on olnud menetleja poolse eksimusega (Lisa 4). 5.

§ 114

lg 4 kohaselt on üldmenetluses tehtud otsuse peale võimalik esitada kaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Põhjendused (I) Väärteo menetlemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust - Menetleja pole üldmenetluse otsusele alla kirjutanud 6.

§ 133

p 6 kohaselt otsustab kaebuse lahendamisel maakohus, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

§ 74

lg 2 kohaselt kirjutab üldmenetluses tehtud väärteootsusele alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik. Käesoleval juhul väärteootsusel kohtuvälise menetleja ametniku allkiri puudub. Allkiri puudus nii kaebajale e-posti teel edastatud otsusel kui ka etoimikusse üles laetud otsusel (mõlemad otsused on identsed). Seega on menetleja rikkunud

§ 74lg 2 nõudeid.

7. Allkirja puudumine väärteootsuselt ei ole formaalseks puuduseks, vaid tegemist on olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kui menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud. Järjepideva kohtupraktika kohaselt kuulub väärteootsus tühistamisele, kui väärteomenetluse otsusel puudub menetleja ametniku allkiri. Seega tuleb väärteootsus tühistada. - Väärteootsuse tegemisel pole arvestatud vastulauses esitatud seisukohtadega

1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kohtuväline menetleja ei ole vastulauses esitatud seisukohti üldmenetluse otsuse tegemisel mitte mingil määral arvesse võtnud. Menetleja on kinnitanud, et tähtaegselt esitatud vastulause jõudis menetlejani alles pärast seda, kui üldmenetluse otsus oli kaebajale kätte toimetatud (vt Lisa 4). Mis põhjusel on aga menetleja vastulause tähelepanuta jätnud ega ole selles esitatud seisukohtadega mingil viisil arvestanud, jääb arusaamatuks.
2. Vastulauses esitatu arvestamata jätmisega on kohtuväline menetleja rikkunud kaebaja õigust ennast kaitsta (

§ 5

p 2) ning esitada tõendeid ja taotlusi (

§ 19lg 1 p 4 ja § 21 lg 1 p 3).

Väärteomenetluses on vastulause esitamine ainus viis ennast kaitsta ning esitada tõendeid ja taotlusi. Need õigused ei saa olla üksnes formaalsed, vaid menetlejal on ka kohustus vastulauses esitatut sisuliselt hinnata.

§ 72

lg 1 kohustab kohtuvälist menetlejat menetlema asja lähtuvalt esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et asja pole menetletud lähtuvalt vastulausest ja sellele lisatud materjalist, kuna menetleja pole vastulausega enne otsuse tegemist tutvunudki. Samuti olukorras, kus menetlusalune isik on esitanud vastulause, on kohtuvälisel menetlejal

§ 74lg 1 p 8 kohaselt kohustus põhjendada vastulauses esitatu mittearvestamist.

Üldmenetluse otsuses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, miks vastulauses esitatuga pole arvestatud. Seega ei ole kohtuväline menetleja järginud

§ 5p 2, § 21 lg 1 p 3, § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 p 8 nõudeid.

10.

§ 150

lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja ei ole otsust põhistanud, kui see on

seadustikus ette nähtud.

§ 74

lg 1 p 8 11 näeb menetlejale ette kohustuse vastulauses esitatu mittearvestamist põhjendada. Põhjendamisnõue on oma olemuselt veelgi rangem otsuse põhistamise nõudest. Kuivõrd vastulauses esitatu arvestamata jätmise kohta puuduvad igasugused selgitused ning on lähtutud sellest, nagu poleks vastulauset esitatudki, siis on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust oluliselt

§ 150lg 1 p 7 mõttes.

11.

§ 150

lg 1 p 8 kohaselt on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kui menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Vastulauses on põhjalikult selgitatud väärteootsuse tegemise seisukohast olulisi tõendamiseseme asjaolusid, millega väärteoprotokollis polnud arvestatud. Kuivõrd nende asjaoludega pole üldmenetluse otsuses arvestatud, ei vasta ka väärteootsuse järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Seega on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust oluliselt

§ 150lg 1 p 8 mõttes.

12. Samuti võib

§ 150

lg 2 kohaselt tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse. Olukorras, kus menetleja poolt on jäetud täies ulatuses arvestamata vastulauses esitatud seisukohad, taotlused ja tõendid, on tagajärjeks ebaseaduslik ning põhjendamatu otsus, mistõttu on rikutud väärteomenetlusõigust oluliselt

§ 150lg 2 mõttes.

13. Vastulauses esitatu arvestamata jätmise korral tuleb kohtupraktika kohaselt väärteootsus tühistada ja

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Seejuures on oluline rõhutada, et viidatud kohtupraktika kohaselt kuulub otsus tühistamisele ka juhul, kui vastulauses esitatuga pole arvestatud sisuliselt ehk vastulauses esitatuga arvestamata jätmist pole piisava põhjalikkusega põhjendatud. Käesoleval juhul puuduvad vastulauses esitatu suhtes mistahes põhjendused ning menetleja pole vastulausega isegi mitte tutvunud. Seega on väärteomenetlusõigust rikutud eriti raskel viisil ning läbiviidud menetlust ei saa pidada mingil viisil õigusriigile kohaseks, mistõttu tuleb väärteootsus tühistada. - Väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste tagajärjed 14. Nii allkirja puudumine väärteootsuselt kui ka vastulauses esitatuga arvestamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mille mõlema tagajärjeks on vastavalt viidatud kohtupraktikale väärteootsuse tühistamine. Võttes arvesse, et menetleja on rikkunud oluliselt mitut erinevat väärteomenetlusõiguse põhimõtet, on väärteomenetlus viidud läbi erakordselt meelevaldselt ning otsus tuleb ka nende rikkumiste koosmõjus tühistada. 15.

§ 148

sätestab väärteootsuse vältimatud tühistamise alused ning viidatud sätte p 3 kohaselt on otsuse tühistamise aluseks väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt

§-le 150. Kuna väärteomenetlusõigust on rikutud oluliselt nii

§ 150

lg 1 p 5, 7 ja 8 kui ka

§ 150

lg 2 mõttes, tuleb väärteootsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada

§ 132

p 3 ja

§ 29lg 1 p 1 alusel.

(II) Väärteootsus on sisuliselt õigusvastane 16. Kuigi väärteootsuse tühistamise aluseks on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, millisel juhul kohus väärteootsust sisuliselt ei hinda, on väärteootsus ka sisuliselt õigusvastane, kuna asjas puuduvad väärteo tunnused

§ 29lg 1 p 1 mõttes.

Kaebaja on sellekohased seisukohad esitanud juba 15.02.2023 esitatud vastulauses, millega kohtuväline menetleja otsuse tegemisel polnud tutvunud. Seetõttu ei pea kaebaja neid vajalikuks siinkohal eraldi ja detailselt välja tuua ega kirjeldada, vaid palub kohtul vastulauses esitatud seisukohti otsuse tegemisel arvestada, kui kohus peaks mingil põhjusel vajalikuks väärteootsust ka sisuliselt analüüsida. Kokkuvõtvalt puuduvad väärteoasjas väärteo tunnused järgnevatel põhjustel: (

1. i)xxxx Xxxx vallavolikogu istungil üldplaneeringu sõnastusele muudatusettepaneku tegemisega ning muudatusettepaneku poolt hääletamisega ei ole kaebaja teinud toiminguid või otsuseid enda või temaga seotud isiku suhtes. xxxx vastuvõtmisele 12 suunatav üldplaneering oli vastuolus avalike huvide ja kehtiva õigusega, mistõttu tuli üldplaneeringu sõnastust muuta. Üldplaneeringu algne sõnastus lähtus Xxxx valla poolt järjepidevalt väljendatud huvist Xxxx mõisa pais säilitada ja taastada, kuid menetluse käigus planeeringu vastuvõtmise üle otsustamise hetkeks muutunud sõnastus sellest põhimõttest ei lähtunud. Seega oli üldplaneeringu sõnastuse muutmiseks ettepaneku tegemine avalikes huvides, et vastu ei võetaks õigusvastast planeeringut. Et vastuvõtmisele esitatud planeeringu sõnastus oli õigusvastane, mõistis lõpuks ka planeeringu menetluses muudatusi nõudnud Keskkonnaamet; (
2. ii)Üldplaneeringu sõnastuse muutmise ettepanekul puudus mõju, mistõttu ei tehtud xxxx volikogu istungil tehtud otsust või toimingut kaebaja suhtes. Üldplaneeringu kui üldaktiga ei otsustatud vahetult kaebajale kuuluval kinnistul asuva Xxxx mõisa paisuga seonduvaid tagajärgi. Paisu suhtes mõju omavaid otsuseid tehakse teistes haldusmenetlustes (nt veekeskkonnariskiga tegevuse menetluses, Muinsuskaitseameti poolt läbi viidavas riikliku kaitse alla võtmise menetluses, detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses või ehitusloa menetluses); (iii) xxxx tehtud muudatusettepanek ei mõjutanud kaebajale kuuluva Xxxx turismiarengut, kuna otsusel puudus mõju Xxxx mõisa paisule, pais asub puhkekeskusest 4,3 kilomeetri kaugusel, kuhu paisu mõju ei ulatu, ning Xxxxel pole olnud võimalik ega ole ka tulevikus võimalik kanuumatku korraldada; (
3. iv)Kaebajal ja temaga seotud isikutel puuduvad xxxx muudatusettepanekuga mistahes majanduslikud või muud huvid; (
4. v)Üldplaneeringu näol on tegemist üldaktiga, millele KVS § 11 lg 3 p 1 kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldata. Üldplaneering on arengudokument, millel vahetud mõjud puuduvad. Üldplaneeringu menetluses on üldaktidele omaselt maandatud korruptsioonirisk. Kui üldplaneeringut pidada üksikaktiks, siis tuleks kõigil volikogu liikmetel selle menetlusega seonduvatest otsustest ennast taandada; (
5. vi)Kui täidetud oleks teo objektiivne koosseis, siis ei ole täidetud koosseisu subjektiivne külg, kuna tegu pole ühegi objektiivse koosseisu elemendi suhtes toime pandud tahtlikult; (vii) Kaebajal oli kohustus juhtida kohaliku omavalitsuse tähelepanu üldplaneeringu ekslikule ja õiguslikult põhjendamatule sõnastusele, mistõttu tegutses ta kohustuste kollisioonis ning tema tegu ei ole KarS §-st 30 tulenevalt õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus lõpetada sõltumata väärteomenetluse olulistest rikkumistest ka

§ 29lg 1 p 1 alusel.

17. Samuti esinevad jätkuvalt alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel

§ 30

lg 1 p 1 alusel, kuna xxxx üldplaneeringu muutmise ettepaneku on põhjustanud Keskkonnaameti tegevus, kes on oma õigusvastast käitumist ka möönnud. Samuti on kaebaja planeeringule muudatusettepanekut tehes lähtunud ainult ja üksnes avalikest huvidest ning muudatusettepanek ning selle poolt hääletamine ei toonud kaebajale kaasa mistahes isiklikku kasu. Põhjalikumalt on väärteomenetluse lõpetamise kaalutlused esitatud vastulause p-des 27-28. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega ning palub jätta väärteo menetlemisega seonduvad kulud riigi kanda ning mõista riigilt kaebaja menetluskulud välja vastavalt kaebaja esitatavale menetluskulude nimekirjale. Kaebaja palub kohtul määrata tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele 27.03.2023 kohtule saabunud vastuskirjas M.P. kaebusele on kohtuväline menetleja selgitanud, et 16.01.2023 tutvustati M.P.le, vandeadvokaadi abi Kevin Kõo juuresolekul, väärteoasjas nr xxxx koostatud väärteoprotokolli ning selgitati Väärteomenetluse seadustiku (

) § 70 lg 1, 4 olevat õigust, esitada soov saada lahend oma e-posti kaudu. M.P. lisas väärteoprotokollile 13 tutvumise kohta allkirja ja e-postiaadressi, millisele ta soovib väärteootsust. Milliseks oli xxxx. 15.02.2023 koostas kohtuvälise menetleja esindaja vastavalt

§ 74

-le põhistatud menetlusotsuse väärteoasjas nr xxxx; allkirjastas otsuse digitaalselt 15.02.2023 kell 13.45 (vt väärteotoimiku nr xxxx I kd tl 124) ja lisas antud otsuse koos digitaalallkirja kinnituslehega väärteotoimikusse (vt väärteotoimiku nr xxxx I kd tl 120-123, tl 124). Antud otsuses oli märgitud „Otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 03.03.2023“. 15.02.2023 kell 13.55 edastas kohtuväline menetleja vastavalt 16.01.2023 väärteoprotokollis kajastatud soovile, digitaalselt allkirjastatud väärteootsuse e-posti xxxx vahendusel M.P.le (vt väärteotoimiku nr xxxx I kd tl 125, 126-127, tl 128). Samal kuupäeval, s.o 15.02.2023, helistas kohtuvälise menetleja esindaja M.P.le, et saada kinnitust, et otsus on temani jõudnud. M.P. kinnitas otsuse kättesaamist ja teavitas, et saatis otsuse edasi ka kaitsjale. Samuti andis M.P. teada, et kaitsja tutvus otsusega ja kaitsja ei ole rahul otsuses toodud väitega, et vastulauset ei esitatud. Kuna menetlusalune isik ei osanud öelda, kuidas ja mis viisil vastulause esitati, helistas kohtuvälise menetleja esindaja ka samal päeval kaitsjale, kes teavitas, et vastulause edastas ta e-toimiku vahendusel. Eespool toodud asjaoludele tuginedes, ei saa nõustuda kaitsjate poolt toodud väidetega, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteo menetlemisel oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust

§ 150lg 1 p 5 kohaselt.

Vastavalt

§ 70

lg 5-le ….“Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu.“ Seaduse selline sõnastus annab võimaluse tõlgendada, et valminud lahendi saab saata e-posti teel juhul, kui menetlusalune isik ei kasuta võimalust ise lahendile järgi tulla. E-toimiku süsteemi kaudu saab kohtuväline menetleja saata lihtsalt teavituse valminud lahendist. Kaitsja väidab, et kohtuväline menetleja edastas temale lahendi e-toimiku teel. E-toimikusse oli sisestatud fail eelkõige seetõttu, et antud sisestus annab võimaluse genereerida otsusele vajalik viitenumber. Antud fail ei olnud eesmärgiga edastada see kaitsjale.

§ 81

lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel koostab kohtuväline menetleja väärteotoimiku, süstematiseerides selleks väärteoasja materjali. Väärteotoimik võib olla kaanteta, kui see on otstarbekas. Väärteotoimiku lehed nummerdatakse. Veelkord rõhutab seadus paberkandjal oleva toimiku tähtsust. Seda, et õiguste tagamisel tuleb just võtta aluseks väärteotoimiku materjalid

§ 81

mõistes, saab välja lugeda ka

§ 62

lg 4, mis kajastab väärteotoimiku koopia, menetlusdokumendi väljastamist õigustatud isikule ja ka

§ 71väärteomaterjali edastamist kohtusse jne.

E-toimikus olev ilma allkirjata otsus, ei saa olla ülev e-posti teel menetlusalusele isikule edastatud digiallkirjastatud otsusest ja väärteoasjas olevast digiallkirjastatud otsusest. Järgnevalt sisaldab esitatud kaebus kokkuvõtvalt asjaolusid, et väärteootsuse tegemisel pole arvestatud vastulauses esitatud seisukohtadega ja sellega on kohtuvälise menetleja esindaja rikkunud kaebaja õigust ennast kaitsta (

§ 5

p 2) ning esitada tõendeid ja taotlusi (

§ 19

lg 1 p 4 ja § 21 lg 1 p 3) ning samuti juhivad kaitsjad kohtu tähelepanu sellele, et

§ 150

lg 2 kohaselt tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse väites, et olukorras, kus menetleja poolt on jäetud täies ulatuses arvestamata vastulauses esitatud seisukohad, taotlused ja tõendid, on tagajärjeks ebaseaduslik ning põhjendamatu otsus, mistõttu on rikutud väärteomenetlusõigust oluliselt

§ 150

lg 2 mõttes, ning lisaks teised vastulausega seotud asjaolud, mis toodud välja kaitsjate poolt esitatud kaebuse punktides 8-15. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub väitega, et kohtuväline menetleja ei ole vastulauses esitatud seisukohti üldmenetluse otsuse tegemisel arvesse võtnud. Seda eelkõige inimliku eksimuse pärast, kuna vastulause esitati e-toimiku kaudu ja e-toimiku süsteem on selline, mis ei edasta adressaadile teavet laekunud dokumentide kohta. Kaitsjad on küll vastulauses märkinud 14 kohtuvälise menetleja andmetes esindaja e-posti aadressi, kuid teavitust selle kohta, et vastulause e-toimiku kaudu edastatud kohtuvälisele menetlejale ei saadetud. Kuna seaduses on see teavitamiskohustus ka reguleerimata, ei saa seda kellelegi ette heita. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu aga väitega, et vastulauses esitatu arvestamata jätmisega on kohtuvälise menetleja esindaja rikkunud kaebaja õigust ennast kaitsta (

§ 5

p 2) ja esitada tõendeid ja taotlusi (

§ 19lg 1 p 4 ja § 21 lg 1 p 3).

M.P.le on kogu väärteomenetluse raames selgitatud tema õigusi vastavalt

§ 5-le.

M.P.le oli tagatud kaitsja osavõtt väärteomenetluses ja nii M.P. kui ka tema kaitsja on esitanud enne väärteootsuse tegemist kohtuvälise menetleja esindajale nii e-posti vahendusel kui paberkandjal täiendavaid materjale, milliseid on pidanud vajalikuks (vt väärteotoimiku nr xxxx I kd tl 74, 78, 79, 80; 82-83, 85-86, 88-111). Osa esitatud dokumente kattub vastulausega esitatud dokumentidega. Seega ei saa nõustuda väitega, et rikutud on M.P. õigust end kaitsta või kuidagi takistatud tal esitada tõendeid ja taotlusi. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu ka kaitsjate väidetega, et vastulause arvestamata jätmisega on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150

lg 1 p 8 alusel, kuna menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kaitsjate väidete kohaselt on vastulauses põhjalikult selgitatud väärteootsuse tegemise seisukohast olulisi tõendamiseseme asjaolusid, millega väärteoprotokollis polnud arvestatud. Kuivõrd nende asjaoludega pole üldmenetluse otsuses arvestatud, ei vasta ka väärteootsuse järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul väärteootsus oli põhistustega ja vastas tõendamiseseme asjaoludele. Vastavalt

§ 74-le.

Kõik koosseisulised asjaolud olid tõendatud. Tagantjärgi hinnates vastulauset, sinna lisatud materjalide alusel ei saa välja tuua ühtegi alust või tõendit, mis oleks muutnud väärteo koosseisulisi asjaolusid või mõjutanud kohtuvälist menetlejat tegema teistsugust otsust või lõpetama väärteomenetlust. Vastulause arvestamata jätmine põhjusel, et e-toimik ei kuva menetlejale teavitust vastulause sisestamise kohta, ei saa olla väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 150lg 1 p 8 järgi.

Me ei saa lähtuda andmebaasist vaid eelkõige Seadusest.

§ 150

on loetletud menetlusnormide olulised rikkumised ja vastulause arvestamata jätmine ei ole antud loetelus. Õiguskirjandus on leidnud, et IT-lahendused peavad töötama eesmärgipäraselt, mitte olema eesmärk omaette. Tehnika ei tohi dikteerida õiguse sisu. Viimasena väidavad kaitsjad, et väärteootsus on sisuliselt õigusvastane. Väited on kaitsjate poolt välja toodud kaebuses ja vastulauses. Lühidalt kokkuvõttes väidavad kaitsjad, et kaebajal ja temaga seotud isikutel puuduvad xxxx muudatusettepanekuga mistahes majanduslikud või muud huvid ning selle, et üldplaneeringu näol on tegemist üldaktiga, millele KVS § 11 lg 3 p 1 kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldata. Kohtuvälise menetleja esindaja toob välja väärteootsuse aluseks olnud koosseisulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu ühegi väitega selles osas, et väärteootsus oli sisuliselt õigusvastane. Sellele, et M.P. on ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt kaitsjad vastu ei vaidle. Samuti ei ole vaidluse all see, kas M.P. ikka esitas xxxx Xxxx vallavolikogu istungil Xxxx IV paisu puudutava muudatusettepaneku ja ka see, kas ta hääletas selle ettepaneku poolt. Kaitsjad toovad välja, et kaebajal ja temaga seotud isikutel puuduvad xxxx muudatusettepanekuga mistahes majanduslikud või muud huvid. M.P. on muudatusettepaneku sisu puudutava Xxxx IV paisu (teise nimega Xxxx mõisa pais) omanik (vt väärteotoimiku nr xxxx I kd tl 42-44). Kaitsjad ise on esitanud väärteomaterjalide juurde lisana paljude muude materjalide seas ka Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse 3-202608. Antud kohtuotsus puudutab Xxxxe (mille omanik on M.P.) apellatsioonikaebust, menetluses Xxxx IV paisu suhtes. Kohtuotsuses 3-20-2608 on kaebaja Xxxx taotlenud veeluba 15 Xxxx IV paisul paisutamiseks just turismi arendamise eesmärgil. See omakorda toetab väidet, et M.P.l on isiklik huvi Xxxx IV paisu osas. Samamoodi on väärteotoimikus lisatud vaatlusprotokoll, milles kajastatud xxxx Xxxx vallavolikogu istungit, kus M.P., selgitades enda poolt edastatud muudatusettepaneku sisu rõhub sellele, et juhul, kui paisutus ei säili, siis väheneks oluliselt ka Lammasmäe väärtus ja tuletab meelde, et Xxxx on ettevõte, kus käib kõige rohkem külalisi. Lisades, et veevaesel ajal me saamegi kanuumatkasi teha ainult siis Lammasmäelt Xxxx mõisani, et mitte ülevale poole, kui vett on vähe (vt väärteotoimiku nr xxxx kd I tl 35-38). Väärteoasja raames on üle kuulatud tunnistajad, kes kokkuvõtvalt tunnistavad, et o „Vald otseselt ei ole seotud Xxxx mõisa vesiveski komplektidega. Vald on seotud kaudselt, kuna on tegemist ühe n.ö vallas asuva ettevõttega“ (vt väärteotoimiku nr xxxx kd I 5961) o „Meie olime komisjoniga üksmeelele selles osas, et see üldplaneering läheks volikokku sellisel kujul, nagu on, kuid M.P. oli Xxxx vesiveski tammi lammutamise vastu. Ma sain aru, et see tamm oli seotud tema viinavabrikuga. Kui palju see tamm seda viinavabriku tööd mõjutab, ma ei oska öelda, kuid tean, et tammi lammutamine on otseselt seotud nende kanuumatkadega, mida Xxxx korraldab. Xxxx kuulub M.P.le minu arust. Ta võib olla ka kaasomanik, ma pole kindel. Kui see pais lammutataks, siis veetase langeks ja kanuumatki seal korraldada ei saa.“ ( vt väärteotoimiku nr xxxx kd I 63-66). Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 p 1 järgi on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes ja p 2 kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Samuti ei saa kohtuvälise menetleja esindaja nõustuda kaitsjate väitega, et üldplaneeringu näol on tegemist üldaktiga, millele KVS § 11 lg 3 p 1 kohaselt toimingupiirangut ei kohaldata. Nagu väärteootsuse põhistuses on juba märgitud, on Valla üldplaneering ka halduse üksikakt haldusmenetluse seaduse mõistes. Planeeringud on üldkorraldused Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses, mis sätestab, et üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Lihtsustatult öeldes, üldkorraldus on üksikakt just selles mõttes, et puudutab konkreetseid asjaolusid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 1 sätestab, et volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi, lg 2 sätestab et volikogul on õigus üksikaktina vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldus. Xxxx Üldplaneering on vastu võetud 31.03.2022 Xxxx vallavolikogu otsusega 31.03.2022 (leitav võrguväljaandes xxxx-xxxxs). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et M.P. rikkus oma tegevusega KVS § 11 lg 1 p 1,2 sätteid ning pani sellega toime KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o toimingupiirangu rikkumise. M.P. tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et vastulause põhjenduse mitteesitamine väärteootsuses ei ole oluline menetlusnormide rikkumine

§ 150mõttes ning antud asjaolu ei too kaasa automaatselt väärteootsuse tühistamist.

Juhindudes

§ 120

lg 1; 132 lg 1 alusel palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku esindajate kaebus rahuldamata. Juhul, kui kohus ei pea seda vajalikuks, ei soovi kohtuväline menetleja kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja on nõus kohtuasja arutamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri 10.05.2023 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri. Kaebaja täiendavas seisukohas märgitakse, et: Kohtueelne menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna e-toimikusse üles laetud väärteootsus ei ole allkirjastatud. 16

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kui menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud. Kaebaja viidatud kohtupraktika kohaselt kuulub väärteootsus tühistamisele, kui väärteomenetluse otsusel puudub menetleja ametniku allkiri (vt kaebuse p-s 7 esitatud kohtupraktika). Käesoleval juhul puudub väärteootsusel allkiri, kuna e-toimikusse üles laetud väärteootsus ei ole allkirjastatud. PPA poolt kohtule edastatud väärteotoimikusse on lisatud väärteootsus koos digitaalallkirjade kinnituslehega (väärteotoimiku lk-d 120-124), mis erineb kohtuvälise menetleja poolt 15.02.2023 e-toimikusse üles laetud dokumendist, mis on allkirjastamata ning erinev ka sisult. Kaebaja selgitab, et kaebuses on ekslikult märgitud, et allkiri puudus ka kaebajale e-posti teel edastatud otsusel, kuid ka e-toimikusse tuli seaduse kohaselt väärteomenetluse otsus

§ 74lg-s 2 sätestatud vormis ehk allkirjastatult.

Ekslik on PPA seisukoht, mille kohaselt on e-toimikusse väärteootsuse üleslaadimine üksnes formaalsus otsusest teavitamiseks ning dokumendi e-toimikusse laadimise eesmärk on ainult genereerida otsusele viitenumber. Millel põhineb PPA seisukoht, et e-toimik omab üksnes nö „otsusest teavitamise funktsiooni“, jääb kaebajale arusaamatuks.

ei sätesta, et etoimikusse tuleb laadida kõik menetluses koostatud dokumendid ja/või tõendid, kuid

§ 811

lg 2 sätestab konkreetselt, millised kohustuslikud andmed tuleb e-toimikusse kanda. Sätte p 5 kohaselt kantakse e-toimikusse ainsa konkreetse dokumendina kohtuvälise menetleja lahend. Seega on

§ 811

lg 2 p 5 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi üleslaadimisel etoimikusse eriline tähtsus. Tegemist on ühe konkreetse dokumendiga, millele seab nõuded

§ 74lg 2.

Viidatud sätte kohaselt peab kohtuvälise menetleja otsusele olema alla kirjutanud kohtuvälise menetleja ametnik. Seega pidi ka

§ 811

lg 2 p 5 ning § 74 lg 2 kohaselt e-toimikusse üles laetama väärteomenetluse otsus seaduses sätestatud kujul ehk menetleja poolt allkirjastatuna. Juhul, kui e-toimikusse ei ole üles laetud allkirjastatud väärteootsust, ei saa väärteootsust pidada allkirjastatuks

§ 150lg 1 p 5 mõttes.

PPA seisukoha järgi muutuks

§ 811

lg 2 p 5 nõue väärteootsuse üleslaadimiseks sisutühjaks ning menetlejal oleks normis sätestatud kohustuse täitmiseks võimalus laadida mistahes sisuga dokument. Samuti võib tekkida olukord, kus tekib asjas kaks väärteootsust – üks pabertoimikus ning teine e-toimikus, mis oma sisult ei pruugi ühtida. Selline kahetsusväärne olukord on tekkinud ka praegu.

§ 811

lg 2 p 5 eesmärgiks on aga, et menetlusosalistel oleks võimalik kohtuvälise menetleja otsusega ka e-toimiku vahendusel tutvuda. Ainsal ja lõplikul kujul otsusega tutvumise võimaldamine tagab ka menetlusaluse isiku õigust ennast kaitsta, muuhulgas teha seda kaitsja vahendusel vastavalt

§ 5p-des 2 ja 3 sätestatule.

Nimelt ka praegusel juhul ei edastatud otsust allkirjastatud kujul kaitsjatele, vaid kaitsjatele tehti üksnes e-toimikus kättesaadavaks väärteootsuse nö „tööversioon“, kus puudus muuhulgas adekvaatne info otsuse jõustumise kohta (vt kaebuse lisa 3, viimane lehekülg). Olukorras, kus kaitsja näol on tegemist eraldiseisva menetlusosalisega, kes ei ole ka seotud menetlusaluse isiku positsiooniga, tuleb tagada, et kaitsjale on e-toimiku vahendusel kättesaadav kohtuvälise menetleja otsus selle ainsal, õigel ja lõplikul kujul, st allkirjastatuna. Menetleja hooletusega ei saa õigustada vastulauses esitatuga arvestamata jätmist. Oma seisukohas on kohtuväline menetleja nõustunud, et kohtuväline menetleja ei ole vastulauses seisukohti üldmenetluse otsuse tegemisel arvesse võtnud. PPA on vastulauses esitatuga arvestamata jätmist põhjendanud sellega, et vastulause esitati e-toimiku kaudu ning menetlejale ei ole tulnud teavet e-toimikusse dokumentide laekumise kohta. Menetleja põhjendus vastulauses esitatu arvestamata jätmise kohta on kummastav.

§ 501

lg 1 kohaselt esitatakse väärteomenetluses digitaalsed taotlused, kaebused, vastulaused ja muud dokumendid vahetult või e-toimiku süsteemi kaudu. Olukorras, kus seadus sätestab konkreetselt, et vastulause esitatakse e-toimiku süsteemi vahendusel, tuleb menetlejal tagada, et e-toimiku kaudu esitatud dokumendid oleksid menetlejale kättesaadavad ning nendes esitatud seisukohtade ja taotlustega arvestatakse sisuliselt. 17 PPA on seisukohal, et vastulauses esitatu arvestamata jätmisega ei ole PPA rikkunud kaebaja õigust ennast kaitsta (

§ 5

p 2) ja esitada tõendeid ja taotlusi (

§ 19lg 1 p 4 ja § 21 lg 1 p 3).

PPA selgituste kohaselt on kaebaja nii paberkandjal kui ka e-posti vahendusel esitanud enne väärteootsuse tegemist dokumente, mis kattuvad ka vastulauses esitatud dokumentidega. Samas jätab PPA tähelepanuta, et vastulauses esitatud tõendite maht on oluliselt suurem enne väärteoprotokolli koostamist esitatud dokumentidest. Samuti on vastulauses esitatud õiguslikud põhjendused selle kohta, miks tuleks väärteomenetlus lõpetada. Täiendavalt esitatud tõenditele ega põhjendustele ei ole menetleja väärteootsust tehes tuginenud, samuti pole põhjendanud nende arvestamata jätmisega, nagu nõuab

§ 75lg 1 p 8.

Põhjendamatu on ka PPA seisukoht, mille kohaselt vastulauset tagantjärgi hinnates ei oleks vastulauses esitatu mõjutanud kohtuvälist menetlejat tegema teistsugust otsust. Vastulause tagantjärgi hindamine ei muuda asjaolu, et kaebaja suhtes ei ole sisulist menetlust läbi viidud ning sellega on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust.

§ 75

lg 1 p 8 kohaselt tuleb vastulauses esitatut hinnata juba väärteootsust tehes, et vältida ebaõiget otsuse tegemist ning tagada isiku õiguste kaitse juhul, kui otsus vaidlustatakse, kuna otsus väärteootsuse vaidlustamise kohta tehakse väärteootsuse põhjenduste pinnalt. Vastulause näol on tegemist menetlusaluse isiku ainsa võimalusena esitada omapoolsed seisukohad enne väärteootsuse tegemist, mistõttu ei saa vastulause täiel määral arvestamata jätmist pidada väheoluliseks ning menetluse käiku mittemõjutavaks. Käesoleva kaebuse rahuldamata jätmise korral muutuks vastulause instituut pelgalt formaalsuseks ning õiglane menetlus illusoorseks. Kohtuväline menetleja pole ka 27.03.2023 seisukohas esitanud sisulisi seisukohti väärteootsuse sisulise õiguspärasuse kohta. Kuigi kohtuväline menetleja on seisukohal, et vastulauses esitatu ei oleks ka tagantjärgi hinnates andnud alust teistsuguse väärteootsuse tegemiseks, ei ole PPA esitanud ka oma 27.03.2023 seisukohas vastulauses ja kaebuses esitatu kohta sisulisi põhjendusi. Oma 27.03.2023 seisukohas on PPA üksnes puudutanud mõnda üksikut vastulauses ning kaebuses kaebaja poolt esile toodud vastuväidet, jättes kaebaja argumendid esile toodud küsimustes täielikult tähelepanuta. PPA on üksnes korranud väärteootsuses toodut, justkui oleks kaebajal huvi otsuse tegemise suhtes tulenevalt sellest, et kaebaja on Xxxx omanik, ning et PPA hinnangul on üldplaneeringu näol tegemist üksikaktiga KVS § 11 lg 3 p 1 mõttes. Samas pole PPA esitanud tänaseni mitte ühtegi seisukohta teiste kaebaja esitatud vastuväidete kohta. Seejuures pole antud hinnangut vaidlusaluse otsuse sisule ja on jäetud tähelepanuta kaebaja poolt esile toodu, et otsusel mistahes õiguslik mõju paisule ja OÜ-le Xxxx puudub (selles osas vt vastulause p-d 3-15). Samuti pole sisulisi vastuväiteid esitatud kaebaja seisukohtadele, mille kohaselt ei ole üldplaneeringu näol tegemist üldaktiga KVS § 11 lg 3 p 1 mõttes (selles osas vt vastulause p-d 17-21). Kaebaja menetluskulude nimekiri Kaebaja menetluskulud koosnevad õigusabikulust, mis on seotud järgnevate toimingutega: (

1. i)Osalemisega ülekuulamisel – kliendi edastatud materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, osalemine kliendiga ülekuulamisel, sõidukulu ülekuulamisele Tartu-JõhviTartu – kokku 9 tundi ja 30 minutit; (
2. ii)Vastulause koostamisega – suhtlus menetlejaga seoses väärteotoimiku koopia saamisega, väärteotoimikuga tutvumine, suhtlus kliendiga, õiguslik analüüs, tõendite kogumine, dokumendi koostamine, lisade vormistamine – kokku 13 tundi; (iii) Kaebuse koostamisega – sh väärteootsusega tutvumine, suhtlus kliendiga, suhtlus uurijaga, õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine, lisade vormistamine ja kohtule esitamine – kokku 11 tundi ja 45 minutit; (
3. iv)10.05.2023 menetlusdokumendi koostamisega – kohtule esitatud väärteotoimikuga tutvumine, PPA 27.03.2023 seisukohaga tutvumine, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, menetlusdokumendi koostamine – kokku 5 tundi ja 30 minutit; (
4. v)Menetluskulude nimekirja koostamisega – kokku 30 minutit. 18 Nähtuvalt eeltoodust on kaebajale osutatud väärteomenetlusega seoses õigusabi kokku 40 tundi ja 25 minutit. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170 eurot (s.o summa ilma käibemaksuta), mis teeb kokku 6 842,50 eurot (40,25 x 170). Summale ei lisandu käibemaksu, kuna vastavalt kaebaja ja kolmanda isiku kokkuleppele on õigusabikulud tasunud kolmas isik, kes on käibemaksukohustuslane. Kaebaja on lisanud kulude kandmist tõendava arve käesolevale menetlusdokumendile. Kaebaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva väärteomenetlusega. Õigusabi osutamise tunnihind ei ületa õigusturu keskmist. Kaebaja kinnitab, et vaatamata asjaolule, et kostjal on menetluses olnud kaks kaitsjat, on õigusabile kulutatud aeg arvestatud kui ühe esindaja ajakulu ja dokumentide ettevalmistamisega seotud tööaega ei ole dubleerituna esitatud. Kohtuvälise menetleja vastus kaebaja täiendavale seisukohale 25.05.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveamet vastuse kaebaja poolt 10.05.2023 esitatud täiendavale seisukohale. Kohtuväline menetleja kinnitab, et jääb 27.03.2023 esitatud seisukoha juurde, kuid vastusena kaebaja täiendavale seisukohale selgitab, et: (I) Kaitsjate poolt on välja toodud väide, nagu PPA seisukoht oleks, et e-toimikusse väärteootsuse üleslaadimine on pelgalt formaalne. Kohtuväline menetleja seletab veelkord, et eelnevas seisukohas oli kajastatud see, et e-toimikusse sisestatavat dokumenti ei saa seaduse mõttes pidada ülevamaks menetlusalusele isikule edastatavale ja väärteotoimikus olevale dokumendile. Seadusandja on pidanud siiski ülevamaks menetlusalusele isikule edastatava lahendi väärtust, sisustades Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 70 lg 41 sisu selliselt, et oleks tagatud menetlusalusele isikule lahendi kättesaamine temale sobival viisil. Antud seadusenormi ka kohtuväline menetleja jälgis. Rõhutatud on menetlusalusele isikule lahendi kättesaamise olulisust. Antud juhtumi puhul kohtuväline menetleja ei piirdunud pelgalt soovitud aadressile e-maili saatmisega, vaid kontrollis ka helistades üle, kas lahend jõudis isikuni. Antud lahend oli digiallkirjastatud ja identne väärteotoimikus oleva lahendiga. Ka kohtumenetlus toimub väärteotoimiku materjalide alusel, seega leiab kohtuväline menetleja, et e-toimikus digiallkirjastamata otsuse puhul ei ole tegemist

§ 150lg 1 p 52 märgitud olulise rikkumisega.

Kaebaja tunnistab, et eelnevas kaebuses kohtule on ekslikult märgitud, et kaebajale e-posti teel edastatud otsus oli samuti allkirjastamata. Samuti on arusaamatu kaitsja väide, mis väidab nagu oleks tekkinud antud juhtumi puhul kaks väärteootsust, mis oma sisult ei ühine. Digiallkirja puudumist e-toimikus oleval lahendil, ei saa tõlgendada selliselt, et kahe väärteootsuse sisu on erinev. Kaitsjad väidavad, et olukorras, kus kaitsja näol on tegemist eraldiseisva menetlusosalisega, kes ei ole ka seotud menetlusaluse isiku positsiooniga, tuleb tagada, et kaitsjale on e-toimiku vahendusel kättesaadav kohtuvälise menetleja otsus selle ainsal, õigel ja lõplikul kujul, st allkirjastatuna. Mis puudutab kaitsjate väidet, et seoses sellega, et neil polnud kättesaadav digiallkirjastatud lahend selgitab kohtuväline menetleja järgmist: Antud väärteomenetluse puhul oli tegemist lepingulise kaitsjaga (Kevin Kõo), kes oli valmis tagama kaitsealusele teenust koheselt sama päeva jooksul, kui oli planeeritud ülekuulamine, menetlusaluse isiku telefonikõne peale. Samuti oli kaitsja valmis edastama kohe ülekuulamise käigus enda e-posti vahendusel Xxxx mõisa Vesiveskit puudutavad dokumendid. Seega kujunes kohtuvälisel menetlejal arusaam, et kaitsja oli juba varasemalt tuttav menetlusaluse isikuga ja tema valduses olid dokumendid, mis olid kaudselt seotud väärteomenetlusega. Menetlusalusele isikule helistades ja kontrollides, kas väärteootsus on temani jõudnud, andis isik ka kinnituse, et ta saatis otsuse edasi kaitsjale ja ka kaitsja on sellega tutvunud. (II) Vastulauset puudutava osas on kohtuväline menetleja oma seisukoha edastanud 27.03.2023 nr 3.1-1.1/3542-

1. (III) Kohtuväline menetleja on väärteootsuse sisulised selgitused õiguspärasuse kohta andnud eelnevas kirjalikus seisukohas ja jäänud väärteomenetluses mainitud teo raamidesse. Samuti analüüsinud, miks detailplaneering on üksikakt mitte üldakt seaduse mõttes. Kui ka 19 vastuvõetavas kõneallolevas detailplaneeringus oligi seadusele vasturääkivusi, siis kindlasti oleks saanud neid vastuolusid lahendada ka muul seaduslikul viisil, kui võimalikku toimingupiirangu rikkumist toime pannes. Kaitsekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt, kaitsja poolt esitatud menetluskulud (menetluskulude analüüsis toodud välja summas 6842,50 eurot ja esitatud arvel 8211,50 eurot) on ebamõistlikult suured. Eelkõige arvestades asjaolusid, et väärteomaterjali maht ei olnud nii suur ning tegemist ei olnud õiguslikult keeruka väärteoga. Samuti on kaitsjakulud ebaproportsionaalselt suured arvestades menetlusalusele isikule määratud rahatrahviga – milleks on 260 eurot. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kaitsjate poolt esitatud vastulause sisaldab suuresti dokumentide analüüsi, mille osas on olnud ka kohtumenetlus ning samad kaitsjad on esindanud Xxxxt, IV tammi küsimuse osas juba aastate jooksul ka kohtumenetluses. Seega ei saa olla tegemist uudse materjaliga, millega tutvumiseks kulub palju aega ja mis oleks olnud ajamahukas. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades nii osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust (RKK 4-16- 9132/51) on esitatud menetluskulud ebamõistlikult kõrged. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 2. Kaebuse esimeses pooles on tuginetud sellele, et väärteo menetlemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, mille tulemusena tuleb väärteootsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada

§ 132

p 3 ja

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Seega esmalt annab kohus hinnangu kaebuses sisalduvatele väidetele, mis puudutavad väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Kaebuse kohaselt ei ole menetleja üldmenetluse otsusele alla kirjutanud, allkiri puudus nii kaebajale e-posti teel edastatud otsusel kui ka e-toimikusse üles laetud otsusel (mõlemad otsused on identsed). Seega on menetleja rikkunud

§ 74

lg 2 nõudeid ning tegemist on olulise rikkumisega, kuna

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kui menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud. Kohtupraktika kohaselt kuulub väärteootsus tühistamisele, kui väärteomenetluse otsusel puudub menetleja ametniku allkiri. Väärteotoimikus sisalduvast väärteoprotokollist (I kd, tl 114-116) nähtub, et menetlusalune isik M.P. on avaldanud soovi otsus kätte saada elektronposti aadressilt xxxx. Toimikus asuvast otsusest väärteoasjas nr: xxxx (I kd, tl 120-124) nähtub, et väärteoasjas 15.02.2023 koostatud otsuse on kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse eriasjade uurija K.T. digitaalselt allkirjastanud 15.02.2023 kell 13.45. Väärteotoimiku I köite leheküljelt 125 nähtub, et 15.02.2023 kell 13.55 on K.T. edastanud digitaalselt allkirjastatud otsuse väärteoasjas nr: xxxx menetlusaluse isiku e-postile xxxx. 20 Kohus möönab, et e-toimikusse oli üles laetud otsus, millel puudub kohtuvälise menetleja ametniku allkiri, kuid kohtuväline menetleja on selgitanud, et e-toimikusse oli fail sisestatud eelkõige seetõttu, et see annab võimaluse genereerida otsusele vajalik viitenumber. Kuivõrd väärteotoimikust nähtub, et kohtuvälise menetleja ametnik on väärteootsuse allkirjastanud ning samal päeval, s.o 15.02.2023, ka digitaalselt allkirjastatud väärteootsuse menetlusalusele isikule edastanud, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust. Lisaks on kaebuse kohaselt väärteomenetlusõigust rikutud sellega, et väärteootsuse tegemisel pole arvestatud vastulauses esitatud seisukohtadega. Kohus märgib, et puudub vaidlus selles ning on tõendatud, et kohtuväline menetleja ei ole väärteootsuse tegemisel esitatud vastulauset arvestanud, väärteootsuses on märgitud, et menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. Kohtuväline menetleja on tunnistanud, et vastulause jõudis temani alles 15.02.2023 (info vastulause esitamisest laekus alles pärast seda, kui menetlusalune isik M.P. oli kinnitanud väärteootsuse kättesaamist), kuigi oli esitatud õigeaegselt 31.01.2023, samuti on menetleja tunnistanud, et tegu oli menetleja poolse eksimusega (I kd, tl 128). Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kaebusele selgitanud, et vastulause esitati e-toimiku kaudu ning e-toimiku süsteem on selline, mis ei edasta adressaadile teavet laekunud dokumentide kohta. Kohus nõustub sellega, et väärteomenetlusõigust on rikutud seeläbi, et otsus koostati veendumata, kas vastulause väärteoprotokollile on esitatud või mitte, sest

§ 72

lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja asjas otsuse lähtudes menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist ning

§ 74

lg 1 p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja vastulausega mittearvestamisel esitama otsuses ka vastava põhjenduse. Kohus ei nõustu aga sellega, et tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150

lg 1 p 7,8 või

§ 150

lg 2 mõttes.

§ 150

lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud ning

§ 150

lg 1 p 8 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kohus möönab, et kohtuvälise menetleja otsusest puudub osa, mis peaks kooskõlas

§ 72

lõikega 1 ja § 74 lg 1 p-ga 8 käsitlema menetlusaluse isiku esitatud vastulauset ja sellele lisatud materjali või vastulausega mittearvestamise põhjendust. Kohus leiab, et otsuse põhistamise kohustust ei ole seega täiel määral järgitud, kuid otsuse täielikku tühistamist tingivaks oluliseks rikkumiseks seda pidada ei saa, sest vastulauses esitatu mitte arvestamine ei tähenda seda, et põhistamiskohustust oleks täielikult eiratud ning samuti ei saa sellest automaatselt järeldada seda, et menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kohtu hinnangul on menetleja oma otsust põhistanud ning toonud välja koosseisulisi asjaolusid kajastavad tõendid. Ka ei ole kohtu hinnangul tegemist muu olulise rikkumisega

§ 150

lg 2 alusel, sest arvestades

§ 123

lg 2 sätestatud kohtu kohustust arutada kaebuse kohtulikul arutamisel väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning kaebaja õigust esitada kohtumenetluses taotlusi ja omapoolseid tõendeid, on selge, vastulause eiramise korral saab seda minetust kohtumenetluses kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on küll käesolevas asjas rikkunud väärteomenetlusõigust, kui jättis tähelepanuta menetlusaluse isiku vastulause väärteoprotokollile, kuid kuna nimetatud rikkumist on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, siis ei too see endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. 21 3. Esitatud kaebuse teises pooles on leitud, et väärteootsus on ka sisuliselt õigusvastane, kuna asjas puuduvad väärteotunnused

§ 29

lg 1 p 1 mõttes ning järgnevalt kontrollib kohus vastavalt

§ 123

lg-le 2 kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt

§-le 133 peab kohus kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel.

1. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 p 1,2 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. KVS § 19 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Menetlusalusele isikule M.P.le on Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse eriasjade uurija K.T. 15.02.2023 otsusega väärteoasjas nr: xxxx määratud KVS § 19 alusel karistus selle eest, et ta xxxx Xxxx vallas, Xxxx, K, Xxxx vallavolikogu istungil, vallavolikogu liikmena, s.o ametiisikuna, ning olles Xxxx IV paisu (teise nimega Xxxx mõisa pais) omanik, tegi istungi päevakorrapunkti nr 3 „Xxxx valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ s.o halduse üksikakti, arutelul ettepaneku muuta Xxxx mõisa vesiveski kompleksi, (eelkõige Xxxx IV paisu) puudutava punkti 12 sõnastust, milline puudutas ka lisaks eelnevale temale kuuluva osaühingu Xxxxe turismiarengut ning samuti hääletas ka muudatusettepaneku poolt, rikkudes seega oma tegevusega KVS § 11 lg 1 p 1,2 sätteid.
2. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku M.P. poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on xxxx Xxxx vallavolikogu istungi salvestise vaatlusprotokoll; xxxx Xxxx vallavolikogu istungiprotokoll; 09.11.2021 Xxxx Valla valimiskomisjoni otsus nr 8; kinnistusregistri väljavõte Xxxx vesiveski kompleksi, asukohaga xxxx, Xxxx vald, xxxx kinnistu (katastritunnusega xxxx) kohta; 29.11.2022 tunnistaja A.A. ülekuulamise protokoll; 10.01.2023 tunnistaja K.S. ülekuulamise protokoll; 12.01.2023 tunnistaja E. O-B. ülekuulamise protokoll; menetlusaluse isiku M.P. ülekuulamise protokoll 16.01.2023; karistusregistri väljavõte M.P. kohta 13.01.

1. 22 Süüteo objektiivse koosseisu tunnused KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud M.P. poolt KVS § 11 lg 1 p 1,2 rikkumine. KVS § 11 lg-st 1 p-st 1 tuleneb ametiisiku suhtes kehtiv keeld teha toiming või otsus ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, sama §-i lg-st 1 p-st 2 tuleneb ametiisiku suhtes kehtiv keeld teha toiming või otsus, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Riigikohus on KVS § 11 sisustamist selgitanud järgnevalt: „Erinevalt KVS § 2 lg-st 2 ei ava KVS § 11 ametiseisundi raames tehtud otsuse või toimingu mõisteid. Toimingupiirangu rikkumine saab siiski seisneda üksnes muidu ametiisiku pädevusse kuuluva tegemises, sh kollektiivse otsustamise puhul otsuse tegemises osalemises. Sellest tulenevalt tuleb otsuse või toimingu tegemist KVS § 11 mõttes sisustada koosmõjus § 2 lg-ga
2. Seega on seadusandja välistanud ametiisiku osalemise otsuse vastuvõtmises või toimingu tegemises, sealhulgas selle sisulises suunamises, kui otsuse või toimingu tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on nn huvide konfliktiga.“ (RKKKo, 3-1-1-98-15, p 90-91). Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik M.P. on Xxxx vallavolikogu liikmena KVS § 2 lg 1 ja 2 kohaselt ametiisik. Samuti puudub vaidlus selles, et M.P. vallavolikogu liikmena ning olles Xxxx IV paisu (Xxxx mõisa pais) omanik, tegi xxxx vallavolikogu istungil päevakorrapunkti nr 3 „Xxxx valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ arutelul ettepaneku muuta Xxxx mõisa vesiveski kompleksi puudutava punkti 12 sõnastust ning samuti hääletas muudatusettepaneku poolt. Vaidlusalusteks küsimusteks on, kas tegemist oli halduse üksikakti aruteluga ning kas Xxxx mõisa vesiveski kompleksi puudutav punkt 12 puudutas lisaks ka temale kuuluva osaühingu Xxxxe turismiarengut ning kas M.P.l olid muudatusettepanekuga seotud majanduslikud või muud huvid. Kaebaja on leidnud, et üldplaneeringu näol on tegemist üldaktiga, millele KVS § 11 lg 3 p 1 kohaselt toimingupiirangut ei kohaldata, kuna üldplaneering on arengudokument, millel vahetud mõjud puuduvad ning üldplaneeringu menetluses on üldaktidele omaselt maandatud korruptsioonirisk. Kohtuväline menetleja on leidnud, et valla üldplaneering on halduse üksikakt haldusmenetluse seaduse mõistes ning selgitanud, et planeeringud on üldkorraldused HMS § 51 lg 2 tähenduses, mis sätestab, et üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Lihtsustatult öeldes, üldkorraldus on üksikakt just selles mõttes, et puudutab konkreetseid asjaolusid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 1 sätestab, et volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi, lg 2 kohaselt on volikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Xxxx valla üldplaneering on vastu võetud 31.03.2022 Xxxx vallavolikogu otsusega 31.03.
3. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kohaliku omavalitsuse üldplaneering, mis võetakse vastu volikogu otsusega, on halduse üksikakt. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.12.2022 otsuse nr 5-22-5 p-st 54 nähtub, et „Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine (PlanS § 74 lõige 1) ning 23 see kehtestatakse omavalitsusüksuse volikogu otsusega (PlanS § 91 lõige 1). See on halduse üksikakt ehk haldusakt HMS § 51 tähenduses.“ Veel on kaebaja leidnud, et xxxx Xxxx vallavolikogu istungil üldplaneeringu sõnastusele muudatusettepaneku tegemisega ning muudatusettepaneku poolt hääletamisega ei ole kaebaja teinud toiminguid või otsuseid enda või temaga seotud isiku suhtes, vaid vastuvõtmisele suunatav üldplaneering oli vastuolus avalike huvide ja kehtiva õigusega. Üldplaneeringu sõnastuse muutmise ettepanekul puudus mõju, kuna üldplaneeringu kui üldaktiga ei otsustatud vahetult kaebajale kuuluval kinnistul asuva Xxxx mõisa paisuga seonduvaid tagajärgi, seega ei tehtud otsust või toimingut kaebaja suhtes. Samuti, et muudatusettepanek ei mõjutanud kaebajale kuuluva Xxxx turismiarengut ning kaebajal ja temaga seotud isikutel puuduvad xxxx tehtud muudatusettepanekuga mistahes majanduslikud või muud huvid. Esitatud väidetega ei saa kohus nõustuda, kuna kohtuväline menetleja on oma otsuses põhjendanud, milles seisneb M.P. isiklik seotus esitatud muudatusettepanekuga ja huvi muudatusettepaneku vastuvõtmise vastu ning esitanud ka seda kinnitavad tõendid. Vaidlus puudub selles, et M.P. on Xxxx vesiveski kompleksi, asukohaga Xxxx kinnistu (katastritunnusega xxxx) omanik (kinnistusregistri väljavõte, I kd, tl 42-44). Tunnistaja A.A ütlustest (I kd, tl 59-61) nähtub, et vald ei ole otseselt seotud Xxxx mõisa vesiveski kompleksiga, vald on seotud kaudselt, kuna tegemist on ühe n-ö vallas asuva ettevõttega. Tema ei teadnud, kellele kuulub pais, kuid teadis, et Xxxx kuulub M.P.le. Oma ettepaneku saatis M.P. volikogu listile ning tal on see ettepanek alles. Tunnistaja K.S. ütlustest (I kd, tl 63-66) nähtub, et xxxx kui volikogus tuli arutellu päevakorrapunkt nr 3, siis M.P. tuligi välja oma muudatusettepanekuga ja soovis, et sõnastust muudetakse. See oli selline üldsõnaline muudatus, mis puudutas seda miljööväärtust, kuid tema sai M.P.st aru, et kui seda sõnastust ei muudeta, siis see annab võimaluse see tamm, mis on seotud tema kinnistuobjektidega lammutamiseks ja selle vastu M.P. võitles. Lisaks märgib tunnistaja, et kui aus olla, siis nad kõik said seal aru, et M.P. kaitses selle muudatusettepanekuga eelkõige enda huvi. Valla huvi oli ju see üldplaneering vastu võtta. Seda, et vesiveski pais on M.P.ga seotud ta teadis. Viinavabrik on M.P.ga seotud. Ta ise on väitnud, et see on tema omandis ja selle eest ta pidevalt võitleb. Järgmisel volikogu istungil võttis M.P. muudatusettepaneku tagasi. Tunnistaja E. O-B. ütlustest (I kd, tl 68-70) nähtub, et kevadel 2022 võttis volikogu üldplaneeringu vastu, kuid see ei saanud Keskkonnaametilt kooskõlastust. Xxxx vallas on neli paisu, M.P.le kuulub see neljas pais ja see muudatusettepanek puudutas konkreetselt ainult seda neljandat paisu, kuna see oli üldplaneeringust miljööväärtusliku tabelist Xxxx mõisa paisu kompleksist välja jäänud. See muudatusettepanek oli selleks, et kaitsta konkreetselt seda neljandat paisu ja vältida selle lammutamist olenemata kohtuotsusest. Menetlusaluse isiku M.P. ütluste (I kd, tl 71-73) kohaselt tema teadis, et toimingupiirangu rikkumine ei kohaldu üldakti vastuvõtmisel ja seal muudatusettepanekute tegemisel. Tema oli kindel ja on jätkuvalt veendunud, et üldplaneeringu puhul on tegemist üldaktiga, mitte üksikaktiga haldusmenetluse mõistes. Samuti ei tegutsenud ta isiklikest huvidest lähtuvalt, vaid temale oli oluline, et valla pärandkultuur säiliks. Samas nähtub xxxx Xxxx vallavolikogu istungi salvestise vaatlusprotokollist (I kd, tl 35-39) selgelt, et M.P. ei viita üksnes valla pärandkultuuri säilitamise vajadusele, vaid märgib ka, et „Kui paisutus ei säili, siis väheneks oluliselt ka xxxx, ..kui paisu ei oleks, siis oleks sama inimene 24 ilma peata, et see on üks osa kompleksist, tervikväärtus siis ja ka varasemalt me oleme öelnud, et siis tegemist on ettevõttega, kus käib siis vallas kõige rohkem külalisi, ehk Xxxx. Kuna veevaesel ajal me saamegi kanuumatkasi teha ainult siis xxxx Xxxx mõisani, et mitte ülevale poole, kui vett on vähe.“ Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et Xxxx IV paisu (Xxxx mõisa paisu) puudutava muudatusettepanekuga soovis M.P. kaitsta talle kuuluva Xxxx vesiveski kompleksi koosseisu kuuluvat Xxxx IV paisu lammutamise eest ning et paisutuse likvideerimine takistaks talle kuuluval OÜ-l Xxxx korraldada Xxxx jõel kanuumatku, millest tulenevalt oli ta teadlik ka oma majanduslikust huvist seoses esitatud muudatusettepanekuga. Seega on kohtu hinnangul eelpool tooduga tõendatud, et menetlusalune isik M.P. on täitnud KVS § 19 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused ning rikkunud KVS § 11 lg 1 p 1,2 nõudeid, kui tegi ametiisikuna xxxx Xxxx vallavalitsuse istungil valla üldplaneeringu vastuvõtmise arutelul ettepaneku muuta tema omandisse kuuluva Xxxx mõisa vesiveski kompleksi puudutava punkti 12 sõnastust, milline ettepanek puudutas ka talle kuuluva Xxxx majanduslikke huve ning hääletas tehtud muudatusettepaneku poolt. Süüteo subjektiivse koosseisu tunnused Mis puudutab KVS § 19 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnuseid, siis märgib kohus, et nimetatud säte näeb ette vastutuse ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest. Riigikohtu praktikas omaksvõetud arusaama järgi eeldab süüteokoosseisudes kasutatud termin „teadvalt“ teo toimepanemise suhtes vähemalt otsest tahtlust. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult, kuid ei ole täpsustanud, kas tegu oli kavatsetuse, otsese või kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kui vaadata menetlusaluse isiku M.P. kohtuvälises menetluses antud ütlusi (I kd, tl 71-73), siis neist nähtub, et tema teadis, et toimingupiirangu rikkumine ei kohaldu üldakti vastuvõtmisel ja seal muudatusettepanekute tegemisel. Tema oli kindel ja on jätkuvalt veendunud, et üldplaneeringu puhul on tegemist üldaktiga, mitte üksikaktiga haldusmenetluse mõistes. Kohus, arvestades menetlusaluse isiku poolt antud ütlusi leiab, et isik võis olla eksimuses õigusvastasust välistavas asjaolus. KarS § 31 lg 1 sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Seega KarS § 31 lg 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Käesoleval juhul nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et muudatusettepaneku tegemisel oli ta veendunud (ning on jätkuvalt), et valla üldplaneering on üldakt, mitte üksikakt ning toimingupiirangud ei kohaldu üldakti vastuvõtmisel ja seal muudatusettepanekute tegemisel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvet loetakse KVS-i tähenduses üldaktiks. Ka menetlusaluse isiku kaitsjad on esitatud kaebuses asunud seisukohale, et valla üldplaneering on üldakt, kuna üldplaneering on arengudokument, millel vahetud mõjud puuduvad ning üldplaneeringu menetluses on üldaktidele omaselt maandatud korruptsioonirisk. KVS § 11 lg 3 p 1 kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldata õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. 25 Seega, oli menetlusalune isik ekslikult arvamusel, et kuna tegemist on üldakti vastuvõtmisega ning selles muudatuste tegemisega, siis toimingupiirangud ei kohaldu ning tema tegu ei ole õigusvastane. KarS § 31 lg 1 teise lause kohaselt vastutab isik sellisel juhul seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest, kuid antud juhul ei ole isikule etteheidetavat süüteo koosseisu KVS § 19 järgi võimalik täita ettevaatamatusest, kuna see eeldab vähemalt otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku teos esineb õigusvastasust välistav asjaolu ning täitmata on väärteo subjektiivse koosseisu tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

6. 10.05.2023 esitas menetlusalune isik M.P. kaitsjate vahendusel kohtule taotluse tema poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 6842,50 eurot. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo WALLESS OÜ 10.05.2023 arve nr 2361020 summas 6842,50 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 8211 eurot. Kaebaja menetluskulud koosnevad õigusabikulust, mis on seotud järgnevate toimingutega: (

1. i)Osalemisega ülekuulamisel – kliendi edastatud materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, osalemine kliendiga ülekuulamisel, sõidukulu ülekuulamisele Tartu-JõhviTartu – kokku 9 tundi ja 30 minutit; (
2. ii)Vastulause koostamisega – suhtlus menetlejaga seoses väärteotoimiku koopia saamisega, väärteotoimikuga tutvumine, suhtlus kliendiga, õiguslik analüüs, tõendite kogumine, dokumendi koostamine, lisade vormistamine – kokku 13 tundi; (iii) Kaebuse koostamisega – sh väärteootsusega tutvumine, suhtlus kliendiga, suhtlus uurijaga, õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine, lisade vormistamine ja kohtule esitamine – kokku 11 tundi ja 45 minutit; (
3. iv)10.05.2023 menetlusdokumendi koostamisega – kohtule esitatud väärteotoimikuga tutvumine, PPA 27.03.2023 seisukohaga tutvumine, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, menetlusdokumendi koostamine – kokku 5 tundi ja 30 minutit; (
4. v)Menetluskulude nimekirja koostamisega – kokku 30 minutit. Nähtuvalt eeltoodust on kaebajale osutatud väärteomenetlusega seoses õigusabi kokku 40 tundi ja 25 minutit. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170 eurot (s.o summa ilma käibemaksuta), mis teeb kokku 6 842,50 eurot (40,25 x 170). Summale ei lisandu käibemaksu, kuna vastavalt kaebaja ja kolmanda isiku kokkuleppele on õigusabikulud tasunud kolmas isik, kes on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust nähtub, et kaebajale on osutatud väärteomenetlusega seoses õigusabi kokku 40 tundi ja 15 minutit, mitte 40 tundi ja 25 minutit, s.o summas 6842,50 eurot.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas valitud kaitsjatele makstud tasu on mõistliku suurusega. Esmalt märgib kohus, et valitud kaitsjate poolt osutatud õigusteenuse tunnihinda 170 eurot ilma käibemaksuta tuleb lähtuvalt Riigikohtu praktikast (vt RKKKm 1-22-607, p 15 ja RKKKo 1-217774, p 43) pidada keskmisest suuremaks õigusteenuse tunnihinnaks ning arvestades, et tegemist on väärteomenetlusega, ei ole see kohtu hinnangul õigustatud. Kohus leiab, et mõistlik õigusteenuse tunnihind käesolevas asjas võiks sarnaselt Riigikohtu praktikale (vt RKKKo 1-215033, p 19) olla 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks sellele leiab kohus, et õigusteenuse osutamisega seonduv ajakulu on ebamõistlikult suur. Kohus ei oska hinnata ülekuulamisel osalemisega seonduvat ajakulu 9 tundi ja 30 minutit (mille moodustab kliendi edastatud 26 materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, osalemine kliendiga ülekuulamisel, sõidukulu ülekuulamisele Tartu-Jõhvi-Tartu) ning eeldab nimetatud kulu õigsust. Mis aga puudutab ülejäänud menetluskulusid, mis seonduvad menetlusdokumentide koostamisega, siis kohus leiab, et põhjendatud ajakulu nende osas on oluliselt väiksem. Vastulause koostamisele on taotluse kohaselt kulunud kokku 13 tundi (suhtlus menetlejaga seoses väärteotoimiku koopia saamisega, väärteotoimikuga tutvumine, suhtlus kliendiga, õiguslik analüüs, tõendite kogumine, dokumendi koostamine, lisade vormistamine). Kohus leiab, et arvestades vastulause mahtu, s.o 7 lk, millest sisulist teksti on 6 lk, võiks selle koostamise ja lisade vormistamisega seotud põhjendatud ajakulu olla 3 tundi, suhtlus menetlejaga ja väärteotoimikuga tutvumine 1,5 tundi ning suhtlus kliendiga, õiguslik analüüs ja tõendite kogumine kokku 3 tundi, see teeb vastulause koostamisega seonduvaks põhjendatud ajakuluks 7,5 tundi. Kaebuse koostamisega (sh väärteootsusega tutvumine, suhtlus kliendiga ja uurijaga, õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine, lisade vormistamine ja kohtule esitamine) seonduvaks ajakuluks on märgitud kokku 11 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et väärteootsusega tutvumise, suhtluse kliendi ja uurijaga põhjendatud ajakulu võiks olla 2 tundi, õigusliku analüüsi ajakulu samuti 2 tundi ja 5 lk pikkuse kaebuse, millest sisulist teksti ca 3,5 lk ning kus sisaldub ka vastulauses esitatud seisukohti, koostamise ajakulu võiks samuti olla 2 tundi. Seega kaebuse koostamisega seotud põhjendatud ajakuluks peab kohus 6 tundi. 10.05.2023 menetlusdokumendi ja menetluskulude nimekirja koostamise peale on kaitsjatel taotluse kohaselt kulunud kokku 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades seda, et täiendavad seisukohad moodustavad 2 lk esitatud dokumendist, siis võiks maksimaalne ajakulu selle menetlustoimingu tegemiseks ja ettevalmistuseks olla kokku 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks õigusteenuse osutamist 26 tunni ulatuses õigusteenuse tunnihinnaga 140 eurot, mis teeb kokku 3640 eurot (s.o summa ilma käibemaksuta). Kuna õigusabikulud tasub menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 2361020 10.05.2023 kohaselt Xxxx OÜ, mis on käibemaksukohustuslane, siis käibemaksu ei hüvitata. Riigikohus on selgitanud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt RKKKo 3-1-1-35-16, p 17; 1-19-2759 p 10). Eeltoodust tulenevalt kuulub taotlus õigusabikulude hüvitamise osas rahuldamisele osaliselt. Menetlusalusele isikule M.P.le kuulub

§ 23

alusel hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu summas 3640 eurot riigieelarve vahenditest. 7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 120 lg 1, 132 p 3, 133-134 tuleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse eriasjade uurija K.T. 15.02.2023 otsus väärteoasjas nr: xxxx, millega määrati M.P.le KVS § 19 alusel karistuseks rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 27