) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx ja kostja sõlmisid järgmised laenulepingud: 28.05.2018 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 8,5% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,95%; 11.09.2018 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,38%; 24.09.2018 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 45,0% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,43%; 19.04.2019 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,39%; 21.04.2019 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,40%; 22.04.2019 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,42%; 23.04.2019 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,40%; 24.04.2019 sõlmitud laenuleping xx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,39%; 23.05.2019 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,39%; 25.06.2019 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,7% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,40%; 27.07.2019 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,6% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,43%; 29.08.2019 sõlmitud laenuleping xxx lepingus lepiti kokku intressi määr 44,6% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 10.10.2019 sõlmitud laenuleping xxx, lepingus lepiti kokku intressi määr 44,3% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise 2 lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2.1. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 08.04.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 ning 22.04.2020 esialgne võlausaldaja lõpetas lepingu, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 11.03.2021 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 3307,00 eurot (500 + 558 + 442 + 300 + 210 + 105 + 360 + 96 + 110 + 101 + 86 + 70 + 369). Kostja on teostanud tagasimakseid summas kokku 2627,59 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Seega on põhivõlg summas 679,41 eurot (3307,00 – 2627,59). Intressi võlgnevus on summas 1447,44 eurot (23,20 + 404,77 + 316,39 + 136,43 + 94,99 + 47,36 + 161,95 + 43,07 +45,42 + 37,44 + 28,45 + 20,33 + 87,64). Hageja palub mõista kostjalt M K hageja OÜ Aktiva Finants Group kasuks välja põhivõlgnevus summas 679,41 eurot, intressid summas 1447,44 eurot; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350,00 eurot ja hageja õigusabikulud 676,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 30.05.23.a. (jäetud postkasti kostja kinnitatud elukoha aadressil Põhja tn 10-8, Keila linn) ja menetluskulude nimekiri edastatud 05.06.23 e-postiga (kostja kinnitatud e-posti aadressil). Kostjal oli kohustus hagiavaldusele vastata 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 350 € ja õigusabikulu summas 676 € (nimekiri esitatud). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (30.05.23), milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks 3 põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.
lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide esitamisele kohtule 4 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (sh põhinõue 679,41 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele, ja menetluskulude nimekiri. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamist 2 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid 200 eurot (2*100). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 550 eurot (350+200).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.