← Eesti

2-23-5445/19

Obsah (8)§ 29§ 23§ 28§ 22§ 108§ 30§ 150§ 65

2-23-5445 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 5. juuli 2023. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-5445 Tsiviilasi Hbase UÜ avaldus a

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus

  1. Harju Maakohtule on esitatud Hbase UÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole ettevõte pikemat aega teeninud müügitulu. Võlgniku vastu on Maksu- ja Tolliametil maksuvõla nõue summas 30 407,83 eurot, vara võlgnikul puudub. Osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku suhtes algatada pankrotimenetlust ning kuulutada välja võlgniku maksejõuetus.
  2. 17.04.
  3. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused
  4. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ning ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 4.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

  1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustus summas 132 130,44 eurot Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees, väljaselgitatud vara väärtus on 6,24 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused said alguse
  2. aastal ja süvenesid
  3. aastal. Võlgnik on toonud makseraskuste põhjusena välja turuolukorra halvenemine, mis on tingitud pankade laenuhindade kallinemisest ja laenude vähenemisest, elektriliitumistele kõrgete tagatiste seadmisest ja projektide külmutamisest, mille tulemusena ei ole enam võimalik saada töid tekkinud kohustuste katmiseks, mille tagajärjel omanikud otsustasid laenuandmise lõpetada. 6.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 2

(4)7. Maksejõuetuse põhjus on ajutise halduri hinnangul ebaõnnestunud või puuduv äriplaan, tegelik müügitulu polnud piisav suure palgakulu katmiseks ja kasumi teenimiseks ning äritegevuse alustamisel ei olnud arvestatud tööjõu maksude tasumisega. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

8. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. 9. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 10.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. 11. Käesoleval juhul on õigustatud isik esitanud

§ 29lg 8 alusel taotluse ning kohus rahuldab selle.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-125-13 asunud seisukohale, et võlgnikul puudub õigus vaidlustada registrist kustutamise tähtaja pikendamist. Õigustatud isik peab arvestama, et taotlusega võivad kaasneda kulud kuni 396,25 eurot. 12.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 13. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,62 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 796,30 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. H H on nõustunud hüvitama solidaarselt võlgnikuga ajutise halduri tasu.

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja H Hlt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1071,30 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3

(4)14.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 3 ja

§ 65

sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2023 725,00 eurot, millest 1/5 on 145,00 eurot. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 725 eurot hüvitada riigi vahenditest. 15. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule H Hle. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.