KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-137655 Tsi

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused AS STV esitas 03.10.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A B vastu 310,18 euro saamiseks. Kohus tegi 05.10.
3. a võlgnikule makseettepaneku ja saatis dokumendid võlgnikule kättetoimetamiseks tema e-postile, vastus puudub. Samuti saatis kohus dokumendid aadressil xxx, kust need tagastati hoiutähtaja möödumisel. 15.12.
4. a saatis kohus dokumendid võlgnikule edastamiseks xxx. 23.12.
5. a teavitas xxx, et A B viibib ravil xxx kliinikus ning tema tervisliku seisundi tõttu on hetkel kaheldav aru saamine ja võimekus allkirjastada dokumente. Kuivõrd eelpool toodud informatsiooni põhjal tekkis kohtunikuabil kahtlus võlgniku tsiviilkohtumenetlusteovõimes, anti Pärnu Maakohtu 23.12.
6. a kohtumäärusega nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 13.04.
7. a päringu AS-ile xxx, paludes teatada, kas A B viibib endiselt ravil xxx ning kui jah, siis kas ta on oma tervisliku seisundi tõttu võimeline menetlusdokumente vastu võtma ja nende sisust aru saama. AS xxx 13.04.
8. a vastuse kohaselt ei viibinud A B vastuse esitamise ajal ravil AS xxx. Kuivõrd ka Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kostja suhtes oleks algatatud eestkostemenetlus, ei ole kohtul käesolevalt alust kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes kahelda. Harju Maakohus on AS STV hagiavalduse ning Harju Maakohtu 09.03.
9. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 13.05.
10. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ning rahvastikuregistrisse kantud kostja endisel elukoha- ja praegusel lisa-aadressil xxx, rahvastikuregistrisse kantud kostja lisa-aadressil xxx ja võimaliku viibimiskoha aadressil xxx. Etoimiku kaudu ei ole kostja dokumente vastu võtnud ning e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Tähtsaadetisena aadressil xxx edastatud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“, aadressidel xxx ja xxx edastatud dokumendid tagastati kohtule märkega “ei ela aadressil“. Rahvastikuregistris on kostja elukoha andmed märgitud linnaosa täpsusega. Kostja tütar on kohtule teatanud, et ei suhtle kostjaga, kontaktid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 27.04.
11. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 06.06.
12. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444

lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 174lg 1 järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude 2

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Tulenevalt

§-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, dokumentide kohtule esitamise osas kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 210 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3