KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-690 Haldusasi Sensona OÜ kaebus Päästeameti 12.08.

§ 124lg 4.

5. Päästeamet taotles 30.05.2023 vastuses

§ 124

lg 4 alusel menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu või alternatiivselt jätta Sensona OÜ kaebus haldusasjas nr 3-23-690 rahuldamata. Vastustaja selgituste kohaselt sai kaebaja ettekirjutuse kätte 12.08.2021 ning sunniraha tasumise teavituse 23.02.2023. Kaebaja esitas ettekirjutuse ja sunniraha tasumise teavituse tühistamise kaebuse 30.03.2023. Seega on 30-päevane tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg (

§ 46lg 1) ületatud.

1. Tallinna Halduskohus võimaldas 30.05.2023 kohtunõudega kaebajal esitada ka omapoolse seisukoha ja selgitused menetluse lõpetamise taotluse osas.
2. Kaebaja teatas 08.06.2023 vastuses, et kõik ettekirjutuses märgitud punktid on tema poolt täidetud, mis tähendab, et ettekirjutus tuleb kehtetuks tunnistada ja/või tühistada, kuna kõik eelpool mainitud ettekirjutuse punktid olid täidetud juba
3. aastal enne kaebajale sunniraha tasumise teavituse tegemist. Seega ei olnud juhtivinspektoril õigust sunniraha tasumise teavituse tegemiseks, kuna ettekirjutuses märgitud punktid on täidetud, mis tähendab, et ettekirjutus ei ole kehtiv. Lisaks ei saa nõuda seda, mis tegelikkuses on kohapeal ka olemas. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kaebaja taotleb Päästeameti 12.08.2021 ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-1766-1 ja 23.02.2023 sunniraha tasumise teavituse nr 7.2-6-2021-1766-1 tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 05.05.2023 määrusega menetlusse võetud.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

Antud juhul on vastustaja asunud seisukohale, et kaebetähtaega on rikutud ja taotlenud menetluse lõpetamist.

1. Päästeamet kohustas ettekirjutuses kaebajat paigaldama pandimaja kõiki ruume (va sanitaarruumid) hõlmav autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem; paigaldama pandimaja ruumidesse 2 tulekustutit, mille tulekustutusaine mass on vähemalt 6 kg; varustama evakuatsiooni- ja väljumisteedel asuvad uksed evakuatsioonisulustega, mis on alati avatavad ilma abivahenditeta. Ettekirjutus sisaldas ka sunniraha hoiatust. Vaidlustatud ettekirjutuses on selgelt märgitud, et ettekirjutuse peale on õigus edasi kaevata kas esitades vaide Päästeametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse kolmekümne päeva jooksul ettekirjutuse kättesaamise päevast arvates. Päästeamet tegi ettekirjutuse 12.08.
2. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole kaebaja ettekirjutust vaidlustanud. Kaebaja ei ole tegelikult ka vastupidist väitnud. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg
3. aasta septembris. Vastustaja selgituse kohaselt paluti 07.10.2022 ja 27.01.2023 kaebajal esitada ettekirjutuse täitmist tõendavaid dokumente ja fotosid, kuid kaebaja nimetatud e-kirjadele ei vastanud. 23.02.2023 toimunud järelkontrolli käigus oli tuvastatud, et ettekirjutuse nõuded on täitmata. Vastustaja edastas 23.02.2023 kaebajale sunniraha tasumise teavituse nr 7.2-6-2021-1766-
4. Nähtuvalt haldusasja materjalist sai see kaebajale teatavaks 23.02.
5. Sensona OÜ esitas kaebuse ettekirjutuse ja sunniraha tasumise teavituse peale 30.03.2023, seega kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks tuua välja ühtki sisulist põhjust, miks ta ei esitanud kaebust ettenähtud tähtaja jooksul ega esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebaja on vaid korranud, et tema poolt olid kõik ettekirjutuses märgitud punktid täidetud. Vastustaja on siiski 2 teistsugusel arvamusel, kuid neid erinevaid seisukohti seonduvalt ettekirjutuse täitmise või osalise täitmise või mittetäitmisega saaks hinnata alles hilisemas menetlusjärgus ning eeldusel, et tegemist oli tähtaegse kaebusega.
6. Kaebetähtaja rikkumist saaks kaebaja kogenematusega õigustada vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb ka temalt keskmist mõistlikkust eeldades selle sisu arusaamatuks. Ettekirjutuses on vaidlustamise korda selgitatud. Ettekirjutuses oli ka sunniraha hoiatus ning sunniraha omakorda seostub ettekirjutuse täitmisega, mille vaidlustamise tähtaeg on ületatud. Kaebaja ei saa eeldada, et kaebuse võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul.
7. Lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjust vastustaja seisukohaga kaebetähtaja rikkumise ning menetluse lõpetamise vajaduse kohta mitte nõustuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebetähtaeg on ületatud, selle ennistamist ei ole taotletud ning menetlusosaliste väiteid arvesse võttes ei saaks asuda ka sellisele seisukohale, et tähtaja ennistamiseks võiks olla alust.
8. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa. Antud juhul taolise situatsiooniga siiski tegemist ei ole. Kaebetähtaja järgimise nõue on oluline aspekt õiguskindluse tagamise juures, mille puhul on tegemist küllalt põhimõttelise ning järgimist vajava printsiibiga.
9. Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Antud juhul tähtaeg ennistamisele ei kuuluks, mis tähendab seda, et käesoleva haldusasja menetlus on vaja lõpetada. 15. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Menetluskulude vastustaja kasuks väljamõistmise küsimust antud juhul sisuliselt tekkida ei saa, sest haldusasja materjalist ei nähtu, et ametkonnavälist õigusabiteenust oleks kasutatud, kusjuures kohtupraktika käigus on asutud valdavalt seisukohale, et kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3