Obsah (11)

§ 444§ 468§ 124§ 133§ 134§ 174§ 168§ 138§ 175§ 177§ 178

2-23-103918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10391

) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 11.06.2023 esitatud vastuses hagi õigeks võtnud. 4. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. 5. Kooskõlas

§ 468lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Tsiviilasja hind on

§ 124

lg 1,

§ 133

ja

§ 134lg 1 järgi 3 907,35 eurot.

Menetluskulud 7.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses hagejale kompromissettepaneku, millega hageja oli nõustunud, kuid hoolimata hageja meeldetuletustest, kostja kompromisslepingut hagejaga ei sõlminud. Kohus märgib, et kuivõrd kostja on esitanud vastuväiteid menetluskulude jaotuse kohta, paludes jätta menetluskulud hageja kanda, on kohus seisukohal, et kohtuväliselt asja lahendamise ebaõnnestumine oli põhjustatud kostja tegevusetusest, mitte hagejast, mistõttu leiab kohus, et kostja esitatud vastuväited on põhjendamata. Kohtu hinnangul tulenes asja hagimenetlusse üleminek asjaolust, et kostja viivitas kompromisslepingu sõlmimisega. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda tulenevalt asjaolust, et kostja on hagi vastuses tunnistanud hageja nõuet, kuid on jätnud sõlmimata enda poolt pakutud kompromissi. Seega on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks ning tekitanud sellega lisaks ka täiendavaid menetluskulusid hagejale. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 2 2-23-103918 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja tasunud 25.01.2023 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 100,50 eurot ja 30.03.2023 riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 354,50 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 455 (100,50 + 354,50) euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 850 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal käesolevas menetluses 8,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta).
3. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kohus peab põhjendatuks kliendiga suhtlemise ajakulu, kuna esindajal tuleb menetluses järgida esitatava huve. Samuti peab kohus põhjendatuks erinevaid kompromissiga seotud menetlustoiminguid, millest nähtub, et hageja lepingulise esindaja eesmärk oli saavutada kompromiss, tegutseda menetlusökonoomikast lähtuvalt ning vältida täiendavate menetluskulude tekkimist.
4. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja ligikaudne tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) on 8,5 tundi, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 850 eurot (ilma käibemaksuta).
5. Kokku on hageja menetluskulud 1 305 eurot, millest 850 eurot on õigusabikulud ning 455 eurot riigilõiv. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 16. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-23-103918 Alan Biin kohtunik 4