) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele
Menetluse käik, kohtumääruse põhjendused Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 06.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 55,00 euro saamiseks. Kohus koostas 09.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 140,00 eurot. Kohtumäärus on võlgnikule kätte toimetatud 11.06.2023 e-posti aadressil. Võlgnik T T esitas 11.06.2023 nõudele vastuväite. 21.06.2023 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt tunnustas võlgnik nõuet osaliselt 55 euro osas. Võlgnik ei ole tunnustanud menetluskulude nõuet summas 85 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
lg 1¹ sätestab, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kuivõrd võlgnik on oma vastuväites põhi- ja kõrvalnõuet tunnustanud, siis tuleb vastavalt
lg 1¹ teha tunnustatud võlgnevuse 55 eurot osas maksekäsk.
lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja
§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik.
sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Tulenevalt eeltoodust piirab
§-s 484² selgelt hüvitatavate kulude suuruse. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi vajalik kulu. Lisaks tuleb avaldajale hüvitada 20 eurot, kokku 85 eurot.
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Kuivõrd võlgnik on tunnustanud tervet nõuet ja menetluskulud mõistetakse välja makskäsu tegemisel, siis maakohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.