lg 2 p 4, 7, 9 järgi, Andres Liivaku süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 9 järgi, B.R-i süüdistuses
lg 2 p 7, 9, § 263 p 1 järgi üldmenetluses Menetlustoiming Andres Liivaku tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Andres Liivak isikukood 39107072711; elukoht vabanemisel XXXX Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON
lg 2 p 4, 7, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Andres Liivaku eelvangistuses 26.04.–12.11.2014 viibitud 6 kuud 18 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 3 aastat 5 kuud 12 päeva vangistust.
lg 1,
lg 1 alusel moodustati liitkaristus Andres Liivakule karistuseks mõistetud 3 aastast 1 5 kuust 12 päevast vangistusest ja 13.11.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-7800 karistuseks mõistetud 10 kuust vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Andres Liivakule 3 aastat 5 kuud 12 päeva vangistust.
lg 1 viimase lause alusel arvati mõistetud vangistusest maha eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 13.11.2014 kohtuotsuse järgi ajavahemikus 13.11.2014 kuni 27.01.2015 ära kantud 2 kuud 15 päeva vangistust ning Andres Liivakule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest 28.01.
Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Andres Liivaku tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetavaga seotud kõrge riskitaseme tõttu. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Andres Liivaku tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles palub kohtul jätta Andres Liivak vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Andres Liivaku poolt toime pandud korduvad kuriteod (sh ka kriminaalhooldusalusena) ning nende iseloom, hulgalised distsipliinirikkumised vanglas ning tema varasem elukäik annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Andres Liivaku puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Samuti puuduks Andres Liivakul käesoleval ajal vabaduses töökoht. Andres Liivak avaldas kohtule, et soovib vabaneda. Tööd saaks leida Töötukassa vahendusel. Eluaset saaks ema juures. Ta ei pöörduks tagasi oma mineviku juurde. Kaitsja leidis, et ehkki Andres Liivaku minevik iseloomustab teda negatiivselt, tuleks praegu mil ta on vanglas sotsiaalprogramme läbinud ning teinud järeldused möödunust, anda Andres Liivakule võimalus ennetähtaegselt vabaneda ning kriminaalhooldusega elu korrigeerida. Kohtu seisukoht Andres Liivak kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muu hulgas
lg 2 p 4, 7, 9 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Heiki Kurg temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas on kohus seisukohal, et puuduvad Andres Liivaku tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Nimelt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine (
Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Andres Liivaku kuritegelik aktiivsus on olnud väga suur. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude (vara- ja liiklussüütegude) toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Seejuures ei suuda Andres Liivak vanglaski end õiguskuulekalt ülal pidada. Nimelt on ta süstemaatiliselt 2 toime pannud erinevaid distsipliinirikkumisi. Talle on tulnud kohaldada ka täiendavaid julgeolekumeetmeid süstemaatiliste rikkumiste tõttu. Kõik eelnevalt kirjeldatu osutab Andres Liivaku kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei suuda varasematest kogemustest õppida ega allutada end ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Lisaks ei oska ta kontrollida oma käitumist ega lahendada probleeme seaduskuulekaid viise kasutades. See viitab kohtu hinnangul suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkab Andres Liivak oma endist kuritegelikku elustiili ning paneb toime uued kuriteod. Positiivne on see, et Andres Liivak on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis Tööturg ja sotsiaalsed oskused ning väidab, et saab oma probleemidest aru ning et ta tahab oma varasemat elustiili muuta. Vangla kontrollitud tingimustest tavaellu naasmine, sealsete probleemidega põrkumine ning ka varasema suhtlusringkonnaga, mille suures osas moodustavad kriminaalkorras karistatud ning alkoholi tarvitavad isikud, lävima hakkamine võib teda headest plaanidest hoolimata varem või hiljem ikkagi kriminaalse elustiili juurde tagasi viia. Eriti kui arvestada seda, et Andres Liivak ei ole vanglaski suutnud õiguskuulekalt käituda. Hea on seegi, et Andres Liivakul on olemas vangistusest vabanemisel kindel elukoht ning lähedaste inimeste toetus ja tugi, kuna printsiibis peaks need aitama tal valutumalt naasta ühiskonda ning hoiduda uute kuritegude toimepanekust. Samas puudub Andres Liivakul vabanedes kindel töökoht. Arvestades tema vähest tööl käimise kogemust, ei ole usutav, et kinnipeetav suudaks tööjõuturul konkureerida ning kiiresti saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Teda on materiaalselt lubanud toetada tema ema ja vend, kuid ilmselgelt ei saa sellisele toetusele loota järjepidevalt ja pikaajaliselt. Kohus juhib tähelepanu sellele, et ka enne vangistust olnud Andres Liivakul kindlat töökohta, vaid oli arvel Töötukassas. Seetõttu hankis ta toimetulekuks vajalikke vahendeid kuritegelikul teel – pani toime varavastaseid kuritegusid. Järelikult tõstab töökoha puudumine ning sellest tõukuv legaalsete materiaalsete vahendite ebapiisavus Andres Liivaku puhul uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Kõike eelnevat kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et Andres Liivaku katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Lisaks rõhutab kohus seda, et ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetavale tagatud absoluutne õigus vabanemiseks. See on siiski vaid seadusega antud võimalus vabastada erandkorras need isikud, kes on oma käitumisega näidanud, et nad on karistuse ja selle kandmise ajal kohaldatud rehabilitatsioonitegevuse mõjul teinud vajalikke järeldusi, ning kelle puhul kohtul tekib piisav veendumus, et nad ei jätka kuritegude toimepanemist. KrMS § 426 lg 2 sätestab, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lg-s 3 sätestatud kuuekuulisest või lg-s 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Arvestades ülaltoodut ning KrMS § 426 lg-s 2 sätestatut, leiab kohus, et Andres Liivaku ennetähtaegse vabastamise materjalid tuleb kohtule uuesti edastada 6 kuud pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohus on seisukohal, et selline ajavahemik on piisav, et hinnata seda, kas Andres Liivak suudab enda käitumist kontrollida ning on põhimõtteliseltki võimeline end ühiskonnaelureeglitele allutama. Menetluskulud 3 Käesolevas asjas on menetluskuludeks Andres Liivakule riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 resotsialiseerumise väljavaateid silmas pidades ja juhindudes kaitsja taotlusest jätab kohus menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.