Kriminaalasi nr 1-19-3889 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3889 (18278000594) Kohtunik Ra

§ 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav V.V Isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakond, e-post:, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: xxxxxxxxxxxxx OÜelektrik. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: puudub. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.V

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et V.V-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui V.V ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.07.2019. a. Kr

MS § 180 lg 1, 3 alusel V.V-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 510 (viissada kümme) eurot ja riigi õigusabi kulu katteks 90 (üheksakümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.V on õigus menetluskulud kogusummas 600 (kuussada) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. V.V on kohustatud maksma alates augustist

1. a igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-19-3889, menetluskulud, V.V“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta riigi õigusabi kulu 81,60 eurot riigi kanda ja sundraha 300 eurot V.V-lt välja mõistmata. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
3. peatüki
4. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu V.V-le on esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi selles, et 05.04.2018.

a kella 14.35 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kalme külas Tallinn-Tartu maanteel, s.o vastavalt korrakaitseseaduse § 54 sätetele avalikus kohas /avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, peatas ette sõites ning järsult pidurdades tema kasutuses oleva sõidukiga Mercedes-Benz Sprinter, registreerimismärgiga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduki Volkswagen, registreerimismärgiga xxxxxx, seejärel V.V väljus oma sõidukist, tuli xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduki juurde, avas ukse ja lõi sõiduki katusest ja uksepiidast kinni hoides ühel korral jalaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õla ja pea piirkonda, millise tegevuse tagajärjelxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tundis valu ja sai tervisekahjustuse – õlga 2 katsudes järgmise päevani kestva valulikkuse. Eelkirjeldatud tegevusega V.V häiris juuresviibija xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõidukis kaasreisija xxxxxxxxxxxxxx rahu ja õiglustunnet, kes üritas sõnadega V.V maha rahustada ning kes helistas ka Häirekeskusesse ning teavitas juhtunust. V.V rikkus oma tegevusega korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

§ 263

lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui V.V 1-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulu: sundraha 810 eurot, määratud kaitsja tasu prokuratuuris 171,60 eurot, kokku 981,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava sissetuleku suurust, mis on ca 700 eurot kuus, abikaasa on puuduva töövõimega, lisaks 2 ülalpeetavat, kellest 1 laps on puudega, vähendada menetluskulu ja mõista välja sundraha summas 510 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot, kokku 600 eurot ning määrata menetluskulud tasumisele kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks tasuda 50 eurot. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V.V süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

V.V-lt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. III Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks DVD-plaat Häirekeskuse 05.04.2018. a kõnesalvestusega (tl 23), mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Raina Pärn Kohtunik 3