Väärteoasi nr.4-22-1320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 13.05.2022.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Sekretär Tõlk Aime Ivanson Annely Talve Natalija Mehh Menetlusalune isik Z.F, ik XXX Elukoht: xxx, Harju maakond Töökoht: XXX Kohtus osalenud isikud *kohtuvälise menetleja – Põhja prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse – esindaja Mehis Kasonen *menetlusalune isik – Z.F Väärteoasi LS § 201 lg 2 nr 2317,22,002333 LÕPPOSA Mõista Z.F-ile LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest - 12 päeva. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi 2 osas, korraga ärakantava aresti pikkus on 6 päeva. Karistus kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/
- Arest peab olema ära kantud 04.
- 2022.a. Aresti mitte ärakandmisel otsuses märgitud kuupäevaks kohaldada Z.F-i suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusesse karistuse kandmisele. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärtegu väärtegu nr 2317,22,002333 Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokolli AB 1566650 kohaselt Z.F 03.04.2022.a. kella 09.11 ajal Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ämari tee maja nr 2 juures (Ämari tee 1 ja Lennu 13 majade vahe)l, liikudes Lennu 13 maja suunas, juhtis mootorsõidukit SAAB 9-3 reg. märgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus Z.F liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu seisukoht LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Z.F ei olnud 03.04.2022 kehtivat juhtimisõigust. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et tal ei olnud juhtimisõigust ja oli teadlik, et sõidukit juhtida ei tohi. Ta selgitas, et soovis minna hommikul kalale ja arvas, et sõidab mööda metsateed jõeni 100 meetrit ning midagi ei juhtu. Juhtimisõigust ei saa minna taotlema, kuna on kehtivad karistused. Jaanuaris saanud samalaadse rikkumise eest karistuseks aresti, mis asendatud üldkasuliku tööga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Z.F 03.04.2022 kell 09.14 kõrvaldatud sõiduki SAAB 9-3 reg.märgiga XXXXXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Väärteotoimikus on veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega Z.F on 10.11.2021 kõrvaldatud juhtimiselt samal põhjusel. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 03.04.2022 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
- Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud kavatsetult. Isik oli teadlik, et juhtimisõigust omamata ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellele teadmisele vaatamata läks rooli ja sõitis kuni politsei poolt peatamiseni. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistus LS § 201 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Hinnates Z.F-i süü suurust väärteo toimepanemisel, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. Menetlusalune isik asus sõidukit juhtima teadlikult olukorras, kus ta teadis, et seda teha ei tohi. Mingit eluliselt tungivat vajadust autoga sõitmiseks ei olnud. Juhtimise põhjuseks oli soov minna 100 meetri kaugusele kalale. Võimalus oli minna jalgsi või jalgrattaga, millega ta algselt kavatseski minna. Kohus arvestab, et tegemist ei ole isikuga, kes oleks samalaadse süüteo toime pannud esmakordselt või juhuslike asjaolude kokkulangemise tõttu. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et tegemist on järjekindlalt liiklusalaseid süütegusid toime paneva isikuga, kellel ei ole kunagi olnud juhtimisõigust. Kuivõrd menetlusalune isik on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata nii väärteo- kui kriminaalkorras, oli menetlusalune isik teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Z.F-ile kergemaliigilise karistuse mõistmine. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Viimati karistati samalaadse rikkumise eest 10.01.2022 arestiga 8 päeva, mis asendati 8 üldkasuliku töö tunniga. Samuti on menetlusalusel isikul kehtiv kriminaalkaristus korduvalt juhtimisõiguseta sõitmise eest, mille kandmiselt vabastatud ennetähtaegselt, karistus täidetud 30.04.2021, kuid isik jätkas süütegude toimepanemist. Varasemalt määratud rahatrahv on jäetud maksmata, see on asendatud arestiga ja arest omakorda üldkasuliku tööga. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistusliigiks rahatrahv, vaid karistuseks tuleb mõista arest. Kohus arvestab kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, millest tulenevalt võib karistuse määr jääda alla keskmist, kuid peaks olema pikem viimati s.o 10.01.2022.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud arestist (8 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus karistuseks aresti 12 päeva. Z.F töötab. Nimetatud asjaolu annab aluse määrata aresti kandmise ositi, et karistuse kandmine ei tooks kaasa töökoha kaotus t. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Kohus annab võimaluse arest ära kanda kahes osas, korraga ärakantava aresti pikkuseks on kuus päeva. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p
- Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav 07.06.
- a kell 13.
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/