Obsah (6)

§ 263§ 200§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8423 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlu

§ 263p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

Sama otsusega tunnistati ta süüdi

§ 200

lg 2 p-de 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti B.E-le liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati B.E poolt eelvangistuses 04.03.-05.03.2014 ja 29.04-12.11.2014 viibitud aeg, s.o 6 kuud 17 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel liideti sellele karistusele B.E-le Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega mõistetud 6 kuud vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti B.E-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati sellest karistusest maha eelmise kohtuotsuse, s.o Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsuse järgi ajavahemikus 13.11.2014 kuni 27.01.2015 ära kantud 2 kuud ja 15 päeva vangistust ning mõisteti B.E-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 03.09.

2. Tartu Vangla esitas 09.03.2017 Tartu Maakohtule materjalid B.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
3. Tartu Maakohtu 12.05.2017 määrusega jäeti B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
4. Kohus võttis arvesse, et B.E on vabanemisel olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on positiivne, et tal on olemas ka toetav lähivõrgustik ja võimalik asuda tööle OÜ-s XXX. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul eeltoodud positiivsed tingimused üle isiku puhul retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid. 3.
5. Kohtu hinnangul on B.E puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. Kohtu hinnangul on vangistuse ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. See tingimus ei ole B.E puhul täidetud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvukad distsipliinirikkumised vanglas, sh vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele mitteallumised, viitavad sellele, et läbiviidud taasühiskonnastavad tegevused ja karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Retsidiivsusohule viitab ka varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine – süüdlane pani katseajal ja kriminaalhooldusel olles toime uue kuriteo. 3.
6. B.E istungil toodud väidetest tulenevalt, mille puhul leidis, et võttis varasemate kuritegude eest süü teiste eest enda peale ja ka viimases kuriteos ei ole kedagi röövinud, ei ole kohus veendunud, et isikule mõistetud karistus oleks käesolevaks hetkeks täitnud eesmärgi. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu B.E , kes palub tühistada kohtumääruse ja vabastada teda ennetähtaegselt vangistusest.
8. Kui kohus põhjendab vabastamata jätmist asjaoluga, et B.E on suitsude eest saanud korrarikkumise ja sellega seoses ka ametnike korraldusele mitteallumise, kuigi B.E on väga pikalt olnud suitsetaja, siis kaotab ennetähtaega vabastamise menetlus mõtte. Suitsetamine vabaduses ei ole keelatud ning see ei viita ka sellele, et B.E võiks uue kuriteo korda saata.
9. B.E on aru saanud kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnenud tagajärgedest. Ta on valmis täitma kõiki tingimusi ja kohustusi, mis kohtu poolt pannakse. B.E hinnangul on vangistusest efektiivsem resotsialiseerumisel ennetähtaegne vabastamine, mil ta saab ka tööle asuda.
10. Oluline on kaebaja hinnangul, et ka vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, mis tõendab, et vangla on oma töö ära teinud. Katseajal on võimalik hinnata B.E püüdlusi tema elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimist. Vangistus on mõjunud talle positiivselt koolituse näitel.
11. B.E jätkuv vangistus üksnes kuriteo tehioludest tulenevalt ei ole enam käesoleval hetkel ja konkreetse asja materjalidest ning iseloomustuse põhjal põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et B.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
13. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

§ 76lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.

Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle 2 positiivset, mistõttu ei ole maakohus B.E ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on B.E puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata. Põhistustega mittenõustumine ei tähenda maakohtu määruses põhistuste puudumist. 11. Kaebaja on määruskaebuses toonud välja, et distsiplinaarrikkumised vangistuses on suitsetamise eest määratud, mis aga ei tähenda, et esineks risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult arvesse võtnud B.E kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et hea käitumine vangistuse ajal on oluline ennetähtaegse vangistusest vabanemise otsustamisel. Samuti on Riigikohus oma määruse nr 3-1-1-12-17 punktis 20 leidnud, et

§ 76

lg-s 4 materiaalsete eelduste hindamisel tuleb arvesse võtta, kuidas isik ennast karistuse ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kuigi on positiivne, et B.E on vangla iseloomustuse kohaselt motiveeritud läbima taasühiskonnastavaid tegevusi ja on osalenud vanglas tööhõives, ei saa kõrvale jätta distsiplinaarrikkumiste rohkust. Ametnike korraldustele mitteallumine vangistuses annab aluse kahtlusteks, et B.E suudaks ennetähtaegsel vabanemisel täita kriminaalhoolduse tingimusi. Arvestades varasemat katseaja ebaõnnestumist on alust arvata, et B.E-le kriminaalhoolduse määramine ei anna tulemusi ning kriminaalhoolduse teostamine on probleemne. Vangla iseloomustusest nähtub uue kuriteo toimepanemise riski hinnang, milles vangla on leidnud, et järgneva 2 aasta uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus on 56%, mis kohtu hinnangul on kõrge risk. 12. B.E selgitab kaebuses, et on mõistnud kuriteo tõsidust ja sellega kaasnenud tagajärgi. B.E hinnangul aitaks kriminaalhooldus teda resotsialiseerimisel enam kui vangistuses viibimine ja ta on valmis täitma kõiki tingimusi. Ka vangla toetab B.E ennetähtaegset vabastamist. Maakohus, hinnanud kogumis nii positiivseid kui negatiivseid B.E iseloomustavaid faktoreid, leidis, et käesoleval hetkel B.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. B.E kannab liitkaristust grupiviisilise sissetungiga röövimise, avaliku korra raske rikkumise ja varguse eest. Varasemalt on teda korduvalt karistatud ja viibib vangistuses kolmandat korda. Kaebaja tõi välja, et vangla toetab B.E ennetähtaegset vabanemist. Kohus peab oluliseks selgitada, et kohtule ei ole siduvad vangla ja prokuratuuri seisukohad, kuid tuues välja mõlema asutuse seisukohad, siis on oluline märkida, et käesoleval juhul erinevalt vanglast prokuratuur ei toeta B.E vabanemist. Ringkonnakohus, hinnanud

§ 76

lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid tingimisi ennetähtaegseks vabanemise hindamiseks, leiab, et B.E karistuse kandmise eesmärk ei ole käesolevaks hetkeks täidetud ning ei esine asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine. B.E ei ole vangistuse jooksul enda käitumist parandanud – tal on mitu kehtivat distsiplinaarrikkumist ning samuti varasem karistatus ja riskiprotsent uue kuriteo toimepanemisel on asjaolud, mis välistavad käesoleval juhul B.E ennetähtaegse vangistusest vabastamise. 13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 12. mai 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk