Obsah (7)

§ 659§ 654§ 662§ 238§ 5601§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2697 Kohtuasi X avald

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. 24.05.2023 esitas lapse ema taotluse muuta lapse ja vanemate suhtlemiskorda alljärgnevalt: - laps veedab isaga üle nädala reedest ja pühapäevani ööbimisega; - isa kohustub võtma lapse ema elukohast kell 19.00 ning lapse ema elukohta tagasi tooma kell 17.00; - jätta ära lapse C ja isa kolmapäevased kohtumised; - isal on õigus käia lapsega puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki alates lapse viie-aastaseks saamisest, teavitades teist vanemat vähemalt kaks kuud ette enne planeeritud reisi kuhu, kuidas ja millal laps läheb, kus peatub ning tagades lapsele teise vanemaga suhtlemise telefoni või interneti teel. Lapse ema väitel toimib hetkel suhtluskord üle nädala laupäevast pühapäevani ööbimisega. Suhtluskord lapsega muutus jaanuaris
2. a, kui vanemad jõudsid kokkuleppele, et laps viibib isaga üle nädala laupäeva hommikust kl 9.00 kuni pühapäeva õhtuni kl 17.00 (ööbimisega). See on mõjunud lapsele hästi, laps on palju stabiilsem ja rahulikum. Lapse ema hinnangul on põhjendatud jääda selle suhtlemiskorra juurde, mis on praktikas kinnitust leidnud ja sobib kõigile. Lapse isa ei ole kordagi kurtnud, et talle selline suhtluskord kuidagi ei sobi. Lapse ema soovib, et ringkonnakohus lähtuks 24.05.2023 menetlusdokumendis esitatud taotlustest. Ühtlasi teatas lapse ema, et jääb määruskaebuse punktides 7 – 9 toodud argumentide juurde.
3. Ringkonnakohus andis 07.06.2023 menetlusosalistele võimaluse esitada lapse ema 24.05.2023 taotlustele ja seisukohtadele vastuse, kuid ükski menetlusosaline seda võimalust ei kasutanud. Samuti andis ringkonnakohus võimaluse sõlmida kompromiss, kuid lapse vanemad kompromissi ei sõlminud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon on vajalik

§ 659

, § 667 lg 2 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt punktide 4.1 – 4.4 ja 4.8 osas ning parandada punktis 4.6 sisalduv viga ja asendada punktis 4.7 sisalduv aastaarv. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 21. Lapse ema esitas 24.05.2023 täiendavad seisukohad, millest tulenevalt toimib alates 2023. aasta jaanuarist suhtluskord selliselt, et laps viibib isaga üle nädala laupäeva hommikust kella 9.00-st kuni pühapäeva õhtuni kella 17.00-ni (ööbimisega). Lisaks on lapse ema avaldanud nõustumust sellega, et alates 2023. a suvest veedab laps isaga üle nädala reedest ja pühapäevani ööbimisega. Lapse ema väitel on ööbimisega viibimised isa juures mõjunud lapsele hästi, laps on palju stabiilsem ja rahulikum. Lapse ema hinnangul on põhjendatud jääda selle suhtluskorra juurde, mis on praktikas kinnitust leidnud ja sobib kõigile. Lapse isa ei ole lapse ema väitel kordagi kurtnud, et talle selline suhtluskord kuidagi ei sobi. Ringkonnakohus andis lapse isale võimaluse vastata lapse ema täiendavatele 24.05.2023 seisukohtadele, kuid lapse isa ei ole lapse ema väidetele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et lapse viibimine isaga üle nädala reedest pühapäevani ööbimisega vastab ringkonnakohtu hinnangul lapse huvidele, tuleb lapse ja isa suhtluskord määrata lähtudes lapse ema 24.05.2023 taotlusest 8 2-20-2697 selliselt, et laps veedab isaga üle nädala reedest pühapäevani ööbimisega ning isa võtab lapse ema elukohast reedel kell 19.00 ning toob lapse ema elukohta tagasi pühapäeval kell 17.00. Seega puudub vajadus kohaldada lapse ja lapse isa suhtlemise korda selliselt nagu maakohus märkis määruse resolutsiooni punktides 4.1 – 4.2 (määruse jõustumisest järgneva kolme kuu jooksul suhtlevad laps ja isa igal paaritul laupäeval kella 09.00-20.00 nii, et isa võtab lapse ema elukohast ning toob lapse tagasi ema elukohta ning määruse jõustumisest järgmisel neljandal, viiendal ja kuuendal kuul suhtlevad isa ja laps paaritu nädala laupäeval kella 09.00 kuni pühapäeval kella 17.00 nii, et isa võtab lapse ema elukohast ning toob lapse tagasi ema elukohta), vaid jõusse saab jätta suhtlemise kord, mis on sisuliselt toodud maakohtu määruse resolutsiooni punktis 4.3, täpsustades seda sõnastusega, mis on esitatud lapse ema 24.05.2023 menetlusdokumendis. 22. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus osas, milles maakohus andis lapse isale alates kohtumääruse jõustumisest kümnendast kuust õiguse olla lapsega koos üle nädala ühe nädala kaupa, kaalutlusõigust kohaselt teostanud ning ei ole lähtunud selles osas lapse huvidest, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1. 22.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval ajal on põhjendatud kohaldada lapse ja lapse isa suhtlemist selliselt, et määruse jõustumise kümnendast kuust alates viibib laps isa juures paaritu nädala reede kella 17.00-st kuni paaris nädala reede kella 17.00-ni. Maakohus on leidnud lähtudes HS arvamusest, et lapsel on emotsionaalne häiritus, ärevus ja segadus, kuid spetsialistid ei kinnitanud vajadust lapse ja isa suhtluskorra vähendamiseks. Samas ei ole maakohus hinnanud, kas alates kohtumääruse jõustumisest kümnendast kuust on vahelduv elukoht lapsele sobiv. HS arvamusest ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et lapsele oleks juba kümne kuu möödumisel sobiv selline suhtluskord, mille kohaselt lapsel peaks olema vahelduv elukoht (nädal ema juures ja nädal isa juures), nagu maakohus on määruse resolutsiooni punktis 4.4 määranud. HS 24.06.2022 arvamuses on märgitud, et tegemist on ülitundliku lapsega ja sellisele lapsele ei sobi uudsusmomendid ega äkilised muudatused elukorralduses (II kd tl 123). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu HS arvamusest ega ühestki teisest tõendist, et vahelduv elukoht oleks lapse ja isa suhtlemisel, arvestades lapse ülitundlikkust ja emotsionaalset seisundit, sobiv lahendus. Arvestades, et käesoleval hetkel viibib laps isa juures kõigest üle nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni (s.o 2 ööd kahe nädala jooksul), võib uudsusmomendina ja lapsele ebasobiva äkilise muudatusena käsitleda isa juures viibimist (koos ööbimisega) vahelduva elukohana. Ringkonnakohus ei välista, et tulevikus võib lapse emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit arvestades selline suhtluskord olla sobiv, kuid olemasolevate tõendite pinnalt ringkonnakohus sellist järeldust teha ei saa. 22.2. Suhtlemiskordade suurendamise vajadusele on lisaks lapse isale viidanud ka Tallinna linn ja lapsele määratud esindaja. Ka Maardu linn on vastuses määruskaebusele nõustunud, et lapse ja isa suhtlemist suurendatakse etapiliselt. Samas ei nähtu kohalike omavalitsuste ega lapse esindaja arvamusest, et juba kümne kuu möödumisel võiks olla lapse huvides lapse viibimine isa juures vahelduva elukoha põhimõttel. 22.3. Riigikohus on selgitanud, et vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene 9 2-20-2697 ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult (RKTKm 15.02.2023, 2-215895, p 19). Seega ei saa üksnes vanema õigusest suhelda lapsega võrdselt teise vanemaga, järeldada, et sellist korda tuleks koheselt rakendada, vaid arvestada tuleb eelkõige lapse huvidega (vt viidatud Riigikohtu määruse p 20). Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa käesoleval hetkel järeldada, et lapse huvides oleks suhtluskorra rakendamine selliselt, et määruse jõustumise kümnendast kuust alates viibib laps isa juures üle nädala ühe nädala kaupa. 23. Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 4.7 järgmises sõnastuses: alates 2023. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 31.05 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.07. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud kohaldada lapse isa ja lapse suhtlemist alates kümnendast kuust vahelduva elukoha põhimõttel, alust muuta eeltoodud maakohtu määruse resolutsiooni punkti. Ringkonnakohus leiab, et suvevaheajal pikem kohtumine isaga ei ole käsitletav äkilise elukorralduse muudatusena, mis võiks lapse emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit kahjustada ja olla lapsele koormav. Sellist järeldust kohtule esitatud HS arvamusest teha ei saa. Lisaks arvestab see lapse isa õigusega olla lapsega pikemalt koos ja võtta vähemalt korra aastas koos lapsega ette tegevusi, mida tavapärase suhtluskorra ajal (reedest pühapäevani) teha ei jõua. Küll aga tuleb lähtudes asjaolust, et käesolevas määruses määratud suhtluskord rakendub 2023. aastal, muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.7 aastaarvu osas ja märkida, et alates 2024. aastast on lapse isal õigus olla suvevaheajal kaks järjestikust nädalat isaga. 24. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4.8 ei ole olemasoleval viisil täidetav. Maakohus määras antud punktis järgmist: „Kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 17.00. Ära jäänud suhtluskorda ei asendata.“. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja arusaam, et digiloosse ilmub haiguslugu alles selle lõppemisel, mistõttu ei saa lapse isa ja lapse kohtumise toimumist või mitte toimumist digilugu.ee järgi arvestada. Samuti on põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et kui laps jääb haigeks öösel, ei ole võimalik, et lapse haigestumine kajastuks vahetult enne kohtumist juba digilugu.ee lehel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 4.8 on mõistlik sõnastada järgmiselt: „Juhul kui laps haigestub, teavitab vanem teist vanemat lapse haigestumisest viivitamatult. Lapse eest hoolitseb haigestumise korral vanem, kelle juures laps suhtlemise korra järgselt viibib. Haigestunud laps viibib vanemaga kuni arsti poolt soovitatud ajani. Ära jäänud suhtlemise korra päevi ei asendata, välja arvatud juhul, kui lapse haigestumist pole kinnitanud perearst või kui see ei nähtu portaalist digilugu.ee“. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab selline korraldus lapse haigestumise puhul lapsel jääda selle vanema juurde, kelle juuresoleku ajal laps haigestus ja vältida ühtlasi ka vanema poolset suhtluskorra kuritarvitust olukorras, kus laps pole haigestunud või tegemist on kergema haigestumisega. 25. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määruse resolutsiooni punktis 4.6. esineb vastuolu. Nimetatud punktis on maakohus määranud, et paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) isaga ning paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) emaga. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille ringkonnakohus parandab ja määrab, et paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) isaga ning paaritul aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) emaga. 26. Lapse ema esitas 24.05.2023 menetlusdokumendis taotluse lisada suhtluskorda ka punkt selle kohta, et lapse isal on õigus käia lapsega puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki alates lapse 10 2-20-2697 viie-aastaseks saamisest, teavitades teist vanemat vähemalt kaks kuud ette enne planeeritud reisi kuhu, kuidas ja millal laps läheb, kus peatub ning tagades lapsele teise vanemaga suhtlemise telefoni või interneti teel. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks sellist punkti suhtluskorda lisada. Harju Maakohtu 29.06.2020 määruse kohaselt oli mõlemal lapsevanemal õigus alates 2022. aastast puhkuse ajal lapsega reisida Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki, kuni 15 päeva järjest. Vaidlustatud määrusega muutis maakohus Harju Maakohtu 29.06.2020 määrusega määratud suhtluskorda ning määras lapse ja isa suhtluskorra vastavalt vaidlustatud määruses märgitule. Seejuures ei märkinud vaidlustatud määruses maakohus ülal viidatud 29.06.2020 määruses sisalduvat punkti. Seega ei muutnud ringkonnakohtu hinnangul maakohus oma varasemat määrust mitte osaliselt (teatud punktide osas), vaid tegi tervikuna uue suhtluskorra. Lapse isa lapsega reisimisõiguse väljajätmist suhtluskorrast ei vaidlustanud. Lisaks sellele ei vaielnud lapse isa vastu lapse ema 24.05.2023 menetlusdokumendis märgitule. Kuna lapse isa ei ole taotlenud enam, et lapsega reisimise õigus peaks suhtluskorras olema sees ning lähtudes lapse ema 24.05.2023 menetlusdokumendis märgitust, puudub ringkonnakohtu hinnangul lapse vanematel puudub vaidlus selles, et lapse isal on õigus käia lapsega puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki alates lapse viie-aastaseks saamisest. Seega ei pea kohus seda suhtluskorraga reguleerima. Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsioonis märkinud, et suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel. Selline suhtluskorra punkt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja selle kohaselt saavad vanemad ka lapsega reisimise osas omavahel kokku leppida. 27. Kuna määruskaebuse esitaja on 24.05.2023 menetlusdokumendis märkinud, et jääb üksnes määruskaebuse punktides 7 – 9 toodud argumentide juurde, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse esitaja väidetele selle kohta, et maakohus on jätnud arvestamata isa käitumisega, mis puudutab lapse vaimset tervist. Samuti väidetele selle kohta, et lapse isa on varasemat suhtluskorda rikkunud. 28. Koos määruskaebusega esitas lapse ema täiendava tõendi (lapse isa 11.07.2022 kirja lapse emale), millega soovib tõendada, et lapse isa rikub kehtivat suhtlemise korda.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

Ringkonnakohus jätab kaebusele lisatud tõendi vastu võtmata, kuna asjaolu, kas lapse isa on varasemat (hetkel kehtivat) suhtluskorda täitnud või seda rikkunud, ei oma suhtluskorra muutmise avalduse lahendamisel tähtsust. Suhtluskorra rikkumised tuleb lahendada lepitusmenetluses (

§ 5601

), praegusel juhul on küsimuse all asjaolu, kas lapse ja vanema huvid õigustavad lapse ja vanema omavahelise suhtlemise tihendamist. Lisaks on lapse ema oma 24.05.2023 menetlusdokumendis loobunud sellekohastest määruskaebuses esitatud vastuväidetest. 29. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus maakohtu menetluskulude teisiti jaotamiseks ja

§ 172

lg-te 1 ja 3 järgi tuleb jaotada samal viisil ka määruskaebuse menetlemise kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 30.

§ 696lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 11