← Eesti

3-22-2358/9

Obsah (7)§ 42§ 46§ 2§ 40§ 60§ 61§ 58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2358

) ei näe ehitusloa väljastamisel ette üldsuse teavitamist ega kohalike keskkonnaorganisatsioonide kaasamist ehitusloa menetlusse (vt

§ 42lg-d 6 ja 7).

NTS võis ehitusloast tõepoolest teada saada 16.08.2022 kolmandalt isikult, kuid tähtsust omab see, et ehitusluba oli enne seda avalikustatud ja NTS-l oli võimalik sellega tutvuda. Vastustaja on avalikkust ehitusloa väljastamisest teavitanud, sest seda kajastati linna ajalehes. NTS oleks pidanud esitama vaide 30 päeva jooksul 11.10.2021 ehitusloa registreerimisest ehitisregistris ning ajalehes Pealinn 11.10.2021 artikli „Valmib kergliiklustee ümber terve Tallinna“ avaldamisest. Sama on möönnud NTS, leides küll, tal puudub võimekus ehitisregistrit pidevalt jälgida. NTS on vabatahtlikkusel baseeruv keskkonnaorganisatsioon, kuid peab siiski oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks olema piisavalt aktiivne, et vajalik keskkonnainfo hankida, st looma süsteemi planeeringute ja ehituslubade läbitöötamiseks. NTS saanuks palgata ehitisregistri jälgimiseks töötajaid ja oma tegevuse selliselt korraldamata jätmine oli tema enda valik. Keskkonnaorganisatsioonilt tuleb eeldada riigi loodud ning avalikkusele piiranguteta ja tasuta kättesaadava infotehnoloogilise lahenduse (ehitisregistri) kasutamist. Meedias avaldatud kriitika ehitisregistri kasutatavuse kohta puudutas

  1. a suvel toimunud süsteemiuuendusi, kuid vaidlusalune ehitusluba anti välja juba 11.10.
  2. Seejuures võimaldas ehitisregister nii enne kui ka pärast uuendusi ehituslubade (ja ehitusloa taotluste) otsimist mh katastritunnuse, aadressi ja ehitisregistri koodi järgi. NTS ei ole vähetähtis keskkonnaorganisatsioon, sest ta on registreeritud 09.04.1999 ja on sellest ajast aktiivselt tegutsenud. Kuna NTS-i põhikirjaliseks eesmärgiks on mh Nõmme looduse kaitsmine ja osalemine planeeringute koostamisel, on ta võtnud endale kohustuse vajalikud aktid läbi töötada ja jälgida mh planeeringute alusel antavaid haldusakte (sh ehituslubasid). Kaebaja pidi olema 19.02.2015 kehtestatud teemaplaneeringust teadlik ja tähelepanelikult jälgima selle alusel haldusaktide andmist või paluma enda kaasamist teda huvitatavate aktide menetlusse. Teemaplaneeringu alusel on väljastatud nii 17.02.2020 projekteerimistingimused kui ka 11.10.2021 ehitusluba. NTS-lt saab lisaks eeldada, et ta jälgib oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks mh linna meediaväljaandeid. Teabe avaldamine meedias ei taga küll täielikult selle jõudmist huvitatud isikuteni, kuid loob siiski oluliselt paremad eeldused isikute tulemuslikuks informeerimiseks. Kõigi huvitatud isikute teavitamine oleks linnale koormav, eriti olukorras, kus huvitatud isikute ring ei ole täpselt teada. Teabe avaldamist ametlikus ja laialdaselt levitatavas linnalehes saab pidada asjakohaseks meetmeks ka Århusi konventsiooni art 6 lg 9 tähenduses. Ka vastustajale teabenõuete esitamine ja neile mittetäielike vastuste saamine ei välista NTS-i kohustust olla 4

(10)3-22-2358 kursis väljastatud ehituslubadega. TKKA 27.04.2022 ja 16.05.2022 vastused ei sisalda viidet vaidlustatud ehitusloale, mistõttu ei pidanud kaebaja neist vastustest saama teada ehitusloa olemasolust. Teabenõuetele vastates ja küsitud haldusakti väljastamata jättes rikkus vastustaja head haldustava ja avaliku teabe seadust ning peab selles osas halduspraktikat muutma, kuid teabenõuetele vastamise õiguspärasus ei ole praeguse vaidluse esemeks ega muuda kaebust tähtaegseks. Kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud eeskätt juhtudel, kui isik ei saanud kaebetähtaega järgida objektiivse takistuse tõttu, mille tekkimist ta ise mõjutada ei saanud (vt HKMS § 150; nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-645). NTS-i põhjendused kaebetähtaja möödalaskmise kohta on subjektiivset laadi. Nendest nähtub, et NTS ei olnud piisavalt hoolas ehitusloa väljastamise kohta teabe hankimisel. Kaebetähtaja ennistamine ei ole lubatav, kuna kaebaja rikkus tähtaega subjektiivsetel põhjustel. Tähtaja rikkumine olnuks töökorralduslikult välditav. Kuna vastustajal ei olnud kohustust kaasata kaebaja ehitusloa menetlusse ning kuna avalikkust ehitusloast linna ajalehe kaudu teavitati, ei anna need asjaolud alust kaebetähtaega ennistada. Kaebetähtaja ennistamise alust ei tulene ka sellest, et vaidlustatud haldusaktil võib olla negatiivne mõju keskkonnale. Tühistamiskaebuse esitamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg on piisav ning NTS ei pidanud eraldi nõudma välja täiendavaid dokumente, sest kõik ehitusloa materjalid on ehitisregistrist kättesaadavad. Viide Riigikohtu 30.09.2022 määrusele nr 3-21-2395 (p 21) ei ole asjakohane. Kokkuvõttes tehti ehitusluba NTS-le teatavaks selle avaldamisega ehitisregistris ja sellest hakkas kulgema 30-päevane vaidlustamistähtaeg. Kuna kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, tuleb NTS-i kaebuse osas haldusaja menetlus lõpetada. Kuivõrd asja menetlus lõpetatakse kaebetähtaja ületamise tõttu, siis jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Vastustajal tuleks siiski vaidlustatud ehitusloa menetlus HMS § 44 lg 1 p 2 alusel uuendada, sest Keskkonnaamet on võtnud tagasi kooskõlastuse puude raadamiseks. Menetluse uuendamise taotlus nähtub sisuliselt ka Keskkonnaameti 05.09.2022 seisukohast. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. MTÜ Nõmme Tee Selts ja Sütiste Metsa Selts paluvad 08.12.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.11.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja
  2. Halduskohus rikkus tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel uurimiskohustust ja ei kaalunud asja olulisust. Kui kaebajate esitatud tõendid ei paistnud halduskohtule piisavad, tulnuks küsida kaebajatelt lisaselgitusi ja infot. Halduskohus möönis SMS-l kaebeõiguse olemasolu, kuid arvestas üksnes õiguskindluse põhimõtet. Kaebajad nõustuvad, et vaie ja kaebus olid esitatud tähtaega rikkudes, kuid selleks esinesid mõjuvad objektiivsed põhjused, mis on mõlema kaebaja puhul samad. Halduskohus on jätnud arvestamata, et kaebajad vaidlustavad avalikustamata ehitusluba, mille väljastamisest ei ole üldsust asjakohaselt ja piisavalt tõhusal viisil teavitatud. Lähtuda ei saa sellest, millal üldsus pidi ehitusloast teada saama, vaid millal NTS ja SMA ehitusloast tegelikult teada said. Kuna vaidlustatud ehitusloaga on kavandatud ehitustööd maastikukaitsealal asuvas metsas, siis tuleb võtta suuniseid keskkonnaalastest õigusaktidest (nt keskkonnaseadustiku üldosa seadusest (KeÜS)). Kaebajad on pikalt püüdnud MKA-d puudutavaid haldusakte vastustajalt välja nõuda. Ehitusloa registreerimisega ehitisregistris ei olnud ehitusloa avalikustamise kohustus täidetud. Ehitisregister võiks olla haldusaktide avalikustamise kohaks vaid juhul, kui sealne teave oleks oluliselt hõlpsamini leitav. KeÜS kohustab avalikustama haldusakti haldusorgani veebilehel. Kaebajatele on kohatu heita ette töötajate palkamata jätmist, sest seltsid tegutsevad liikmete vabatahtliku töö ja annetuste või toetuste alusel, kuid töötajate palkamisega kaasneks lisakulud. Ajaleht Pealinn on ühe erakonna äärmiselt piiratud levikuga häälekandja ja seda ei saa pidada ajakirjanduseks ega massimeediaks. Nõmme-Mustamäe MKA on riiklik kaitseala ning sellega seotud haldusaktidest peaksid huvitatud isikud saama teada üleriigiliselt. 5
(10)3-22-2358 Olukorras, kus kaebajad andsid vastustajale teada, et nad ei leia ehituslubasid, ei saa kaebajatele heita teabe hankimisel ette hoolsuskohustuse rikkumist. NTS ei olnud vastustaja tegevuse tõttu teadlik, et ehitisregistrist tuleks otsida täiendavaid ehituslubasid. Vastustaja jättis oma kirjades ja kohtumistel mulje, et töös ei olnud mingeid looduskeskkonda kahjustavaid projekte. Seega eksitas vastustaja kaebajaid teadlikult. Kaebajad ei osanud arvata, et kergliiklusteid ehitatakse rohkem kui ühe projekti alusel. Teabenõuetele vastamata jätmist ja avalikkuse mitteteavitamist võib pidada teabe varjamiseks. Kaebajatelt ei saa eeldada, et nad seaksid kahtluse alla vastustaja tegevuse teabenõuetele vastamisel ja otsiksid ehituslubasid ka omal algatusel (nt Riigikohtu 30.09.2022 määrus nr 3-21-2395, p 21). Seejuures on ka halduskohus möönnud, et vastustaja eksis teabenõuetele vastamisel. Vastustaja tegevus teabenõuetele vastamisel ei muuda kaebust küll tähtaegseks, kuid annab siiski aluse kaebetähtaeg ennistada. Halduskohtusse pöördumiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg on piisav üksnes juhul, kui isik on haldusaktist teada saanud ning saab teha järeldusi selle mõju kohta, kuid mitte olukorras, kus ehitisregistrit saab kasutada kord nädalas või harvemini ning kus paljud otsingud ebaõnnestuvad.
  1. Tallinna linn palub 04.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. SMS ei saa vaidlustada enne õigusvõime tekkimist väljastatud haldusakte. Vastupidine kahjustaks oluliselt õiguskindluse põhimõtet. Vaidlustatud ehitusluba põhineb kehtivatel projekteerimistingimustel ja teemaplaneeringul, mille raames on hinnatud mh mõju keskkonnale. Halduskohus ei pidanud uurimiskohustusest tulenevalt asuma kaebajate eest ise kaebust põhjendama. Vähemalt NTS-i puhul ei saa rääkida õiguskogenematust isikust, sest tema on ainsana vaidlustanud ka teisi vastustaja õigusakte. Isegi kui möönda SMS-i kaebeõigust, hakkas vaide ja kaebuse esitamise tähtaeg kulgema ajalehe Pealinn 11.10.2021 artiklist. Ajalehte Pealinn haldab Tallinna linn ja see kajastab Tallinna linnaga seotud uudiseid. Halduskohus märkis õigesti, et eeldada võib Tallinna linnaga seotud meediaväljaannete tarbimist NTS-i poolt, kuna vastasel korral ei saaks ta täita enda põhikirjalisi eesmärke. Kaebajad said ehitusloast teada kas selle registreerimisega ehitisregistris, ajalehe Pealinn 11.10.2021 artiklist, TKKA 27.04.2022 vastusest või perioodil
  2. aprillist kuni juulini. Halduskohus selgitas põhjendatult, et teavitamise ja kaasamise osas tuleb lähtuda

§ 42lg-st 6.

Kuigi vaidlustatud ehitusloaga lubatakse ehitada kaitsealal, on ehitamise keskkonnamõjusid hinnatud juba varasemates menetlustes. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajad pidanuks oma põhikirjaliste eesmärkide täitmist puudutavate haldusaktide jälgimiseks looma süsteemi või palkama töötajaid. Keskkonnaorganisatsioon ei saa jääda tegevuse korraldamisel passiivseks. Kuigi teabenõuetele vastamisel eksiti hea haldustava vastu ning vastused jäid lakoonilisteks, ei saa siiski rääkida vastustaja pahatahtlikkusest. Kaebajatel kui keskkonnaorganisatsioonidel on kõrgendatud hoolsuskohustus. Tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et ehitamisel võib olla keskkonnale negatiivne mõju. Avaliku huviga oleks vastuolus ehitamisega viivitada pelgalt selleks, et suhteliselt perspektiivitu kaebuse alusel kontrollida ehitusloa õiguspärasust. Kuivõrd kohalikud elanikud on samas algatanud suuremahulised protestid Sütiste metsas kavandatud ehitustegevuse vastu, ei soovi vastustaja ehitusluba elanike tahte vastaselt realiseerida ning on alustanud toiminguid selle (ja ka teiste Nõmme-Mustamäe MKA-le väljastatud ehituslubade) kehtetuks tunnistamiseks

§ 46lg 2 p 1 alusel.

Vastustaja peab selleks siiski selgitama välja teiste õigustatud isikute huvi ehituslubade kehtima jäämise vastu. Seega puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus või üldse vajadus kohtumenetlust jätkata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Kaebajad on vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 22.11.2022 määruse üksnes osas, milles halduskohus luges kaebused esitatuks kaebetähtaja rikkumisega, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Kaebuses on taotletud TLPA 11.10.2021 6

(10)3-22-2358 ehitusloa nr 2112271/33321 tühistamist, millega on antud luba ehitada terviserajad (suusarajad) laiusega 4–4,5 m, ehitisealune pind 40 998 m2 (EHR kood 221366987), külmaveetorustik (EHR kood 221367001) ja sademevee kanalisatsioonitorustik (EHR kood 221366990). Kuigi Tallinna linn on vastuses määruskaebusele (p 24 ja lisa 2) viidanud, et vaidlustatud ehitusluba võidakse elanike protestide tõttu tunnistada (osaliselt) kehtetuks, ei nähtu ehitisregistrist, et vastustaja oleks seda senini teinud. Samuti ei ilmne ehitisregistri andmetest, et samade terviseradade ehitamiseks oleks välja antud uus ehitusluba, mille puhul võiks olla põhjust rääkida varasema ehitusloa nn konkludentsest (s.o loogilise järelmina) kehtetuks tunnistamisest (vrd Riigikohtu 30.09.2003 otsus nr 3-3-1-58-03, p 14; 07.05.2008 määrus nr 3-3-1-85-07, p 25; E. Vene. Ajaline faktor halduskohtumenetluses tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamist ning rahuldamist mõjutava tegurina. Tartu, 2017, lk 25–27).
  1. Praegusel juhul esitasid kaebajad enne 03.11.2022 kaebusega halduskohtusse pöördumist TLPA 11.10.2021 ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks 13.09.2022 vaide, mis tagastati TLPA 03.10.2022 kirjaga. Kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg olukorras, kus kaebaja on eelnevalt pöördunud vaidega vaideorgani poole, sõltub sellest, kas vaie oli esitatud tähtaegselt. HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtajast saab lähtuda üksnes tingimusel, et kaebaja on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seejuures on HKMS § 47 lg 2 kohaselt oluline üksnes kaebaja enda tegevus ja vaiet lahendava haldusorgani võimalikud vead (nt vaide ebaõige tagastamine) kaebetähtaja arvestamist ei mõjuta (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 25). Kui kaebaja ei järginud vaide esitamise tähtaega ja seda ei olnud alust ka ennistada, siis ei ole ta pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning halduskohtusse pöördumise tähtaegsust ei hinnata HKMS § 47 lg 2 alusel, vaid HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Riigikohtu 30.09.2022 määrus nr 3-21-2395, p 12; 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 17). Vaidlust ei ole selles, et kaebajad pöördusid kohtusse 30 päeva jooksul vaide tagastamisest arvates. Vaidluse all on üksnes see, kas kaebajad pidasid kinni vaidluse kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast ehk esitasid vaide tähtaegselt või oli neil hilinemiseks mõjuv põhjus, mistõttu tuli vaidetähtaeg ennistada.
  2. Kuigi kaebajad on esitanud ühiselt nii 13.09.2022 vaide kui ka 03.11.2022 kaebuse, tuleb kohtusse pöördumise tähtaega kontrollida kummagi kaebaja puhul eraldi (vt HKMS § 19 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et SMS kanti registrisse (st tema õigusvõime tekkis) alles 08.07.2022 ehk vaidlustatud TLPA 11.10.2021 ehitusloa andmisest oluliselt hiljem. SMS-i põhikirjast ei nähtu samuti, et 29.05.2022 asutatud selts käsitaks ennast mõne varasema ühenduse õigusjärglasena. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et SMS ei saa vaidlustada enne 08.07.2022 antud haldusakte. Kohtupraktikas on selgitatud, et juriidilise isiku asutamisega ei saa kaebetähtaega edasi lükata ning ka keskkonnakaitse alaseid huve esindav ühendus saab kaebeõigust teostada eeskätt haldusaktide ja toimingute suhtes, mis on antud või tehtud pärast ühenduse asutamist. Pärast vaidlustatud haldusakti andmist asutatud üldsuse huve esindava ühenduse jaoks hakkab kaebetähtaeg kulgema ajal, mil üldsus haldusaktist teada sai või pidi teada saama (vt Riigikohtu 04.11.2022 määrus nr 3-21-2678, p 12; 28.11.2006 otsus nr 3-3-1-43-06, p 28). Eeltoodud seisukohad on asjakohased mh vaidetähtajast kinnipidamise kontrollimisel. Seega tuleb SMS-i vaide tähtaegsuse hindamiseks analüüsida seda, millal üldsus (st järelikult ka SMS-i asutanud isikud) TLPA 11.10.2021 ehitusloast teada sai või pidi teada saama. Kuna NTS on registrisse kantud 09.04.1999, tuleb tema puhul lähtuda vaide tähtaegsuse kontrollimisel sellest, millal kaebaja (st NTS-i esindusõiguslikud isikud) TLPA 11.10.2021 ehitusloast teada sai või pidi teada saama.
  3. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

§ 2lg 4 järgi kohaldatakse ka selles seadustikus 7

(10)3-22-2358 ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades

-i erisusi. Vaidemenetluse suhtes ei ole

-s mingeid erisusi sätestatud. Haldusaktist teadasaamiseks HMS § 75 tähenduses tuleb lugeda hetk, mil isikul on reaalne võimalus haldusakti sisuga tutvuda. Alles sellest hetkest hakkab kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Küll aga võib tähtaja lugeda ületatuks juhul, kui isik saab teada teda, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent viivitab ebamõistlikult selle hankimisega (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19).

  1. Kaebajad on väitnud, et said vaidlustatud ehitusloast teada PP 16.08.2022 teavitusest. Kuigi SMS-i põhikirjast nähtuvalt on PP üheks SMS-i asutajaliikmeks, ei ole ta SMS-i ega NTS-i juhatuse liikmeks, mistõttu ei ole vaja uurida, millal sai PP ehitusloast teada. Kaebajad ei ole esitanud PP 16.08.2022 teavitust, vaid kaebusele on lisatud üksnes väljavõtted PP 28.– 29.08.2022 e-kirjadest, mis kinnitavad, et isik on NTS-i juhatuse liikmele Nõmme Spordikeskuse terviseradade renoveerimise ehitusprojekti kohta teavet edastanud. Samas puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et kaebajad on saanud ehitusloast teada varem.
  2. Puudub vaidlus, et NTS ei olnud kaasatud ehitusloa menetlusse ja 11.10.2021 väljastatud ehitusluba ei ole NTS-le isiklikult teatavaks tehtud. Kui vaidlustatud ehitusluba ei pidanudki NTS-le isiklikult teatavaks tegema, tuleb analüüsida, kas ehitusloa avalikustamist ehitisregistris saab pidada selle haldusakti avalikult teatavaks tegemiseks. Kui see nii on, hakkas vaide või kaebuse esitamise tähtaeg kulgema ehitusloa avalikustamisest. Kui ehitusloa avalikustamine ehitisregistris ei kvalifitseeru haldusakti avalikult teatavaks tegemiseks, siis peab hindama, kas ehitisregistrisse ülespanekust või ajalehes Pealinn 11.10.2021 avaldatud artiklist pidid üldsus (sh kaebajad) siiski ehitusloa andmisest teada saama. Sellisel juhul tulnuks kaebajatel vajaduse korral ehitusluba mõistliku aja jooksul vastustajalt välja nõuda ning esitada seejärel 30 päeva jooksul vaie või kaebus. Mõlema eelnevalt kirjeldatud olukorra puhul on kaebajate 13.09.2022 vaie ja 03.11.2022 kaebus selgelt mittetähtaegsed. Kui kaebajad ega üldsus ei pidanud saama vaidlustatud ehitusloa andmisest teada enne 16.08.2022, siis oli 13.09.2022 vaie tähtaegne ja järelikult on tähtaegne ka 03.11.2022 kaebus.
  3. Halduskohus on kokkuvõttes nõustunud vastustaja 03.10.2022 vaide tagastamise kirjas väljendatuga, et NTS (ja ka üldsus) pidid ehitusloast saama teada selle ehitisregistris 11.10.2021 avalikustamisest ning viimane päev vaide esitamiseks oli seega 10.11.
  4. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kuigi ehitusloa taotlus tuleb esitada ehitisregistri kaudu (

§ 40

lg 1) ja ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse (

§ 42

lg 8) ning ehitisregistri andmed on põhiosas avalikud (

§ 60

lg-d 3 ja 4) ja ehituslubade andmetel on ka õiguslik tähendus (

§ 61

lg 2), ei ole siiski tegemist haldusakti avalikult teatavaks tegemisega, vaid üksnes teabe avalikustamisega (vt ka

§ 58lg 1).

Haldusakti avalikult teatavaks tegemise võimalus peab olema seaduses selgelt sätestatud ja see ei tohi ebaproportsionaalselt piirata kaebeõigust.

ei sisalda normi, mis näeks selgelt ette ehituslubade avalikult teatavaks tegemise, mistõttu ei saa ehitusloa andmete ehitisregistrisse kandmisest hakata arvestama ka vaidlustamistähtaega (vrd Riigikohtu 09.12.2022 määrus nr 3-22-348, p-d 10–11). 16. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud NTS (ega ka üldsus) vaidlustatud ehitusloast teada saama selle ehitisregistris avalikustamisest. Vaatamata sellele, et NTS on pikka aega tegutsenud keskkonnaorganisatsioon, kellelt saab eeldada tavalisest suuremat hoolsust oma eesmärkidega seotud teabe ja haldusaktidega kursis olemiseks (sh ei tegutse NTS üleriigiliselt, vaid kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks on üksnes Nõmme linnaosa elu- ja looduskeskkonna kaitse) ning ka elementaarset võimekust kasutada teda puudutava teabe avalikustamiseks loodud infosüsteeme, ei ulatu kaebaja hoolsuskohustus siiski nii kaugele, et temalt saaks nõuda kõigi ehituslubadega kursis olemist ja vajaduse korral vaidlustamist kohe pärast nende ehitisregistris registreerimist. Puuduvad andmed, et konkreetsesse menetlusse kaasamata isikud saaksid tellida ehitisregistri 8

(10)3-22-2358 teavitusi neid huvitavate taotluste esitamise või lubade või muude dokumentide andmise kohta (vrd Riigikohtu 09.12.2022 määrus nr 3-22-348, p-d 13–14). Isegi üksnes Nõmme linnaosaga piirdudes oleks väga ebamõistlik eeldada, et keskkonnaorganisatsioon peaks nt kõigi NõmmeMustamäe MKA (KLO1000548) alale (kokku 199,9 ha) jäävate katastriüksuste või ehitiste osas eraldi pidevalt kontrollima, kas nende kohta ei ole esitatud mingeid taotlusi või antud lubasid.
  1. Tallinna linna ajalehes Pealinn 11.10.2021 avaldatud artiklis „Valmib kergliiklustee ümber terve Tallinna. Lõoke: inimestele tuleb anda võimalus aasta ringi värskes õhus liikuda“ välja toodud SA Eesti Terviserajad (ehitusloa taotleja) juhataja AL märkus „Me saime just ehitusloa Nõmme spordikeskuse juures oleva viiekilomeetrise terviseraja renoveerimiseks“ ei ole käsitatav vaidlustatud ehitusloa väljastamisest vastustaja poolt avalikkuse teavitamisena. Artikkel puudutab Tallinna terviseradade ja kergliiklusteede arendamist üldiselt, keskendumata konkreetsele projektile. Samuti ei oleks artiklis toodud teabe põhjal õiget ehitusluba kerge üles leida, sest selles ei mainita ehitusloa andmise kuupäeva ega muid konkreetseid andmeid ning samas on TLPA väljastanud üsna lähestikku mitmeid Sütiste metsaga seonduvaid ehituslubasid (vt Tallinna linna 04.01.2023 vastuse lisa 2 – terviseradade I ja II etapp – 11.07.2019 ehitusluba nr 1912271/18556, 30.01.2020 ehitusluba nr 2012271/02423; Sütiste metsa trepp – 21.09.2021 ehitusluba nr 2112271/31976; Nõmme suusarajad – 11.10.2021 ehitusluba nr 2112271/33321). Keskkonnaorganisatsioonilt ei saa nõuda, et ta peab igast meediakajastusest teda huvitava teabe tingimata üles leidma.
  2. NTS esitas Tallinna linna veebilehel 03.03.2022 avaldatud uudisest „Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale rajatakse terviserajad“ lähtudes vastustajale 31.03.2022 teabenõude, milles palus esitada kõigi uudises kajastatud rekonstrueerimistöödega seoses väljastatud haldusaktid (ehitusload, raieload jms). TKKA juhtis 27.04.2022 vastuses nr 8-1/775-2 tähelepanu üksnes 11.07.2019 väljastatud ehitusloale nr 1912271/
  3. NTS esitas vastustajale 16.05.2022 uue teabenõude, milles palus väljastada kõik Nõmme-Mustamäe MKA-ga seonduvalt väljastatud ja jätkuvalt kehtivad haldusaktid (ehitusload, raieload jms) koos nende andmise aluseks olnud (projekti)dokumentatsiooniga. TKKA on 26.05.2022 kirjaga nr 1-6/32-2 teavitanud kohalikku elanikku SS (NTS-i koostööpartner) asjaolust, et „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseradade rajamine (II etapp)“ ehitusprojektile on antud ehitusluba nr 2012271/
  4. NTS esitas mh TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02423 kehtetuks tunnistamiseks 26.05.2022 vaide. Tallinna linn ei ole tõendanud, et vastuseks NTS-i 16.05.2022 teabenõudele oleks talle edastatud teavet praeguses asjas vaidlustatud ehitusloa andmise kohta. NTS-i
  5. a kevadel ja suvel esitatud teabenõuetest ja vaietest ei saa järeldada, et kaebaja olnuks TLPA 11.10.2021 ehitusloa nr 2112271/33321 olemasolust teadlik enne 16.08.
  6. Korduvatest teabenõuetest järeldub samas, et kaebaja ei ole olnud hooletu, vaid on näidanud üles mõistlikku aktiivsust oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks olulise info otsimisel ja haldusaktide väljanõudmisel. Olukorras, kus vastuseks taotlusele väljastada kõik asjassepuutuvad haldusaktid, viitas Tallinna linn vaid üksikutele ehituslubadele, ei saa kaebajale heita ette, et ta ei otsinud ehitisregistrist teisi asjassepuutuvaid ehituslubasid (vrd Riigikohtu 30.09.2022 määrus nr 3-21-2395, p 21).
  7. Kuna NTS ei pidanud saama vaidlustatud ehitusloa olemasolust teada enne 16.08.2022, siis oli tema vaie tähtaegne ja vastustaja on selle HMS § 79 lg 1 p 3 alusel ebaõigesti tagastanud. Kuna vaie oli esitatud HMS §-s 75 toodud 30-päevase tähtaja jooksul, siis tähtaja ennistamise vajadust ei tõusetu. Eespool kajastatud asjaoludest ei nähtu lisaks, et üldsust oleks 11.10.2021 ehitusloa väljastamisest piisavalt teavitatud (mh ei olnud Tallinna veebilehe 03.03.2022 uudis vajalikul määral konkreetne), mistõttu tuleb ka SMS-i puhul lähtuda sellest, et ta sai ehitusloast teada 16.08.2022 ning 13.09.2022 vaie oli ka tema puhul tähtaegne. Kuivõrd kaebajad pidasid kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning esitasid halduskohtule kaebuse 9
(10)3-22-2358 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamisest teada saamist, tuleb kaebus HKMS § 47 lg 2 alusel lugeda mõlema kaebaja osas tähtaegseks ja puudub vajadus lahendada ennistamistaotlust.
  1. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus NTS-i ja SMS-i määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 22.11.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja
  2. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega loeb NTS-i ja SMS-i kaebuse tähtaegseks ning saadab selle halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.