lõikele 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
5. Kohus nõustub hageja 29.05.2023 menetlusdokumendi p-s 4 märgituga, et käesolev tsiviilasi on hetkel
Seega võib hageja ilma kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta ning kohus jätab hageja hagi
6. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus 7.
lg 1 järgi märgib kohus menetlust lõpetavas määruses, sh määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 8. Kuivõrd hageja ei ole oma hagi tagasivõtmise avalduses välja toonud, et ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Arvestades, et kostja ei ole käesolevas menetluses riigilõivu tasunud ega ole kasutanud oma menetlusdokumentide koostamisel või esindamisel lepingulist esindajat (
), siis ei ole kostjal eelduslikult tekkinud selliseid menetluskulusid, mida kohus saaks antud juhul rahaliselt kindlaks määrata ja hagejalt kostja kasuks välja mõista. 9. Tartu Maakohtu 15.11.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas rahuldati hageja taotlus ja vabastati ta täielikult hagi esitamisel riigilõivu tasumisest.
lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja, v.a juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 10. Hageja on hagiavalduse p-s 4.2. märkinud, et käesoleval juhul tuleb hagihind määrata
Kohus ei nõustu sellise käsitlusega, kuivõrd praeguses olukorras ei ole haginõude puhul tegemist
Hageja on käesolevas asjas nõudnud hagiavaldusega reaalservituudi seadmist. Vastavalt
§-le 127 määratakse 2 reaalservituudiga seotud või sellest tulenevas vaidluses hagihind väärtusega, mida servituut omab valitseva kinnisasja jaoks. Seega tuleb hagihinna määramisel lähtuda
§-st
lõikele 1 määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus leiab, et kuivõrd hagihinna kindlaksmääramine vastavalt
§-le 127 on praeguses olukorras keskmisest keerulisem ja kulukas (nt eeldaks reaalservituudi väärtuse kindlakstegemine kinnisvara ekspertiisi koostamist, mis tooks endaga kaasa täiendavad otstarbetud kulutused), siis määrab kohus hagihinnaks sama väärtuse, mida hageja oli hagiavalduses hagihinnana ise nimetatud, s.o 3500 eurot.
lg 4 alusel riigilõiv summas 420 eurot, mille tasumisest hageja menetlusabi korras vabastati, temalt riigituludesse täies ulatuses välja mõista.
lg 5 kohaselt peab hageja nõude täitma 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude mittetäitmise korral võidakse lahend saata sundtäitmisele ja nõude tasumisega viivitamise korral tuleb
lg 9 kohaselt tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Tartu Maakohtu 16.09.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-14009 rahuldati hageja riigi õigusabi taotlus ja anti talle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ning kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus otsustas anda hagejale riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega hageja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda ja neid hagejal hüvitada ei tule. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.