lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Urmas Prikk on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris järgmisi tõendeid: -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 18.04.2023.a (VTT tl 3), mille kohaselt kell 09.48 oli Urmas Priki kontrollimisel indikaatorvahendi näit positiivne; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (VTT tl 3 pöördel) - Urmas Prikil esinesid alkoholijoobele viitavad tunnused - silmade punetus ja alkoholi lõhn suust; -tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (VTT tl 4), mille kohaselt 18.04.2023.a kell 10.26-10.30 kasutati Urmas Priki suhtes mõõteseadet DRÄGER ALCOTEST7110, taatlustunnistuse nr TTRC-23-00050 lõplik mõõtetulemus 0,18±0,5 mg/l, lõplik lugem 0,13 mg/l; -VTT tl 5 näitab, et U.Prikile on tutvustatud indikaatorvahendiga alkoholisisalduse mõõtmisel tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki; - 18.04.2023.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (VTT tl 6) näitab, et Urmas Prikk kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 18.04.2023.a kell 09.48 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; - tunnistaja K R V on rääkinud (VTT tl 8), et liiklusjärelevalve käigus peatasid sõiduki Toyota Hilux reg.nr XXX, mida juhtis Urmas Prikk. Teostasid indikaatorvahendiga joobekontrolli, näit oli positiivne. U.Prikk toimetatud politseijaoskonda, kus teostati mõõtmine tõendusliku alkomeetriga, lõplik mõõtetulemus 0,13 mg/l; -menetlusaluse isiku Urmas Priki ülekuulamise protokoll (VTT tl 7), kus ta tunnistas, et ta tarvitas eelmise päeva õhtul õlut Alexander 0,5 liitrilist 3 tükki, magama läks umbes kell 1 2 4-23-1713 öösel. Hommikul ärgates ei tundnud, et oleks alkoholijoobes olnud ja läks sõitma. Tunnistab süüd ja kahetseb tegu. Kohus leiab, et nende tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et Urmas Prikk juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,13 mg/l. Sellega Urmas Prikk rikkus LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et Urmas Priki poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et Urmas Prikk on teo toime pannud hooletusest. Ta tarvitas enda ütluste kohaselt eelmise päeva õhtul õlut Alexander 0,5 liitrilist 3 tükki, magama läks umbes kell 1 öösel. Hommikul ärgates ei tundnud, et oleks alkoholijoobes olnud ja läks sõitma. Urmas Prikk on seega tunnistanud, et eelmisel õhtul tarvitas alkoholi ja hommikul on tuvastatud silmade punetus ning alkoholi lõhn suust. Kohus leiab, et need asjaolud kinnitavad, et Urmas Prikk ei olnud peale õhtust alkoholi tarvitamist jõudnud seisundisse, mis lubas tal autot juhtida. Samas Urmas Priki käitumises ega reaktsioonides häireid ei esinenud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et Urmas Prikk ei teadnud mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Urmas Priki poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 3 4-23-1713 Karistamise alus on isiku süü – Urmas Prikk pani väärteo toime hooletusest. Urmas Prikk on mootorsõidukit juhtinud seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära ületamine oli LS § 224 lg 1 sätestatud miinimummäära lähedane. Urmas Prikile heidetakse ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohus leiab, et Urmas Priki süü on väike. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. Urmas Prikk tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (VTT tl 19) on Urmas Prikki 12.01.2023.a väärteootsusega 2570,22,001749 karistatud LS § 224 lg 2 toime pandud väärteo eest rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o 760 eurot (tegu toime pandud 12.12.2022.a. trahv tasutud 25.01.2023.a). Pärnu Maakohtu 07.02.2023.a kohtuotsusega (VTT tl 16) on Urmas Prikki karistatud kriminaalkorras
lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Urmas Priki eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, ärkandmata karistuseks jäi 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Urmas Prikk ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi (tegu toime pandud 21.06.2022.a; katseaeg 07.02.2023 – 06.02.2024). Seega on Urmas Prikki karistatud väärteokorras 12.12.2022.a mootorsõiduki juhtimise eest keelatud seisundis (kui oli ületanud juhile lubatud alkoholi piirmäära) ja kriminaalkorras mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 21.06.2022.a. Seekordne tegu on toime pandud 3 kuu möödudes eelmise väärteootsuse tegemisest ja kriminaalasjas otsuse tegemisest oli möödunud 2 kuud ja 10 päeva. Urmas Prikile oli kohtuotsusega määratud katseaeg, millal tal oli kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et eelnev näitab, et Urmas Prikile mõistetud karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Eelnevast selgub, et Urmas Priki puhul on suurim uute õigusrikkumiste toimepanemise risk alkoholi tarvitamine. Kuigi Urmas Prikile on kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi, tegi ta seda ikka ja pani toime uue õigusrikkumise. Tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Kohus leiab, et Urmas Prikk näitas oma tegevusega selgelt, et seab esiplaanile enda huvid ning liiklusturvalisus jääb tahaplaanile. Urmas Prikk on avaldanud, et juhtimisõigus on talle hädavajalik töö osas. Väärteootsusest nähtuvalt töötab Urmas Prikk XXX. Riigikohus on märkinud, et üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKK 30.04.2010 otsus asjas nr 31-1-26-10 p 7.3). Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11).
ei sätesta karistuse mõistmise alusena töökoha olemasolu või selle säilitamist, asjaoluna, mida peaks kohus arvesse võtma karistamise alusena. Urmas Prikk ei ole kohtule avaldanud ühtki asjaolu, miks ta saab töötada ainult juhtimisõigust nõudval töökohal (sh XXX). On olemas palju töökohti, mis ei nõua 4 4-23-1713 juhtimisõiguse olemasolu ja seetõttu leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ei välista Urmas Priki töötamist. Kohus märgib, et kui üldjuhul isikutelt, keda karistatakse
järgi, võetakse liusakaristusena ära ka juhtimisõigus, siis Urmas Prikilt kohus 07.02.2023.a otsusega Urmas Prikilt juhtimisõigust ära ei võtnud. See näitab, et kohus andis Urmas Prikile võimaluse jätkata töötamist XXX, kus tööülesannete täitmiseks on tal vaja juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja on Urmas Prikki karistanud LS § 224 lg 1 järgi põhikaristusena rahatrahviga üle keskmise määra ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummääras. Lugedes kohtuvälise menetleja põhjendusi karistuse määramise osas, on keskendutud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise põhjendamisele. Otsuses on leitud, et karistus, mis võiks Urmas Prikki mõjutada edaspidi liiklusrikkumisi mitte toime panema, on juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja ei ole kasutanud seaduses antud võimalust ja mõistnud Urmas Prikile juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena, millise võimaluse seadus ette näeb. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Urmas Prikile mõistetud põhi- ja lisakaristus koos ületavad Urmas Priki süü suuruse. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteootsus tuleb tühistada mõistetud karistuste osas ja kohus teeb karistuse osas uue otsuse. Kohus leiab, et Urmas Prikki tuleb põhikaristusena karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ja sellise karistuse mõistmine on põhjendatud karistuse eripreventiivse eesmärgiga - Urmas Priki puhul on tegemist saririkkujaga, kelle puhul ei rahatrahv, vangistus, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata, ega ka lühiajaline kinnipidamine peale kuriteo toimepanemist ei ole mõjutanud loobuma peale alkoholi tarvitamist mootorsõiduki juhtimisest. Urmas Prikk teadis, et juhtimisõigus on tööülesannete täitmiseks vajalik, kuid ka see ei ole tema käitumismustrit muutnud. Kohus leiab, et Urmas Prikki tuleb karistada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega alla sanktsiooni keskmise määra – Urmas Prikki süü on väike, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks vastab U.Priki süü suurusele ja on selline karistuse liik ja määr, mis peaks mõjutama U.Priki käitumismustreid selliselt, et ta edaspidi hoidub uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodust lähtudes jätab kohus Urmas Priki kaebuse PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 15.05.2023.a otsusele väärteoasjas nr 2570,23,000482 rahuldamata. VTMS § 132 p 2 alusel kohus tühistab väärteootsuse mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda Urmas Priki olukorda. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.