← Eesti

2-21-7320/38

Obsah (6)§ 108§ 100§ 99§ 210§ 101§ 102

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-7320 14. juuni 2023, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 108alusel alates 01.09.2020.

Ajavahemikus 01.09.2020 kuni 06.05.2021 pidi kostja maksma hagejale elatisraha kokku 2392,52 eurot ((292 x 7) + 65,94). Kostja maksis nimetatud aja jooksul elatisraha 1220 eurot. Seega palub hageja ajavahemiku 01.09.2020 kuni 06.05.2021 eest mõista kostjalt välja 1172,52 eurot elatisraha. 2. Hagi vastuse kohta esitatud arvamuse (dtl 40-43) kohaselt ei ole hageja nõus, et kostja täidab nõutaval viisil oma kohustust hagejale elatisraha maksta. Kooskõlas perekonnaseaduse § 100 lgtega 1 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 2

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 Kostja ei täitnud ajavahemikus 01.09.2020 kuni 30.04.2021 nõutaval viisil ja täies ulatuses oma kohustust hagejale elatisraha maksta (lisati tabel, mida on täidetud hagis ja kostja vastuses hagile esitatud andmete põhjal). Tabelist on näha, et ajavahemiku 01.09.2020 kuni 30.04.2021 eest oli kostjal 30.04.2021 seisuga elatisraha maksmise võlgnevus 387,76 eurot. Samuti võib tabelist näha, et kostja täitis hagejale elatisraha maksmise kohustust ebaregulaarselt ja ebatäielikult, see tähendab, et kostja rikkus oma kohustust hagejale elatisraha maksta. Kostja kandis 07.05.2021 hageja seadusliku esindaja kontole 400 eurot. Sellest rahast oli 387,76 eurot määratud ajavahemikus 01.09.2020 kuni 30.04.2021 (kuni hagi esitamise päevani) tekkinud elatisraha võlgnevuse kustutamiseks. Kostja pidi maksma elatisraha 65,94 eurot ning ajavahemiku alates 08.08.2021 eest 226,06 eurot. Kostja maksis ainult 12,24 eurot (400–387,76). Arvestades, et maikuu elatisraha pidi olema makstud kuni 30.04.2021, ei olnud kostja hageja poolt kohtusse pöördumise momendil täitnud nõutaval viisil oma kohustust
  1. a maikuu eest elatisraha maksta. Seega on kostjal ajavahemiku 01.09.2020 kuni 07.05.2021 eest elatisraha maksmise võlg 57,70 eurot (68,94–12,24) ning hagiavalduse kohtusse esitamise momendil ka võlg
  2. a maikuu elatusraha mаksmise osas. Järelikult on hagejal õigus pöörduda kohtusse kostjalt elatisraha välja mõistmisele. Ajavahemikus 08.05.2021 kuni 12.08.2021 pidi kostja maksma elatisraha 1102,06 eurot (226,06 eurot ajavahemiku 08.05.2021-31.05.2021 eest, ja 292 euro igakuiselt
  3. a juuni-, juuli- ja augustikuu eest ettemaksu korras). Kostja on maksnud vaid 600 eurot. Seega rikub kostja jooksvalt kohustust hagejale elatisraha maksta. Kostja ei ole maksnud elatisraha sularahas. Hagejal ei ole võimalik kasutada arvelduskontot nr XXX. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, vähendab hageja nõutava elatisraha suurust tagasiulatuvalt ja palub kohtul elatisraha välja mõistes arvesse võtta, et kostja maksis elatisraha 300 eurot 02.06.2021 ja 300 eurot 19.07.
  4. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tal on alust perekonnaseaduse § 107 lg-le 2 tuginedes taotleda hagejale makstava elatisraha vähendamist. Veelgi enam, kostja maksis
  5. a juuni- ja juulikuus elatisraha 300 eurot, mis näitab seda, et kostjal ikkagi on sissetulek, mis võimaldab maksta hagejale elatisraha perekonnaseadusega sätestatud minimaalmääral. KOSTJA VASTUVÄITED 1.Hagi vastuses (dtl 22-26) palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, sest kostja on andnud lapsele ülalpidamist regulaarselt ja nõutavas määras. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt on kostja täitnud vabatahtlikult lapse ülalpidamise kohustust ja ka edaspidi valmis seda vabatahtlikult tegema, andes lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Elatise välja mõistmiseks puudub alus, sest kostja on panustanud lapse ülalpidamiseks oluliselt suurema summa kui on taotletud märgitud hagiavalduses ja tõendatud hageja poolt hagiavalduse lisaga. Kostja on hagiavalduses märgitud perioodil lapse ülalpidamiseks tema poolt kantud rahasummad kandnud tabelisse. Tabelis toodud rahasummade maksmine ja lapsega seotud kulutuste kandmine kostja poolt on dokumentaalselt tõendatud. Alates
  6. a novembrikuust kanti kostja lapse ülalpidamise kulusid kostja SEB pangas olevalt kontolt nr XXX ja üks kulu kostja tööandja N R kontolt XXX summas 150 eurot. Kostja avas lapse N M nimele konto nr XXX SEB pangas. Viidatud kontole laekus iga kuu peretoetus M M nimele summas 60 eurot ja kontole kandis sisse perioodiliselt raha kostja. Kontolt maksti lapse 3
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 lasteaia ja eelkooli tasu, samuti kasutas kostja viidatud kontoga seotud pangakaarti igapäevaste arvelduste ja maksete tegemiseks. Alates 2020 novembrikuust kostja kontot ei kasuta, kontoga seotud pangakaart on hageja seadusliku esindaja valduses.
  1. aastal on 01.10.2020 seisuga viidatud konto saldo +4,13 eur. Kontole laekus 08.10.2020 peretoetus 60 eurot ja kostja tegi viidatud kuus sularaha sissemakse 800 eurot. Hageja seadusliku esindaja kontole XXX kandis kostja 300 eurot 09.10.2020 ja 60 eurot 12.10.
  2. Kontolt maksis kostja 11.10.2020 lapse lasteaia tasu 70,44 eurot ja 13.10.2020 lapse eelkooli tasu 25 eurot. Hageja seaduslikule esindajale konto käsutusõiguse üleandmisel oli kontol 8,23 eurot. Seega, kostja poolt oktoobrikuus 2020 lapse kontole kantud 800 eurost kasutati lapse ülalpidamiseks 360 eurot, mille kanti hageja seadusliku esindaja kontole üle ja lasteaia ja eelkooli kulutustest 95,44 eurot peretoetust 60 eurot ületav summa ehk 35,44 eurot. Seega, kaheksakuulisel perioodil september 2020–aprill 2021 andis kostja lapsele ülalpidamist summas 2408,24 eurot ehk keskmiselt summas 301 eurot kuus. Lisaks toodule andis kostja hageja seaduslikule esindajale
  3. a septembrikuus kahel korral lapse ülal pidamiseks sularaha 300+400 eurot ehk kokku 700 eurot. Viidatud raha tõendamise võimalus kostjal puudub. Tabelis märgitud summad tõendati vastusele lisatud tõenditega. Isegi juhul kui mitte arvestada sularahas makstud elatist summas 700 eurot, on kostja panustanud lapse ülalpidamisse enam kui hageja poolt nõutud 292 eurot kuus. Seega, kostja on täitnud lapse ülalpidamise kohustust ja hagi rahuldamiseks puudub alus. Maksete mõningast ebakorrapäratust selgitab kostja asjaoluga, et ta oli vahepeal töötu, tööle asumisel palus tööandjal tulevase palga arvelt maksta lasteaia tasu summas 150 eurot ja palga saamisel, teadmata esitatud hagist, maksis ta koheselt lapse ülalpidamiseks 400 eurot.
  4. Kostjapoolse täiendavalt hagile vastusele esitatud lõpliku seisukoha (dtl 253-254) kohaselt toob kostja esile, et ta on oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust täitnud küll. Käesolevas menetlusdokumendis käsitleb kostja üksnes ajavahemikku alates 01.05.2021, sest varasem periood on käsitletud ja esitatud vastuväited hagile on tõendatud
  5. a hagile esitatud vastuses ja tõenditega. Kostja on andnud lapsele ülalpidamist ulatuses 300 eurot kuus ning lisaks toodule on lapse sünnipäevadeks kandnud üle kingina täiendavaid rahasummasid. Väidet tõendab kostja pangakonto väljavõttega. Kostja möönab, et üksikutel kuudel on olnud juhused, mil tal polnud võimalik elatist maksta majandusliku olukorra tõttu, ent on tasunud võla kohe esimesel võimalusel, üldjuhul järgneval kuul. Makstud elatisraha ületab seadusega kehtestatud miinimummäära nii 31.12.2021 kehtinud seaduse kui käesoleval ajal kehtiva seaduse alusel. Kostja on valmis vabatahtlikult jätkama elatise andmist kehtiva seaduse minimaalmääras. Juhul, kui kohus peab põhjendatuks kirjeldatud olukorras siiski elatise välja mõistmist, palutakse see välja mõista kehtivas miinimummääras. Tagasiulatuv elatise nõue on alusetu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seetõttu osaliselt rahuldada. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, 4

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvat elatist

§ 108

alusel ajavahemiku 01.09.2020 kuni 06.05.2021 eest kindlas summas 57,70 eurot ning hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määrast (arvestades kostja poolt alates 08.05.2021 tehtud väljamakseid). Hagi on esitatud

  1. mail
  2. Riigikohus tõi
  3. juuni
  4. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
  5. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud

§-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

juulini 2010 elatise välja enne

  1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  2. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 3-2-175-11, p 11;
  5. mai
  6. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 16;
  7. oktoobri
  8. a otsus nr 3-2-1-8510, p 18;
  9. veebruari
  10. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus

§ 210lg 2 kohaselt mõista 31.

detsembrini 2021 elatise välja enne

  1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  2. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  3. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
  4. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Kohus selgitas menetlusosalistele 24.03.
  5. a määruses (dtl 207-214), et osundatud Riigikohtu seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel. Enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud

asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud

asjakohaste sätete redaktsiooni. Elatise tagasiulatuvalt välja mõistmist võimaldab

§ 108nii enne 31.

detsembrit 2021 kehtinud kui kehtivas redaktsioonis. Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni 31. detsember 2021 kehtinud

§ 101lg 1), mis oli 2020.–2021.

aastail 292 eurot. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud

§ 101lg-tes 2–7.

Kooskõlas

§ 101

lg-ga 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta 5

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. (Kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsioonis) perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Sama paragrahvi alates 01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Alates 01.01.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis alljärgnev: 213,44 eurot (243,44-60/2) ajavahemikus 01.01.2022–31.03.2022; 225,64 eurot (255,64-60/2) ajavahemikus 01.04.2022–31.01.2023; 215,64 eurot (255,64-80/2) ajavahemikus 01.02.2023-31.03.2023; 260,33 eurot (300,33-80/2) ajavahemikus 01.04.2023-XXX.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt

§ 100lg-st 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hageja on sündinud 10.03.2015 ning hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 8, tõlge dtl 9); - hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ela koos 2020. a augustist alates; - hageja elab koos emaga. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, sest kostja on andnud lapsele ülalpidamist regulaarselt ja nõutavas määras. Kostja möönab, et üksikutel kuudel on olnud juhuseid, kus ta ei ole suutnud elatist maksta majandusliku olukorra tõttu, kuid on võla tasunud kohe esimesel võimalusel, üldjuhul järgmisel kuul. Makstud elatisraha ületab seadusega kehtestatud miinimummäära nii 31.12.2021 kehtinud seaduse alusel kui käesoleval ajal kehtiva seaduse alusel. Kostja on valmis vabatahtlikult jätkama elatise andmist kehtiva seaduse minimaalmääras. Juhul, kui kohus peab põhjendatuks kirjeldatud olukorras siiski elatise välja mõistmist, palutakse see välja mõista kehtivas miinimummääras. Tagasiulatuv elatise nõue on alusetu. Tagasiulatuv elatis ajavahemikus 01.09.2020 kuni 06.05.2021 Hageja arvutuste järgi tagasiulatuva elatise suurus ajavahemiku 01.09.2020 kuni 06.05.2021 eest on 57,70 eurot. 6

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 Lähtudes 2020.–
  1. aastail kehtinud elatise miinimummäärast 292 eurot, pidi kostja tasuma hagejale elatisena ajavahemikus 01.09.2020-30.03.2021 ehk kaheksa kuu eest kokku 2336 eurot (292x8) ja
  2. a maikuu kuue päeva eest 56,52 eurot, seega ajavahemiku 01.09.2020 kuni 06.05.2021 eest pidi kostja maksma hagejale elatisraha kokku 2392,52 eurot. Hageja seisukohas hagi vastuse kohta sisalduva tabeli (dtl 40-41) kohaselt maksis kostja elatist alljärgnevalt (tabel täideti hagis ja kostja vastuses hagile esitatud andmete põhjal): -
  3. a septembris 300 eurot; -
  4. a oktoobris 35,44 eurot. Oktoobris laekus lastetoetus 60 eurot lapse arvele; 60 eurot on lastetoetus, mille kostja kandis laste arvelt üle hageja seadusliku esindaja arvele; -
  5. a novembris 492 eurot; -
  6. a detsembris 464,80 eurot; -
  7. a jaanuaris 186 eurot; -
  8. a veebruaris 100 eurot;
  9. a märtsis 220 eurot;
  10. a aprillis 150 eurot. Kostja pangakonto XXX väljavõtte (dtl 27) kohaselt ajavahemiku 01.09.2020-10.05.2021 eest tasus kostja hageja seadusliku esindaja M M kontole erinevate selgitustega „Alimenti“, „Na rebjonka“, „Aliments“, „elatisraha“, aga mis tähendab eesti keelde tõlgituna elatist, ajavahemikul 01.09.2020-07.05.2021 (dtl 27) alljärgnevalt: 02.11.
  11. a 300 eurot; 20.11
  12. a 120 eurot; 07.12.
  13. a 350 eurot; 08.01.
  14. a 150 eurot; 02.02.
  15. a 100 eurot; 02.03.
  16. a 150 eurot; 07.05.
  17. a 400 eurot selgitusega „elatisraha 200 eur märts, 200 eur aprill“. Samast kostja pangakonto väljavõttest selgub, et ta kandis hageja emale 22.12.2020 selgitusega „kingitus, happi birthday“ 50 eurot. Hageja tabelist (dtl 40) nähtuvalt tunnistab ta, et see raha oli tasutud elatisena. Hageja pangakonto XXX väljavõtte (dtl 30-33) kohaselt kanti tema ema kontole 300 eurot 09.10.2020 (dtl 31). Kostja seletuste kohaselt avas ta lapse N M nimele konto nr XXX SEB pangas. Hageja seadusliku esindaja kontole XXX kandis kostja 300 eurot 09.10.
  18. Hageja tabelist (dtl 40) nähtuvalt tunnistab ta, et see raha oli tasutud elatise katteks. Kostja seletas, et andis hageja seaduslikule esindajale
  19. a septembrikuus kahel korral lapse ülal pidamiseks sularaha 300+400 eurot ehk kokku 700 eurot. Viidatud raha tõendamise võimalus kostjal puudub. Hageja tabelist (dtl 40) nähtuvalt tunnistab ta, et
  20. a septembris tasus kostja hagejale elatisena 300 eurot.
  21. a septembris tasutud 400 euro kohta ei ole tõendeid esitatud ega ole hageja seda tunnistanud, seega on kostja väited
  22. a septembris sularahas elatisena tasutud 400 euro kohta paljasõnaliseks jäänud. Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 28) kohaselt ajavahemiku 01.09.2020-10.05.2021 eest tasus ta Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontole selgitusega „narva lasteaed cipollino“ 72 eurot 20.11.2020, 64,80 eurot 18.12.2020, 36 eurot 20.01.2021 ja 70 eurot 02.03.
  23. Hageja pangakonto XXX väljavõtte (dtl 30-33) kohaselt ajavahemiku 01.08.2020-31.10.2020 eest tasuti Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontole selgitusega „narva lasteaed cipollino“ 70,44 eurot 11.10.2020 (dtl 31), 25 eurot 13.10.2020 selgitusega „M N EELKOOL NPG“. 7
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 Kostja seletuste kohaselt maksti lapse N M kontolt lapse lasteaia ja eelkooli tasu, samuti kasutas kostja viidatud kontoga seotud pangakaarti igapäevaste arvelduste ja maksete tegemiseks. Alates 2020 novembrikuust kostja kontot ei kasuta, kontoga seotud pangakaart on hageja seadusliku esindaja valduses. Hageja esindaja väitis 13.08.2021 esitatud menetlusdokumendis (dtl 40-43), et hagejal ei ole võimalik kasutada arvelduskontot nr XXX ehk kostja poolt hageja nimele avatud pangakontot. 16.04.2021 maksekorraldusest (dtl 29) nähtuvalt tasus N R Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontole selgitusega „narva lasteaed cipollino“ 150 eurot. Kostja seletuste kohaselt, millele hageja vastuväiteid ei esitanud, on kostja tööandjaks N R. Nii kostja ja hageja pangakontodelt kui N R poolt Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontole tehtud ülekannetes märgiti üks ja sama kood 937806, millest saab kohtu hinnangul järeldada, et ülekanded teostati hagejaga seonduvalt. Kohtu hinnangul täitis kostja ka Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontole raha kandmisega hageja ülalpidamiskohustust, kuna õppimiskulud on vajalikud lapse ülalpidamiskulud. Kogumina eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks, et ajavahemikul 01.09.2020-07.05.2021 tasus kostja elatist alljärgnevalt:
  1. a septembris 300 eurot;
  2. a oktoobris 395,44 eurot (300+70,44+25);
  3. a novembris 492 eurot (300+120+72);
  4. a detsembris 464,80 eurot (350+50+64,80);
  5. a jaanuaris 186 eurot (150+36);
  6. a veebruaris 100 eurot;
  7. a märtsis 220 eurot (150+70);
  8. a aprillis 150 eurot. Kohus ei arvesta Sotsiaalkindlustusameti poolt tasutud lapsetoetust kui kostja tasutud elatist, kuna seda ei ole tasunud mitte kostja, vaid Sotsiaalkindlustusamet. Kostja lausa kandis üle lapsetoetuse vanemale, kellega koos laps elamas. Seega tasus kostja hageja ülalpidamiseks ajavahemikul 01.09.2020-06.05.2021 kokku 2308,24 eurot. Kohus on aga arvutanud välja, et lähtudes 2020.–
  9. aastail kehtinud elatise miinimummäärast 292 eurot, pidi kostja tasuma hagejale elatisena ajavahemikus 01.09.202030.03.2021 ehk kaheksa kuu eest kokku 2336 eurot (292x8) ja
  10. a maikuu kuue päeva eest 56,52 eurot, seega, ajavahemiku 01.09.2020 kuni 06.05.2021 eest pidi kostja maksma hagejale elatisraha kokku 2392,52 eurot. Seega vahe elatise suurusel, mida kostja pidi maksma ja tegelikult maksnud, on miinus 84,28 eurot. Ent 07.05.2021 kandis kostja hageja emale 400 eurot selgitusega „elatisraha 200 eur märts, 200 eur aprill“. Nähtuvalt ülekanne selgitusest, tuleb need rahasummad arvestada tagasiulatuva elatise suuruse väljaarvutamisel. Lahutades tasutud 400 eurost 84,28 eurot, võlgnevuseks on 315,72 eurot. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ei pea rahuldama hageja

§-st 108 tulenevat nõuet, sest hagi esitamise päeva seisuga tasuti tagasiulatuv elatis suuruses, mis ületab hagis nõutava elatise määra alusel välja arvutatud elatise suurust 315,72 euro võrra, mistõttu on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Ent kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et ta olevat täitnud hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kohus nõustub hagejaga, et nähtuvalt hageja toodud tabelist ja ka asja 8

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 materjalidest, millistele on kohus viidanud, täitis kostja hagejale elatisraha maksmise kohustust küll, kuid mõnes kuus ebatäielikult, millega rikkus kostja oma kohustust hagejale elatisraha maksta. Seetõttu oli hagejal õigus hagi esitamisele. Elatis alates hagi esitamisest 07.05.2021 kuni 31.12.2021 Kohus tegi juba kindlaks, et kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, mistõttu hagejal oli õigus esitada hagi kostjalt elatise väljamõistmise nõudes. Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni 31. detsember 2021 kehtinud

§ 101lg 1), mis oli 2021.

aastal 292 eurot.

§ 100lg 4 kohaselt antakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kostja pangakonto XXX väljavõttest (dtl 257) ajavahemiku 01.05.2021-30.04.2022 eest on näha, et kostja tasus elatise

  1. a maikuu eest alles 02.06.2021 suuruses 300 eurot. 28.08.2021 tasus kostja elatise 300 eurot selgitusest tulenevalt juulikuu eest. Tasus kostja elatist 300 eurot ka 19.07.2021 selgituses kuu märkimata jättes, kuigi 28.08.2021 ülekande selgitusest võib järeldada, et elatis 19.07.2021 on tasutud juunikuu eest.
  2. augusti ja septembri elatist tasus kostja alles 25.10.
  4. a oktoobri elatist 600 eurot tasus kostja hoopis 13.10.2021 ning
  5. a novembri ja detsembri elatist tasus kostja vastavalt 14.01.2022 ja 20.02.
  6. Seega selgub kostja pangakonto väljavõttest üheselt, et vaatamata elatise tasumisele rohkemas ulatuses kui seadus nägi ette miinimummäärana, tasus kostja elatist ebakorrapäraselt. Kohtul on selgitada, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seetõttu juhulgi, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebakorrapäraselt. Seega, kostja selgitused, et mõnel kuul tulid ette juhtumid, mil ta ei ole suutnud elatist maksta majandusliku olukorra tõttu, kuid on võla tasunud kohe esimesel võimalusel, üldjuhul järgneval kuul, ei tähenda hageja ülalpidamiskohust nõuetekohast täitmist mitte ja on selgelt

§ 100lgs 4 sätestatuga vastuolus.

Ikkagi on kostja asjakohatu viide, et mõnel kuul ei ole ta suutnud elatist maksta majandusliku olukorra tõttu. Maksu- ja Tolliameti 13.09.2021. a teatise (dtl 76) järgi tehti ajavahemikul 01.08.2020 – 31.07.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 3463,42 eurot, mis teeb keskmiselt 288,60 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti TSD väljavõtte (dtl 250) järgi tehti kostjale ajavahemikul 2021. a september-november (k.

  1. a)pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid kokku 1876,33 eurot, mis teeb keskmiselt 625,44 eurot kuus. Hoolimata ajavahemikul 01.08.2020–31.07.2021 sissetulekust keskmiselt 288,60 eurot kuus ja ajavahemikul 2021. a september-november (k.
  2. a)keskmiselt 625,44 eurot kuus, oli kostjal võimalik pangakonto väljavõttest tulenevalt tasuda elatist 300 eurot, aga mõnel kuul suuremat raha elatise katteks, nt 600 euro ulatuses 13.10.2021. Arvestades, et kostja peab ka ennast ülal pidama, on alust arvata, et tema sissetulek võimaldas tal täita hageja ülalpidamiskohustust korrapäraselt. 9

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 Samuti arvestab kohus, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-21-118-12, p 15). Kostja pangakonto XXX väljavõttest ajavahemiku 01.05.2021-30.04.2022 eest (dtl 257) nähtub, et ajavahemiku
  3. a mai-detsember (k.a) eest tasus ta elatisena kokku 2400 eurot. Tulenevalt esitatud nõudest ja
  4. detsembrini
  5. a kehtinud

§-s 101 sätestatud elatise miinimummäärast pidi kostja tasuma elatisena kokku 2336 eurot. Riigikohus

  1. juuni
  2. a otsuse nr 2-19-19160 p-des 17.2 ja 18.2 antud juhistest nähtuvalt tuleb kohtulahendi resolutsioonis tagasiulatuv elatis

§ 108mõttes ning elatis alates hagi esitamisest kuni 31.

detsembrini 2021 välja mõista ühekordse kindla summana, mitte muutuva suurusena. Et kostja pidi vaadeldaval ajavahemikul tasuma elatisena kokku 2336 eurot, aga tegelikult tasus 2400 eurot ehk 64 euro võrra rohkem, siis ei ole alust midagi kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 2021. a mai-detsember (k.

  1. a)eest. Kohus leiab, et kuna kostja küll elatist tasunud, aga mitte korrapäraselt, seega ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud ka elatise osas ajavahemiku 2021. a mai-detsember (k.
  2. a)eest, kuigi ei mõista kohus seda kostjalt hageja kasuks välja eeltoodust tulenevalt. Kostja pangakonto XXX väljavõtetest ajavahemiku 01.09.2020-31.12.2020 (dtl 149-163) ja 01.01.2021-02.10.2021 (dtl 165-193) eest nähtuvad laekumised füüsilistelt isikutelt, kostja tööandjatelt. Väljaminekud on tavapärased – kauplustes ja apteekides, tanklates tasumine, laenuja kindlustusmaksete tasumine, pangaautomaadist sularaha väljavõtmine, elatise tasumine ning lasteaia ja eelkooli tasumine. Kontolt ei nähtu laekumisi ega väljaminekuid, millest on järeldada, et hageja ema varaline seis on kohtu tuvastatust parem või halvem. Elatis alates 1. jaanuarist 2022 Hageja nõuab ka alates 01.01.2022 elatist 292 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates hagi esitamisest, s.o alates 07.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus tasuma elatist alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101alusel arvutatud suuruses.

Kohus selgitab, et enam pole võimalik tulenevalt

muudatustest seondada alates 01.01.2022 elatise suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Riigikohus tõi

  1. juuni
  2. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 14.8 välja, et varem kehtinud õigusega võrreldes on erinev see, et kohus võib

§ 102

lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta

§ 101alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad.

Suurema elatise väljamõistmine

§ 102

lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. Seega, alates 01.01.2022 nõuab hageja elatist tunduvalt suuremas ulatuses, kui oleks lapse kohta alates 01.01.2022

§ 101alusel arvutatud suurus.

Riigikohtu seisukohast juhindudes tegi kohus 24.03.2023. a määruses (dtl 207-214) hageja esindajale ettepanekut esitada asjaolusid ja tõendeid elatise väljamõistmiseks suuremas ulatuses, 10

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 kui oleks lapse kohta alates 01.01.2022

§ 101alusel arvutatud suurus.

Hageja esindaja ei ole kohtule midagi esitanud.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega, otsustades hagi põhjendatuse üle alates 01.01.2022, peab kohus analüüsima, mis on hageja kummagi vanema varaline seis ning kas esinevad muud asjaolud, et mõista kostjalt välja igakuist elatist 292 euro ulatuses hageja kasuks. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (dtl 57-58) kohaselt töötab kostja alates 15.01.2021 W OÜ-s lukksepana ning ajavahemikul 10.08.2021–15.10.2021 töötas ta ka V OÜ-s keevitajana. Sama registri andmetel seisuga 24.03.2023 (dtl 205) töötab kostja alates 21.03.2022 P OÜ-s torustikumonteerijana. Maksu- ja Tolliameti 13.09.

  1. a teatise (dtl 76) järgi tehti ajavahemikul 01.08.2020– 31.07.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 3463,42 eurot, mis teeb keskmiselt 288,60 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtete järgi tehti kostjale väljamakseid
  2. a-l (dtl 77-79) V OÜ, P OÜ ja EESTI TÖÖTUKASSA ning
  3. a-l (dtl 80) W OÜ. Maksu- ja Tolliameti 29.03.2023 teatise (dtl 245) järgi ajavahemiku 01.08.2021–28.02.2023 eest tehti kostjale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 30 786,29 eurot, millest 5673,82 eurot on kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniga; 22681,95 eurot on palgatulu, töö välisriigis (tulumaks ei ole kajastatud); 2430,52 eurot on palgatulu. Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtete järgi tehti kostjale väljamakseid
  4. a-l (dtl 250) V OÜ;
  5. a-l (dtl 247, 248) P OÜ ja AS P ning
  6. a-l (dtl 246) P OÜ. Jättes arvesse võtmata kostja igakuise sisstuleku suuruse arvestamisel
  7. a-l AS P väljamakstud kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniga, siis ajavahemiku 01.08.2021–28.02.2023 eest tehti kostjale väljamakseid V OÜ ja P OÜ kogusummas 25 115,47 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 1322 eurot (25 115,47 : 19). Eesti Töötukassa 01.09.2021 teatise (dtl 71) kohaselt on A M ajavahemikul 11.11.2020– 28.03.2021 töötuna arvel olnud. Eesti Töötukassa 27.03.2023 teatise (dtl 225, 229) kohaselt on A M on ajavahemikul 13.11.2021–20.03.2022 töötuna arvel olnud ning sai ajavahemikul 01.09.2021–27.03.2023 talle määratud töötutoetust perioodil 20.11.2021–20.03.
  8. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja suuruses: Makse kp Algus kp Lõpp kp Summa 14.12.2021 20.11.2021 13.12.2021 226,08 12.01.2022 14.12.2021 11.01.2022 273,18 09.02.2022 12.01.2022 08.02.2022 263,76 04.03.2022 09.02.2022 03.03.2022 216,66 04.04.2022 04.03.2022 20.03.2022 160,14 11

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 Ajavahemikul 01.09.2021–27.03.2023 ei ole A M saanud töötuskindlustushüvitist. Sotsiaalkindlustusameti 03.09.2021 (dtl 88) ja 29.03.2023 (dtl 238) vastuste kohaselt ei ole kostjale määratud pensione ja/või toetuseid. AS-i P 26.05.
  1. a vastuse (dtl 200) kohaselt on A M esitanud raha väljavõtmise avaldust 03.10.
  2. a ning väljamakse on teostatud 03.05.2022 summas 5576,13 eurot ja 13.05.2022 summas 91,07 eurot. Äriregistris ega Kinnistusraamatus puuduvad seisuga 27.08.2021 andmed kostjale kuuluva vara kohta (dtl 51, 61). Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 55-56, 204) kuulub kostjale sõiduauto MITSUBISHI ECLIPSE, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  3. Sama registri andmetel seisuga 24.03.2023 (dtl 202) on sõiduauto INFINITI FX35, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2006, vastutavaks kasutajaks kostja. Alates 10.02.2023 (dtl 203) on kostja omandis sõiduauto INFINITI QX56, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  4. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutavaks kasutajaks Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. LS § 72 lg 1 kohaselt sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et kostja sissetulek ja varaline olukord võimaldavad tal maksta alates 01.01.2022 hagejale elatist 292 euro ulatuses. Kostja sissetulek ajavahemikus 01.08.2021–28.02.2023 oli keskmiselt 1322 eurot kuus. Ka arvestab kohus, et AS P tegi kostjale
  5. a mais kohustusliku kogumispensioni väljamakse kokku 5673,82 eurot. Transpordiameti liiklusregistri andmetel soetas kostja 10.02.2023 (dtl 203) sõiduauto INFINITI QX56, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  6. Lisaks on tema omandis veelgi üks sõiduauto ja ta on teisele isikule kuuluva sõiduauto vastutav kasutaja. Kahe sõiduauto omamine ja pealegi ühe sõiduauto valdamine nõuavad nende tehnilise korrashoiu ja nõuetekohase hoidmisega täiendavate kulutuste kandmist. Kohus juhib kostja tähelepanu, et temal on kohustus eelkõige anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning

§ 102

lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Tulenevalt kostja pangakonto XXX väljavõtetest ajavahemiku 01.05.2021-30.04.2022 (dtl 257) ja 01.05.2022-12.04.2023 (dtl 258) eest tasus ta hageja ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2022 alljärgnevalt: - 300 eurot alles 26.04.2022 jaanuari eest; - 600 eurot 27.05.2022 veebruari ja märtsi eest; - 300 eurot 08.06.2022 aprilli eest; - 300 eurot 22.06.2022 mai eest; - 300 eurot 09.07.2022 juuni eest; - 400 eurot, millest on 300 eurot elatisrahaks juuli eest ja 100 eurot 1. septembri puhul, 25.08.2022; - 300 eurot 09.09.2022 augusti eest; - 300 eurot 11.10.2022 septembri eest; 12

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 - 300 eurot 25.11.2022 oktoobri eest; - 300 eurot 16.01.2023 novembri eest; - 300 eurot 25.01.2023 detsembri eest; - 300 eurot 07.02.2023 jaanuari 2023 eest; - hageja sünnipäeva kingitus 150 eurot 26.02.2023; - 300 eurot 07.03.2023 veebruari 2023 eest. Kokku 4450 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et ka alates 01.01.2022 kostja küll tasus hageja ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult, kuid endiselt ebakorrapäraselt, seega elatise nõudmine alates 01.01.2022 on ka õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 euro ulatuses. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt ajavahemiku 01.01.2022-28.02.2023 (k.a) eest vabatahtlikult väljamakstud elatisega kogusummas 4450 eurot. Kui kostja tasus hageja ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist ka pärast 07.03.2023, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kontrollis kohus ka hageja ema M M varaline seis Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (dtl 59) kohaselt ei tööta hageja ema alates 08.04.
  1. Maksu- ja Tolliameti 03.09.
  2. a teatise (dtl 82) järgi tehti ajavahemikul 01.08.2020 – 31.07.2021 hageja emale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 3350,28 eurot (s.h. 2757,83 eurot palgatulu, 592,45 eurot - ajutise töövõimetuse hüvitis), mis teeb keskmiselt 279,19 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtete järgi tehti hageja emale väljamakseid
  3. a-l (dtl 83) M AS ning
  4. a-l (dtl 84, 85) M AS ja EESTI HAIGEKASSA. Eesti Töötukassa 01.09.2021 teatise (dtl 71) kohaselt on M M Töötukassas töötuna registreeritud alates 09.04.
  5. M M on määratud töötutoetust perioodiks –16.01.
  6. Tehtud on väljamakseid järgmistel kuupäevadel ja summas: 14.05.2021 - 207,24 eurot; 08.06.2021 - 235,50 eurot; 07.07.2021 - 273,18 eurot; 04.08.2021 - 263,76 eurot. Eesti Töötukassa 27.03.2023 teatise (dtl 225, 229) kohaselt M M on olnud ajavahemikul 09.04.2021–26.09.2022 töötuna arvel ning sai ajavahemikul 01.09.2021–27.03.2023 talle määratud töötutoetust perioodil 22.04.2021–16.01.
  7. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp 03.09.2021 04.10.2021 01.11.2021 10.11.2021 07.12.2021 05.01.2022 04.02.2022 Algus kp 04.08.2021 03.09.2021 02.10.2021 30.10.2021 10.11.2021 07.12.2021 05.01.2022 Lõpp kp 02.09.2021 01.10.2021 29.10.2021 09.11.2021 06.12.2021 04.01.2022 16.01.2022 Summa 282,60 273,18 263,76 103,62 254,34 273,18 113,04 M M ei ole saanud ajavahemikul 01.09.2021–27.03.2023 töötuskindlustushüvitist. 13
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 Maksu- ja Tolliameti 29.03.2023 teatise (dtl 243) järgi ajavahemikus 01.03.2022 – 28.02.2023 ei teinud hageja emale väljamakseid. Sotsiaalkindlustusameti 03.09.2021 vastuse (dtl 88) kohaselt hageja emale on määratud lapsetoetus alates 01.01.2019 igakuiselt summas 60 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 29.03.2023 vastuse (dtl 238) kohaselt on M M määratud ja välja makstud alates 03.09.2021 hageja eest 03.09.2021 kuni 31.01.2023 lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; alates 01.02.2023 lapsetoetus summas 80,00 eurot kuus; 11.2022 hinnatõusu leevendamise toetus summas 50,00 eurot (ühekordne makse). AS-i P 25.05.2022 (dtl 200) ja 28.03.2023 (dtl 235) vastuste kohaselt pensioniregistri pidaja andmetel on M M nimel avatud pensionikonto nr XXX. M M ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. M M ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Äriregistris puuduvad seisuga 27.08.2021 andmed hageja emale kuuluva vara kohta (dtl 50). Kinnistusraamatu andmete (dtl 52-53) kohaselt on hageja ema omandis, XXX asuv 21,10 m2 suurune eriomand, kuid asja materjalidest tulenevalt elavad hageja ja tema ema teisel aadressil. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 54) ei kuulu hageja emale sõidukeid. Hageja ema pangakonto XXX väljavõtetest ajavahemiku 01.09.2020-01.09.2021 (dtl 91-144) ja 01.09.2021-09.09.2021 (dtl 145-146), eest nähtuvalt toimuvad kontole laekumised M AS’ilt, Eesti Töötukassalt, Eesti Haigekassalt, Sotsiaalkindlustusametilt, raha ülekanded hageja pangakontolt. Väljaminekud on tavapärased – kauplustes ja apteekides tasumine, korteriga seotud maksed KÜ-le, maksed side- ja internetiteenuste eest jne. Kontolt ei nähtu laekumisi ega väljaminekuid, millest on järeldada, et hageja ema varaline seis on kohtu tuvastatust parem. Eeltoodust tulenevalt hageja ema sissetulek on vähem kui kostjal, kuid kohus leiab, et see ei või põhjendada kostjalt alates 01.01.2022 väljamõistetud elatise suurust. Seega kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja palub kindlaks määrata, et tuleb elatist tasuda iga kalendrikuu eest ette M M pangakontole XXX, selgitusega „elatis N M“. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. MENETLUSKULUD Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 14

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7320 Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.