lg 6 alusel määratavat summat ei tasu, palus haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kohus tegi 8.11.
e §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotihalduri arvestatav tasu: Haldur on V O pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 130 eurot tunnis: 1. Järelepärimiste koostamine Maksu- ja Tolliametile (2 tk), krediidiasutustesse (10 tk), liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele (16 tk), B AS-le, T B AB-le, K AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K.ee OÜ-le, laene väljastavatele äriühingutele (41 tk), inkasso teenuseid osutavatele äriühingutele (24 tk), elektrienergia müügi firmadele (7 tk), teleteenuseid osutavatele äriühingutele (7 tk), Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, kohtutäituritele A K (2 tk), K J , T A , R K taotluse koostamine ja saatmine täitemenetluste lõpetamiseks, avalduse koostamine ja saatmine Riigi Tugiteenuste Keskusele, võlausaldajatele teate pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate üldkoo3
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue koosneb menetluskuludest, kaitsjatasust ja menetluskulude hüvitisest. V O viibib V V . Haldurile ei ole karistuse kandmise lõpptähtaeg teada. VangS § 44 lg 1 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevast 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänu jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu rahanõudeid ei ole või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega juhul, kui kohus algatab V O kohustustest vabastamise menetluse, siis laekuks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 50% V O isikuarvele laekuvatest summadest. Seega juhul, kui kohustustest vabastamise menetlus kestab kolm aastat, peaks kohustustest vabastamise menetlus lõppema eelduslikult 2026 alguses, ehk et see võib juhtuda enne V O vabanemist V V . Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast leiab pankrotihaldur, et on mõistlik anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õigus teha V O võlausaldajale V O VangS § 44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed kord aastas jaotise alusel vastavalt käesolevas tsiviilasjas 07.09.2022 tehtud määrusele, s.o määrusele, millega kohus on kinnitanud võlausaldajate nimekirja. Menetlusabi taotlus Nähtuvalt ülaltoodust ei ole V O pankrotimenetluses piisavalt raha, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. V O pankrot kuulutati välja 01.09.2021. 2021. a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot, seega on kolmekordne alammäär 1962 eurot. V O pankrotihaldur taotles tasuks 1365 eurot, millele lisandub käibemaks 273 eurot, kokku 1638 eurot koos käibemaksuga, millest 1,64 eurot saab katta pankrotivarast ja 1636,36 eurot koos käibemaksuga on raha puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Seetõttu taotleb pankrotihaldur V O nimel menetlusabi 1363,63 euro halduri tasu, millele lisandub käibemaks 272,73 eurot, kokku 1636,36 eurot hüvitamiseks riigi vahenditest. Deposiidi taotlus 6
lg-le 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu
Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetluskulude kandmiseks menetlusabi, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. 2021.a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot, seega on kolmekordne alammäär 1962 eurot.
lg 3 kohaselt, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
Seega on
Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust leiab kohus, et pankroti halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada, s.o 10,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, tasu kokku 1365 eurot, millele lisandub käibemaks 273 eurot, kokku 1638 eurot. Halduri tasust 1,64 eurot koos käibemaksuga tuleb mõista välja pankrotivara arvelt. Võlgnikule tuleb anda menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu summas 1636,36 eurot koos käibemaksuga. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik esitas avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
Vastavalt
lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur märkis aruandes, et kuna haldur avaldas ühel korral elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus oli päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, saab järeldada, et võlausaldajatel puudub ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta huvi. Tulenevalt
lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Vangistuses viibides kehtib võlgniku kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes
Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). FiMS § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. 9
lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.
lg 5 kohaselt, pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.