← Eesti

3-21-2882/17

Obsah (4)§ 55§ 57§ 63§ 53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2023, Tallinn Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-21-2882 X kaebus Rahapesu Andmebür

) § 55 ja § 57 lg 1 alusel AS-i LHV Pank kehtestama X kontol oleva 750 000 euro suhtes käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.

§ 55

lg 2 alusel on ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatud eraldi RAB-i 12.11.2021 dokumendis nr 3-1/1095-

  1. X-l on õigus esitada RAB-le tõendid vara legaalse päritolu 3-21-2882 kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab rahapesukahtluse korral tõendamist, tühistatakse piirang viivitamatult.
  2. RAB kohustas 10.12.2021 ettekirjutusega nr 3-1/1176-2

§ 57

lg 3 p 1 alusel AS-i LHV Pank pikendama X kontol olevale 750 000 eurole seatud käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra, sest vara valdaja või omanik ei tõendanud RAB-le 30 kalendripäeva jooksul vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu.

§ 55

lg 2 alusel on ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatud eraldi RAB-i 10.12.2021 dokumendis nr 31/1176-

  1. X-l on õigus esitada RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab rahapesukahtluse korral tõendamist, tühistatakse piirang viivitamatult.
  2. X esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2021 kaebuse RAB-i 12.11.2021 ettekirjutuse nr 31/1095-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 10.12.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1176-2 tühistamiseks.Kaebaja palus nõuda RAB-lt välja ka ettekirjutuste faktilist alust kajastavad dokumendid. RAB avaldas kaebajale 12.11.2021 dokumendi nr 3-1/1095-1 sisu üksnes osaliselt ega ole toonud välja faktiliste asjaolude avaldamata jätmise põhjuseid. Kaebaja on 06.12.2021 kirjas RAB-ile selgitanud, et ta soovib osta kinnisvara Prantsusmaal ning tehing pidi toimuma 15.11.
  3. Kinnisvara ostmiseks tasus kaebaja abikaasa 27.08.2021 Prantsusmaa notari deposiiti 50 500 eurot ning kinnisvara ostu finantseerimiseks sai kaebaja 20.10.2021 tagatiseta ja soodsa intressiga 750 000 eurot laenu (laenuleping nr 20/10) Kanada äriühingult Sali Investment Ltd, mis on kaebajale kuuluv ettevõte. Lisaks müüb kaebaja Prantsusmaal temale ja tema abikaasale kuuluvat kinnisvara, mille müügist saadava rahaga plaanib täita laenulepingust nr 20/10 tulenevad kohustused. Laenulepingu alusel kanti kaebaja AS-i LHV Pank kontole 750 000 eurot, et kaebaja saaks selle kanda Prantsusmaa notaribüroo SCP Bona-Aral & Frech kontole tehingu tegemiseks. RAB-i ettekirjutuse tõttu kaotas kaebaja võimaluse tehingut sõlmida ning kui käsutuspiirang peaks jääma kehtima kauemaks, kaotavad kaebaja ja tema abikaasa ka notari deposiiti tasutud summa. Kuigi RAB-i 12.11.2021 ettekirjutus on kehtivuse kaotanud, soovib kaebaja selle õigusvastasuse tuvastamist, et esitada hiljem kahju hüvitamise nõue.
  4. RAB palus 14.02.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata ja piirata kaebaja, tema esindaja ning kolmandate isikute juurdepääsu vaidlustatud ettekirjutuste faktilist alust kajastavatele dokumentidele (RAB-i 12.11.2021 dokument nr 3- 1/1095-1 ja 10.12.2021 dokument nr 3-1/11761).

§ 55

lg 3 p-d 1–3 annavad RAB-le õiguse teatud tingimustel keelduda isikule tutvustamast tema tehingu peatamiseks või tema konto või muu vara kasutamise piiramiseks tehtud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastavat dokumenti. RAB-i õigust informatsiooni avaldada piiravad ka Euroopa Liidu õigusaktid ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015 direktiivi (EL) 2015/849 art 54 järgi on edastaval RAB-il õigus kehtestada piirangud ja tingimused EL-i siseselt edastatud teabe kasutamisele, mida vastuvõttev RAB peab järgima. See põhimõte on Eestis sätestatud

§ 63lg-s 8.

5. Tallinna Halduskohus kuulutas 16.02.2022 määrusega haldusasja menetluse RAB-i 14.02.2022 taotluse nr 1.2-1/47-3 lisade 1 ja 2 osas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks ning piiras kaebaja ja tema esindaja õigust nende dokumentidega tutvuda ja saada neist ärakirju. Viidatud dokumendid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 19,

§ 53lg 4 ja § 60 lg 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1 alusel ning neile juurdepääsu piiramine on vajalik ja põhjendatud. Avalik huvi asutusesiseseks 2

(8)3-21-2882 kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on selle teabe iseloomu ning

§-st 521, § 55 lg 3 p-dest 1–3 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades kaalukam kui kaebaja huvi kontrollida haldusaktide faktilist põhistust. Neis dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes. X esitas 03.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2022 määrus. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrusega tagastati X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.02.2022 määruse peale osas, milles on vaidlustatud haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist (resolutsiooni p 1), rahuldati määruskaebus osaliselt (resolutsiooni p 3), tühistati Tallinna Halduskohtu 16.02.2022 määrus osas, millega piirati kaebaja õigust tutvuda RAB-i 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisadega 1 ja 2 ning saada neist ärakirju ning saadeti RAB 14.02.2022 taotlus toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

  1. X esitas 07.03.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse tuvastamisnõudele üleminekuks (täiendatud 26.09.2022).
  2. RAB kinnitas 29.04.2022 vastuses kohtunõudele, et jääb 14.02.2022 taotluse juurde ja palub halduskohtul keelata tutvustada kaebajale ning tema esindajale vastustaja 14.02.2022 vastuse lisasid 1 ja 2 kui haldusaktide 3-1/1095-2 ja 3-1/1176-2 faktilisi asjaolusid. Vastustaja palus piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu ka 29.04.2022 menetlusdokumendile, mis sisaldab teavet, mida kaebajale ja tema esindajale ei ole kriminaalmenetluses teatavaks saanud ja millisele teabele ei ole neil juurdepääsuõigust. See teave on välja toodud 10.12.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1176-2 faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi p-des 8–11 ning 15, 16 ja 18.

eesmärkide saavutamiseks on vajalik kaitsta vastustajale teatavaks saanud andmeid (29.04.2022 menetlusdokumendi p-d 3.4–3.6, p 3.13). Seoses Harju Maakohtu 11.02.2022 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX puudub alus varjata kaebaja eest halduskohtumenetluses teavet, mis on kaebajale avalikustatud kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses avalikustamata info sisaldub 10.12.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1176-1 faktiliste asjaolude p-des 6 ja 17 (lause teine pool) ning 12.11.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1095 faktiliste asjaolude p-des 3, 5 (viimane lause), 6 (kaks viimast lauset), 7 (viimane lause) ja 10 (esimene pool). Vastustaja palub jätta need tekstiosad kaebajale ja tema esindajale avalikustamata. 12.11.2021 ettekirjutuses nr 3-1/1095-1 ja 10.12.2021 ettekirjutuses nr 3-1/1176-1 on kajastatud vastustaja järeldusi, mille avalikustamine võib ohustada rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemi toimimist, rikkuda rahvusvahelise teabevahetuse nõudeid ja takistada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses (p-d 3.6–3.7, 3.9–3.10 ja 3.12).

§ 53

lg 4 alusel on vastustaja teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave, mistõttu tuleb jätta avalikustamata vastustaja teenistujat puudutav teave (p 3.11). Vastustajal on

§ 55

lg 3 p-de 1–3 alusel jätkuvalt õigus jätta faktilised asjaolud kaebajale ja tema esindajale osaliselt tutvustamata. Vastustaja on koostanud muudatustega ettekirjutused nr 3-1/1095-2 ja 3-1/1176-2 (vastustaja 29.04.2022 vastuse lisad 3 ja 4), milles on arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määruses antud suuniseid ja mille vastustaja palub edastada kaebajale ja tema esindajale. Välja on jäetud asjaolud, mis puudutavad välispäringuid ja vastustaja järeldusi, sh ka ettekirjutuse koostaja nimi (p-d 3.13 ja 4.2). 8. Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määrusega kuulutati haldusasja nr 3-21-2882 menetlus kinniseks ning piirati menetlusväliste isikute juurdepääsu RAB 29.04.2022 menetlusdokumendi ja selle lisade 1 ja 2 osas (resolutsiooni p 1), rahuldati RAB 14.02.2022 esitatud ja 29.04.2022 3

(8)3-21-2882 täpsustatud taotlus osaliselt ning keelati kaebajal ja tema esindajal tutvuda ja saada ärakirju järgmistest dokumendi osadest: - RAB 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisa 1 p-i 7 viimane lause; - RAB 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisa 2 p-d 8–11, 15, 16 ja 18; - RAB 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisade 1 ja 2 viimased lahtrid „Koostaja“; - RAB 29.04.2022 menetlusdokumendi p 3.4, selle menetlusdokumendi lisade loetelu p-d 1 ja 2 ning 29.04.2022 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis rahuldamata RAB 14.02.2022 esitatud ja 29.04.2022 täpsustatud taotluse osas, mis puudutab RAB-i 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisa 1 punkte 3, 5, 6 ja 10; lisa 2 punkte 6 ja 17 ning 29.04.2022 menetlusdokumenti osas, mis on kohtumääruse p-ga 2.4 hõlmamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus lubas X-l minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele ja jätkata haldusasja menetlust nõuetes tuvastada RAB 12.11.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1095-2 ja 10.12.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1176-2 õigusvastasus (resolutsiooni p 4). Haldusasja menetlus tuleb kuulutada kinniseks ka RAB 29.04.2022 menetlusdokumendi ja selle lisade 1 ja 2 osas ning piirata menetlusväliste isikute juurdepääsu nimetatud dokumentidele. Dokumendid on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja vastustaja on taotlenud nendele juurdepääsu piiramist HKMS § 88 lg 2 alusel, mis on kohaldatav üksnes kinniseks kuulutatud menetluses. RAB 14.02.2022 taotluse lisa 2 p-de 8–11 ning 15, 16 ja 18 osas juurdepääsu piiramise taotlemist põhjendab vastustaja sellega, et viidatud punktides on välja toodud välispäringutega saadud teave ning

§ 55

lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel tuleb välisriigi RAB-lt saadud teabele juurdepääs piirata, sest välisriigi rahapesu andmebüroo ei ole selleks luba andnud. Vastav info sisaldub ka RAB 29.04.2022 menetlusdokumendi p-s 3.4, sama dokumendi lisade kirjete p-des 1 ja 2 ning 29.04.2022 menetlusdokumendi lisades 1 ja 2. Vastustaja esitatud dokumentidest nähtub, et välisriigi RAB-lt saadud vastustes sisalduvad praegusel juhul vastavad välistused ja vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, et välisriigi RAB-d ei ole edastatud dokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks luba andnud, mistõttu puudus ka vajadus täiendavalt sellist luba küsida. Seega puudub alus teha kaebajale ja tema esindajale teatavaks info, mis on seotud välispäringutega (

§ 55lg 3 p 2 ja § 63 lg 8).

Huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist kontrollida haldusaktide faktilisi põhistusi, sest rahapesu tõkestamisel on rahapesu olemusest tulenevalt riikidevahelise koostöö tõhusa toimimise tagamine kõrge tähtsusega. Ülejäänud osas on kaebajal võimalik ettekirjutuste põhjendustega tutvuda ning kaebaja õigusi aitab tagada see, et ettekirjutustes sisalduvate asjakohaste põhjendustega tutvub kohus ja tehtav kohtulahend ning selle põhjendused on kaebajal võimalik soovi korral edasi kaevata. RAB 14.02.2022 taotluse lisa 1 p-d 3, 5 (viimane lause), 6 (kaks viimast lauset), ja 10 (esimene pool) ning RAB 14.02.2022 taotluse lisa 2 p 6 ei sisalda sellist infot, mille osas oleks alust väita, et see ei ole viidatud kriminaalasjas tehtud kohtumäärusega juba kaebajale teatavaks saanud (nt 11.02.2022 määruse nr X-XX-XXXX lk-d 3 ja 6). Kuna seda infot on määruses juba käsitletud, ei esine selles osas alust kaebajale nimetatud punktide tutvustamisest keelduda. Samuti ei nähtu RAB 14.02.2022 taotluse lisa 2 p-st 17 (lause teine pool), kuidas saaks tegu olla teabega või vastustaja järeldusega, mille kaebajale teatavaks saamine võiks kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (

§ 55lg 3 p 1).

Seega ei ole taotluse rahuldamine selles osas põhjendatud. RAB 14.02.2022 taotluse lisa 1 p 7 (viimane lause) osas on juurdepääsu piiramine vajalik ning huvi saladuse hoidmise vastu kaalukam kaebaja samuti kaalukast huvist kontrollida enda suhtes koormavate ettekirjutuste faktilist põhistust vastava punktiga tutvudes, tulenevalt

§ 55lg 3 p-st 1.

Kaebaja õigused on piisavalt tagatud sellega, et ettekirjutuse vastava põhjendusega tutvub kohus, kes saab asja sisulisel lahendamisel kõiki dokumente hinnata ning tehtav 4

(8)3-21-2882 kohtulahend ja selle põhjendused on kaebajal võimalik edasi kaevata ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse.

§ 53

lg 4 alusel on vastustaja teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave. HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel võib menetlusosalise juurdepääsu piirata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Viidatud teabele juurdepääsu puudumine ei riiva märkimisväärselt kaebaja põhiõigust olla oma asja arutamise juures ja avaldada oma seisukohti. Tegu ei ole infoga, mis saaks mõjutada kaebaja seisukohti ja väiteid seoses ettekirjutuste õiguspärasusega. Seega on vastustaja ametniku nime puudutavas osas juurdepääsuõiguse piiramine proportsionaalne. Kohtule ei nähtu, et 29.04.2022 menetlusdokumendi ülejäänud osas saaks esineda alust kaebaja ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks. Seega jätab kohus selles osas taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. X esitas 07.12.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määruse resolutsiooni p 2 ning mõista X menetluskulud välja RAB-lt. Määruses puuduvad põhjendused, miks on otsustatud kaebaja eest varjata vastustaja 14.02.2022 menetlusdokumendi lisa 1 p 7 viimast lauset. Määruses ei ole toodud selle väidetavalt tundliku informatsiooni iseloomu, mida kohus on kaebaja huvi vastu kaalunud. Sellisel üldistatuse astmel info esitamata jätmine muudab määruse põhjenduste puudumisel kontrollimatuks. Vastustaja 29.04.2022 menetlusdokument ja selle lisade nimistu puudutab Liechtensteini RAB-lt saadud infot, aga lisa 1 on Monaco RAB-i dokument. Vastustaja 29.04.2022 menetlusdokument Monaco dokumenti üldse ei maini. Halduskohus ei ole saanud kontrollida, kas nimetatud välisriikide RAB-de dokumendid on seotud kaebajat puudutava menetlusega, sest nende sisu on ka kohtu jaoks eemaldatud ja alles jäetud osad ei võimalda seda otsustada. 29.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1 on kuupäevaga 12.01.2022, seega ei ole see seotud vastustaja 14.02.2022 menetlusdokumendi lisadega 1 ja 2, mis mõlemad on antud
  2. aastal.

§ 63

lg 8 sätestab, et RAB tagab taotluse alusel teiselt RAB-lt saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud teiselt büroolt eelnevalt loa. Vastustaja 29.04.2022 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 sisaldavad küll välisriikide RAB-de seatud standardseid piiranguid info avaldamisele, kuid ei välista võimalust, et vastustaja poolt vastavat luba küsides saab kaebaja loa infoga tutvuda.

§ 63

lg 8 sõnastus teeb vahet „teise büroo seatud piirangutel“ ja võimalusel muul viisil teabe kasutamisel. Vastustaja ei ole küsinud välismaistelt RAB-delt luba info tutvustamiseks kaebajale, mistõttu ei ole sellist luba ka antud. Viidatud normiga ei haaku vaidlustatud kohtumääruse p-s 15 toodud seisukoht, et kuna luba ei olnud antud (keegi pole seda küll küsinud), puudus vastustajal ka vajadus selle küsimiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määruse nr 3-21-2882 (p 13) järgi on teabega tutvumisest keeldumiseks vajalik, et välisriigi RAB oleks „vastava loa andmise võimaluse selgelt välistanud“ ja et selline olukord saab olla erandlik. Vastustaja 29.04.2022 menetlusdokumendi lisadeks 1 ja 2 olevatest kirjadest sellist olukorda ei nähtu. Samuti puudub vastustaja 29.04.2022 menetlusdokumendi lisadel 1 ja 2 eestikeelne tõlge. 5

(8)3-21-2882 Kaebajal on õigus kontrollida, kas dokumendi on koostanud vastustaja pädev ametnik, mistõttu on tal vajalik juurdepääs ka koostaja andmetele. See võib omada tähendust vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel. Kuigi vastustaja isikkoosseis ei ole avalik info, ei tähenda see, et see ei kuulu vastava aluse olemasolul ühelgi juhul avaldamisele. Kaebaja huvi kaitsta oma õigusi vaidluses vastustajaga on kaalukam riigi huvist mitte avaldada kaebajale vastustaja ühe või kahe ametniku nimed. Halduskohus on piiranud kaebaja juurdepääsu vastustaja 29.04.2022 menetlusdokumendi p-le 3.4 ja lisade nimekirja kahele esimesele kirjele ning neile vastavatele lisadele. Tegelikult on vastustaja 29.04.2022 menetlusdokument ja kaks esimest lisa (küll sisutuks muudetud dokumendid) tehtud kaebajale kättesaadavaks. Kuna vastustaja ei ole pöördunud välisriikide RAB-de poole taotlusega infot kaebajale või isegi halduskohtule tutvustada ega saanud sealt seetõttu ka keelduvat vastust, puudub alus väliskoostöö tulemusena saadud info varjamiseks kaebaja eest. Halduskohus ei saa aktsepteerida asjaolude tõendamist dokumentidega, mida isegi kohtule ei näidata. Kaebaja palub ringkonnakohtul kontrollida kaebajale info tutvustamata jätmise seaduslikkust ka muudel võimalikel alustel peale määruskaebuses toodu, sh seetõttu, et huvi selle info salastamise vastu, mis vastustaja 14.02.2022 menetlusdokumendi lisades 1 ja 2 sisaldub, ei kaalu üles kaebaja huvi sellega tutvuda. 10. RAB palus jätta määruskaebus rahuldamata.

määratleb need isikud, kellel on õigus saada RAB andmekogus olevat konfidentsiaalset informatsiooni, ja määratleb ka juhtumid, millal on isikul võimalik tema kohta käiva dokumendiga tutvuda. Kaebaja selle erandi alla ei käi. RAB-il puudub seaduses nimetamata isikutele või asutusele õigus

sätestatu kohaselt teavet väljastada. Välispäringuga saadud teave on kaitstud ja RAB ei pea eelnevalt küsima teiselt RAB-lt luba, et teavet ennast hiljem andmesubjektile edastada. RAB-i peamine ülesanne on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ja kui RAB-i andmeid ei ole kaitstud vastavate teabe avaldamise laialdaste piirangutega

kohaselt, ei ole tal võimalik täita oma kohustusi. Seejuures avaldades konfidentsiaalset teavet, sh ka andmesubjektile, ei vastaks Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem Rahapesu Tõkestamise Nõukoja standarditele ega Euroopa Liidu nõuetele, mistõttu puuduks võimalus rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude ärahoidmiseks Eestis ning ei oleks tagatud rahvusvaheline koostöö. Kaebajale välispäringutega saadud info avalikustamisega ei saa RAB seadusega pandud kohustusi täita. RAB peab oma tegevuses, sh andmete kogumises ja ka teabe väljastamises juhinduma seaduses sätestatud kohustustest ja piirangutest. RAB kogub (sh vahetab vajadusel infot ka välisriikidega) oma ülesannete täitmisel infot üksnes n-ö finantsluure eesmärkidel. RAB-i poolt analüüsi tulemusena kogutud ja koondatud info ei ole kasutatav kriminaalmenetluses tõendina. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Pärast halduskohtu määruse teatavakstegemist on kaebaja saanud juurdepääsu RAB 29.04.2022 menetlusdokumendi p-le 3.4 ja selle menetlusdokumendi lisadele 1 ja
  2. Määruskaebuse esitamise ajaks oli kaebaja nende dokumentidega juba tutvunud ja seetõttu ei saa halduskohtu määruse resolutsiooni p 2.4 enam kaebaja õigusi rikkuda. Määruskaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata.
  3. Ringkonnakohtus käib vaidlus seega selle üle, kas halduskohus piiras õigesti kaebaja juurdepääsu toimikule järgmiste dokumentide osas: - RAB 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisa 1 p-i 7 viimane lause; 6

(8)3-21-2882 - RAB 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisa 2 p-d 8–11, 15, 16 ja 18; - RAB 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisade 1 ja 2 viimased lahtrid „Koostaja“.
  1. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel menetlusosalise juurdepääsu piiramine toimikule ja seeläbi põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures saab olla vaid erandlik ja toimuda eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Kõik nimetatud dokumendid on kohtule esitatud ja kohus on saanud nende dokumentidega tutvuda.
  2. RAB esitas vastuses määruskaebusele tõendi, mis kinnitab, et Liechtensteini RAB ei nõustunud tema poolt vastustajale esitatud teavet jagama muul eesmärgil peale luure. See tõend tuleb võtta toimikusse, sest see on määruskaebuse lahendamisel oluline. Selle tõendiga on ümber lükatud kaebaja väide, et Liechtensteini pädevalt asutuselt ei ole nõusolekut teabe edastamiseks küsitud.
  3. Monaco RAB-i sarnane tõlkimata kinnitus ei ole asjakohane. Liechtensteini RAB-i tõendist nähtub, et RAB on küsinud luba sealt saadud teabele juurdepääsu võimaldamiseks kaebajale. Sellist nõusolekut ei ole antud. Välistatud ei ole, et läbirääkimiste tulemusel oleks võimalik välisriigist saadud teabele juurdepääsu võimaldamine, kuid praegusel juhul on nii nõusoleku küsimine kui saadud teabe sisu koosmõjus piisavalt põhjendatud, miks kaebaja juurdepääsu toimikule piirati.
  4. Vaidlusalused dokumentide osad sisaldavad dokumendi koostaja nime ja välisriigi rahapesu andmebüroode esitatud info lühikokkuvõtet. Halduskohus leidis, et puudub alus teha kaebajale ja tema esindajale teatavaks info, mis on seotud välispäringutega (

§ 55lg 3 p 2 ja § 63 lg 8).

Ringkonnakohus jagab seda seisukohta osaliselt. RAB 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.21/47-3 lisa 2 p 18 esimesed 18 sõna (kuni sõnani „olla“ k.a.) ja viimane lause ei ava teavet välisriigist saadud teabe sisu kohta ja selles osas dokumendile juurdepääsu piiramine ei ole põhjendatud. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 17. Ettekirjutuse faktilisi asjaolusid sisaldavad dokumendid sisaldavad vaidlusaluses osas nii välisriigist saadud teavet kui sellest tehtud järeldusi kahtluste kohta. Ka järelduste kättesaadavaks tegemisega kaebajale või tema esindajale on võimalik saada üldistatult teavet välisriikide rahapesu andmebüroodest saadud teabe ulatuse ja sisu kohta. Pärast ringkonnakohtu 08.04.2022 määruse tegemist on vastustaja põhjendanud vaidlusaluse teabe osas konkreetselt, kaebajaga seotud asjaolusid arvestades, miks juurdepääsu piiramine on oluline. Ringkonnakohtu hinnangul on juurdepääsu piiramisel oluline, et kaebaja ei saaks teavet tema varaga seotud rahapesukahtluse kohta seni kogutud tõenditest ja RAB-l olevast infost, sest see võib kahjustada edasise teabe kogumist ja võimaldaks kaebajal anda RAB-ile moonutatud selgitusi, lähtudes RAB-il olemas oleva teabe ulatusest. Teabe ulatuslikum avaldamine kaebajale võib kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (

§ 55lg 3 p 1).

Oluline on praeguse asja lahendamisel seegi, et välistatud ei ole, et sellele infole juurdepääsu piiramine võib olla oluline mõnes asjaomases riigis kriminaalmenetluse läbiviimiseks. 18. Dokumentide koostaja nime avaldamine kaebajale ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik sedavõrd, et õigustada

§ 53lg 4 alusel asutusesiseseks tunnistatud teabe avaldamist kaebajale.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 79 lg 1 p 1 alusel võib menetlusosalise juurdepääsu piirata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Üksnes dokumendi koostaja nime 7

(8)3-21-2882 teadasaamisega ei ole kaebajal võimalik ka kontrollida, kas konkreetne inimene töötas dokumendi koostamise ajal RAB-s ja milline oli tema ametijuhend. Kohtu poolt on selline asjaolu kaebaja põhistatud kahtluse korral kontrollitav. 19. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta halduskohtu määruse resolutsiooni p 2.4 vaidlustamist puudutavas osas läbi vaatamata, rahuldada osas, milles halduskohus piiras kaebaja juurdepääsu RAB 14.02.2022 menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisa 2 p 18 esimesele 18 sõnale ja viimasele lausele ning muus osas jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.