ekomisjoni 17.08.2022 otsuse ja 23.11.22 vaideotsuse tühistamiseks ja kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata Menetlusosalised Kaebaja: X X., volitatud esindaja vandeadvokaat Mariann Veiermann Vastustaja: MTÜ Eesti Taristuehituse Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Raul Talts Asja läbivaatamise vorm Istung 26.04.2023, kirjalik menetlus, digitoimik RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Ehitusseadustiku § 24 lg 4,
estandard Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ja
e andmise kord Teedeinseneride
etele. 2. Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Taristuehituse Liidu Teedeehituse Inseneeria
ekomisjoni 17.08.2022 otsus ja 23.11.22 vaideotsus ja kohustada vastustajat kaebaja
etaotlust uuesti läbi vaatama. 3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2820 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1
e Teedeinsener, tase 6, Teeehituse ja - korrashoiu allerialal, omanikujärelevalve (OJV) ametialal. 2. Kaebaja esitas vastustajale 15.02.2022 taotluse
e Diplomeeritud teedeinsener tase 7 Teeehituse ja -korrashoiu allerialal omanikujärelevalve ametialal saamiseks. Taotluse lisaks 7 oli kaebaja töökogemuse tabel (tabel). 3. Vastustaja hindamiskomisjon (hindamiskomisjon, esimees Peeter Piirsalu, liikmed Richard Viies, Aleksandr Šavljukevitš) koostas 11.04.2022 protokolli, mille kohaselt vastab kaebaja haridus erijuhu alusel. Minimaalse erialase töökogemuse kestuse nõue viimase 7 aasta jooksul on 20 kuud. Hindamiskomisjon leidis kaebaja portfooliot hinnates, et ta ei esitanud: 1) portfooliot vastustaja kehtestatud vormil, mille tõttu ei ole ta esitanud infot isiklikku panust kirjeldavate objektide keerukuse kohta (objekti tase); 2)
e taotlemise eelduseks vajalikus mahus tase 7 keerukusele vastavaid töid (andmed peavad vastama
estandardis, jaotis A1, III osa toodud nõuetele). Hindamiskomisjoni arvamus oli, et kaebaja töökogemus OJV ametialal ei vasta taotlemise eeldustele. Hindamiskomisjoni juhis kaebajale oli: esitada tööandjate poolt digitaalsed kinnituskirjad, mis tõendavad, et kaebaja on töötanud tema poolt esitatud töökohtades ning täitnud esitatud tööülesandeid. Piisab, kui taotleja esitab kinnitused enda viimasest kolmest töökohast: Infragate Eesti AS, P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, OÜ Arterega, viidetega töökogemusena näidatud objektidele. 4. Vastustaja
ekomisjon koostas 12.04.2022 protokolli istungi kohta, millel arutati kaebaja taotlust (kohtule on esitatud selle väljavõte). Istungit juhatas Tarvi Kliimask, protokollis Tarmo Trei. Üheks istungist osavõtjaks oli P. Piirsalu, kes tutvustas hindamiskomisjoni arvamust. Hindamiskomisjoni ettepanek oli mitte anda kaebajale tema poolt taotletavat
et. Protokollis oli copy-paste meetodil esitatud hindamiskomisjoni põhjendused.
ekomisjon ei teinud otsust kaebajale
e andmise või sellest keeldumise kohta.
ekomisjon esitas selgitused: 1) kaebaja töökogemus OJV ametialal ei vasta taotlemise eeldustele; 2) tuginedes varasematele taotlustele ning nende juurde lisatud sooviavaldustele on tuvastatud vasturääkivused erialastes töö ja praktikakohtades. 3) kaebaja peab taotlust täiendama vastavalt hindamiskomisjoni 11.04.2022 juhisele. 4) täiendatud taotluse esitamise järgselt viib hindamiskomisjon lõpuni hindamise ja
ekomisjon saab teha otsuse. Vastustaja esitas protokolli kaebajale 14.04.2022 e-kirjaga (kaebuse lisa 6-2), mille allosas oli järgnev tekst. 2
ekoordinaator | mob +372 5745 0710|
etaotlus@taristuehitus.ee MTÜ Eesti Taristuehituse Liit | www.taristuehitus.ee | Pärnu mnt 141, Tallinn 11314 5. Kaebaja esitas vastustajale 15.04.2022 täiendatud taotluse koos tabeliga (kaebuse lisa 4). Kaebaja taotleb
et erijuhu alusel. Tabelis on järgmised objektid OJV kohta: 2021
etasemega etteantud pädevuse piires
etaseme ja spetsialiseerumisega etteantud pädevuse piires Kõikidel objektidel teostas kaebaja vähemalt tegevusi 1-
etaseme taotlemise eeldustele ning esitas põhjendused. E-kirja allosas oli järgnev tekst. Lugupidamisega
ekoordinaator | mob +372 5745 0710|
etaotlus@taristuehitus.ee MTÜ Eesti Taristuehituse Liit | www.taristuehitus.ee | Pärnu mnt 141, Tallinn 11314 Kaebaja vastas sellele 06.05.2022 e-kirjaga, milles ei nõustunud
ekomisjoni seisukohaga. Kaebaja esitas tõendeid. Hindamiskomisjon jäi 20.05.2022 e-kirjas oma seisukoha juurde ja küsis kaebajalt selgitusi. Kaebaja esitas selgitused ja täiendavad tõendid 22.05.2022 e-kirjaga 8. Vastustaja teavitas 27.05.2022 kaebajat, et on dokumendid kätte saanud ning hindamiskomisjon analüüsib need läbi. Vastustaja teavitas 11.07.2022, et hindamiskomisjon on oma seisukoha kujundanud,
ekomisjon arutab taotlust 17.08.2022 ja teeb otsuse. 9.
ekomisjon koostas 17.08.2022 istungi kohta protokolli. Hindamiskomisjon analüüsis ja täpsustas taotleja poolt täiendavalt esitatud informatsiooni ja tegi ka järelpäringuid Hankijatele. Hindamiskomisjon kujundas taotleja taotluse osas järgmise ettepaneku: X X. poolt koostatud vastustest tulenenud täiendava kontrolli alusel hinnati, et taotleja on esitanud valeandmeid, sh erinevad portfoolio inseneri isiklikku panust kirjeldavad andmed taotleja poolt erinevatel aegadel esitatud avaldustes ning on vastuolus taotleja enda poolt esitatud kirjalike selgitustega, mistõttu on taotleja koostatud portfoolio käsitletav ebausaldusväärsena, millest tulenevalt taotlejale taotletavat
et anda ei saa. Transpordiamet’i esindajalt Urmas Robam’ilt „Keila-Haapsalu km 54,89-62,82 Keedika Linnamäe lõigu rekonstrueerimine“ kohta saadud vastus, annab kinnitust taotleja selgitustele, et tegelikkuses erineb tema panus tööde portfoolios esitatud andmetega. Täpsemalt hr Robam kirjeldas: „… X X. osales antud objekti töödega seonduvalt ühel päeval (05.06.2020, 1:15 tundi) proovide võtmisel a/b tehasest…“. Taotleja on samas tööde portfooliosse märkinud isiklikuks panuseks 3 kuud.
ekomisjoni küsimusele, millistel alustel on X X. muutnud
e taotluses objekti nimetust, selgitas taotleja, et on 2019 isikliku panusena tööde portfoolios esitanud: „Pärnu linnas Tallinna mnt-Rääma-J.V.Jannseni tn ristmiku rekonstrueerimine (sh ÜVK kommunikatsioonide rekonstrueerimine)“ 8 kuud.
e andjale e-kirjaga Mai 22, 2022 10:16 PM esitatud vastuses X X. muuhulgas selgitas: “Taotluses on sisse jäänud objekti nimetuse osas eksitus, kuna olen selle erialase CV tööde loendist ümber kopeerinud. … Taotluses tuginen tööle: Omanikujärelevalve leping nr 3-13.1/326 (oktoober 2019) „Pärnus, Tallinna mnt-Rääma-J. V. Jannseni tn ristmiku rekonstrueerimisel omanikujärelevalve teostamine“. Hanke viitenumbrit RHR-is ei ole, sest tegu oli alla lihthanke piirmäära jääva hankega. …“. 4
etaotluses (taotleja poolt allkirjastatud 25.03.2019) töökogemuse tabelis näidanud isikliku panusena
ekomisjon põhjendas oma seisukohta sellega, et kaebaja on esitanud töökogemuse tabelis valeandmeid. Valeandmetena käsitles
ekomisjon: 1) objekti Juuliku osas töökogemust (2017, 3 kuud); 2) Keedika-Linnamäe töökogemust (2020, 3 kuud) 3) Rääma-Jannseni esitatud töökogemust (2019, 8 kuud). Juuliku objekti oli kaebaja 2019.a sooviavalduses märkinud 11 kuu osas
ekomisjon jättis 23.11.2022 vaideotsusega vaide rahuldamata. Kaebajal puuduvad enda töökogemuse kinnitamiseks objektiivsed tõendid, mis on
e andmise vältimatuks eelduseks. Kaebaja etteheited tellijate pahatahtlikkuse või
ekomisjoni töötajate erapoolikuse osas on paljasõnalised ja asjakohatud. Kaudsed lepinguliselt mitteseotud isikud ei saa olla teadlikud sisulisest inseneri tegelikust panusest. Kui taotlejal on päevas vaja tegeleda nt 10 objektiga, siis tema ööpäev jaguneb 10 objekti vahel ning ei ole aritmeetiliselt võimalik näidata iga objekti kohta 8 h tööpäevas. Täpselt sama loogika on ka 1 kuu vaates, st kui taotlejal on 10 objekti kuus, jaguneb tema panus 10 objekti vahel, sest ei ole füüsiliselt võimalik olla üheaegselt korraga kümnel objektil ja täita seal samaaegselt tööülesandeid. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 13. Kohtu menetluses on kaebaja nõue
ekomisjoni otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning taotlus ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg 4,
estandardi ja
e andmise korra (KAK) Põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks.
e andmata jätmise põhjendusi tõendanud ega tõendeid kaebajale esitanud.
ekomisjoni otsuse põhjendused tuginevad väidetavalt hindamiskomisjoni otsusele. Hindamiskomisjoni protokolli ei ole olemas ja seega ei ole olemas otsust, et kaebaja töökogemus ei vasta nõuetele.
ekomisjon ei saa teha hindamiskomisjoni tööd. 19. Hindamiskomisjoni liige P. Piirsalu on õigusvastaselt osalenud
ekomisjoni tegevuses. Lisaks on hindamiskomisjoni liikmed kaebaja endised töökaaslased ehk täna tema konkurendid, mis seab kahtluse alla nende erapooletuse. 20. Töökogemusega seotud nõuete kehtestamist ei saa delegeerida täidesaatvale võimule, liiatigi avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale eraõiguslikule mittetulundusühingule ehk antud juhul vastustajale. Ning seda hoolimata asjaolust, et Riigikohtu Üldkogu otsuses haldusasjas 3-18-1432 p. 33 leidis Üldkogu, et põhiõigusi võib piirata seadusest alamalseisva aktiga ehk ministri määrusega ja et selle otsuse p. 35 järgi võib
estandardeid ja
e andmise kordasid kehtestada 6
eandjad koos
enõukogudega nagu enne määruse nr 61 muutmist, mille muudatused jõustusid 02.07.2021.
enõukogudel on üksnes standardeid ja
e andmise kordasid kinnitav roll, sisuliselt koostavad ehk õigusloomet teostavad
eandjad ja nendega seotud kolmandad isikud sh osaliselt nende hindamis- ja
ekomisjoni liikmed, kelledel mistahes teadmised kehtivast õigusest, Põhiseadusest ja sellest tulenevast üldpõhimõtetest puuduvad. 21. Vastustaja on kohtumenetluses asunud sisustatama vaidlustatud haldusakte uute asjaolude, põhjenduste ja standardi ja
e andmise korra sätetega, mis otsuses ja vaideotsuses puudusid. Riigikohus on lahendites nr 3-18-1740/36 p.18.4 ja nr 3-19-2069/19 p.12 sedastanud, et haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, sest see oleks muuhulgas vastuolus ka isiku õigusega tõhusale õiguskaitsele (seda eriti õiguse andmisest keelduva haldusakti osas). Kuna vastustaja 31.01.2023 vastus aga just seda sisaldab, siis tuleb kohtuliku kontrolli teostamisel jätta need uued põhjendused tähelepanuta ja haldusaktid tühistada. 22. ESTEL
ekoordinaatori Tarmo Trei poolt kaebajale saadetud e-kirju ei saa lugeda hindamiskomisjoni poolt saadetuks, sest ta ei kuulu hindamiskomisjoni koosseisu. VASTUSTAJA SEISUKOHT 23. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. 24. KAK punkt 3.1.4.1 alapunkt e) sätestab, et
e esmakordsel taotlemisel erijuhu järgi on kõrgendatud töökogemuse nõuded kirjeldatud KAK lisas 1. KAK Lisa 1 punktis 3.4. olevas tabelis on märgitud, et
e taotlemisel peab olema tõendatud vähemalt üks tegevustest, kui tabeli välja peas on kirje "töökogemus ühel tegevusalal järgmistest". Omanikujärelevalve lahtris on töökogemuse nõueteks: (i) töökogemus
etasemele vastava keerukusega rajatise allerialase omanikujärelevalve tegemine ja/või (ii) töökogemus
etasemele vastava keerukusega rajatise ehitusprojekti ekspertiisi tegemisel ja/või (iii) töökogemus
etasemele vastava keerukusega rajatise auditi tegemisel. KAK Lisa 2, mis sätestab töökogemuse ajalised nõuded punkt 1.1. kohaselt peab teedeinsener
e taotlemisel ja selle pikendamisel tõendama oma töökogemuse vastavust taotletavale
etasemele, erialale, allerialale ja ametialale. Lisa 2 punkt 2.5. järgi on
etaseme 7 taotlemisel omanikujärelevalve ametialal minimaalseks töökogemuseks
e taotlemisel erijuhu alusel viimase 7 aasta jooksul 20 kuud. Seega 7.
etaseme saamiseks peab kaebajal olema töökogemus allerialal teeehitus- ja korrashoid viimase 7 aasta jooksul kokku 20 kuud 7.
etasemele vastavatel objektidel omanikujärelevalve teostamisel. 25. Kaebaja esitas 25.09.2022 muudetud töökogemuse tabeli, mida vastustaja hindas vaidemenetluse käigus ja millest nähtub, et kaebajal on töökogemus 7.
etasemele vastavate tööde teostamisel viimase 6 aasta jooksul kokku 18 kuud ehk 2 kuud vähem kui KAK Lisa 2 punktis 2.5. olevas tabelis nõutud 20 kuud, mis on erijuhu alusel
e taotlemisel minimaalne nõue. Enamgi, ka kaebaja poolt esitatud 18-kuuline töökogemus 7.
etasemele vastavatel objektil ei leidnud vastustaja kogutud tõendite alusel tõendamist. 7
etaseme eelduseks olevat 20 kuist töökogemuse miinimumnõuet ning lisaks sellele on esitatud tabelis ebaõigesti kajastatud Pärnu objekti keerukusaste (tegemist on
ekomisjon tuvastas 17.08.2022 otsuses taotleja poolt valeandmete esitamise. Valeandmete esitamise eesmärgiks kaebaja poolt oli näidata, et tema töökogemus vastab KAK Lisa 2 punktis 2.5. toodud
e taotlemise eelduste miinimumnõudele. Seega kohtu arusaam on õige, et kaebajale jäi
e andmata seetõttu, et tema poolt esitatud andmed ei olnud usaldusväärsed ja tõesed ning need ei võimaldanud
ekomisjonil tuvastada, et kaebaja eelnev töökogemus vastab erijuhu alusel 7.
etaseme saamise miinimumnõuetele. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise materiaalõiguslik alus oli KAK Lisa 2 punkt 2.1. Vaidemenetluses selgus kaebaja 25.09.2022 töökogemuse tabelit analüüsides, et isegi kui eeldada kaebaja poolt esitatud andmete õigsust, siis ei vasta kaebaja poolt avaldatud töökogemus KAK Lisa 2 punktis 2.5 sätestatud miinimumnõuetele. Vastustaja möönab, et selguse huvides oleks olnud mõistlik märkida õiguslik alus ka 17.08.2022 otsusesse, kuid arvestades märkimisväärses mahus kirjavahetust kaebajaga ja asjaolu, et kaebaja oli kirjavahetuses varasemalt viidanud
e andmise korrale ning ei olnud vastustajalt küsinud, millises normis sisalduvat nõuet ta ei täida, eeldas vastustaja, et kaebaja on täielikult kursis nõuete õigusliku alusega. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise materiaalõiguslikuks aluseks on KAK Lisa 2 punkt 2.1. ning vaidemenetluses selgus, et taotluse rahuldamata jätmise aluseks on ka KAK Lisa 2 punkt 2.5. 28.
ekomisjoni liikmed, kes on osalenud hindamiskomisjoni töös, ei osale vastava taotluse osas otsuse tegemisel (märgitakse protokolli erapooletutena). Selliselt tegutses
ekomisjon kaebaja taotluse puhul (P. Piirsalu kui hindamiskomisjoni liige ei osalenud otsuse hääletamisel). Teatud valdkonnas tegutsevad isikud on omavahel samaaegselt ka konkurendid ja koostööpartnerid. Eeltoodu ei tähenda, et turumajanduses tavapärane ja edasiviiv konkurents tingiks füüsiliste isikute vahelise negatiivse suhtumise teineteisesse. Seni on kõik ESTEL´i poolt moodustatud komisjonide liikmed olnud erapooletud. 29. Aastas on 12 kalendrikuud ning kehtiv materiaalõigus (s.o töölepingu seadus ja avaliku teenistuse seadus) näeb igale töötajale/teenistujale ette vähemalt 4 nädala pikkuse aastase põhipuhkuse. Tegemist on õigusega, mida tööandja ei saa ära võtta või selle kasutamist takistada. Seega on ühes kalendriaastas reeglina 11 kuud, mille kestel saab
e taotleja töökogemust 8
e taotlejal esitada andmed (ja vajadusel tõendid), et ta omab taotletud ametialal ettenähtud töökogemust kalendrikuudes. Mitme objekti korral jaotab insener (ja iga teine töötaja/ametnik) enda tööaja mitme objekti peale aga tema aastane töökogemus kokku ei saa reeglina ületada 11 kalendrikuud.
e andmisel on oluline inseneri tööpanus konkreetsel objektil, mitte objekti kestus kalendrikuudes. Kui tööd objektil kestavad 8 kuud, kuid teedeehituse tööd kestavad sellest 4 kuud, siis ei ole võimalik kaebajal näidata 8 kuu pikkust töökogemust. 30. EhS § 24 lg 4,
estandard ja KAK ei ole põhiseadusega vastuolus olevad. Kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud
estandardis (EhS § 24 lg 4). Seega saab minister oma määrusega üksnes kinnitada
estandardites sisalduvate nõuete olemasolu. Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 SE II teise lugemise 10.11.2021 seletuskirjas on seadusandja märkinud, et sel viisil kinnitamine ei anna täiendavat lisandväärtust ning kasvatab kvalifikatsiooninõuete ministri määruses kehtestamisel halduskoormust, sest pärast mis tahes
estandardi või
e andmise korra muutmist tuleb koheselt muuta ka ministri määrust. Samuti märkis seadusandja eelviidatud eelnõu teisel lugemisel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
estandardeid välja ei tööta ega anna ka hinnanguid nende sisule. Sel põhjusel otsustas seadusandja alates 01.04.2022 jätta EhS § 24 lg-st 4 välja ministrile pandud kohustuse kehtestada ehituse tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded.
e andmise tingimused on sätestatud
eseadusega (
).
lg 3 näeb ette, et
estandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Haridus- ja teadusministri 28.11.2008 määrusega nr 69 „
estandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ on defineeritud
estandardi mõiste ning kehtestatud selle koostamise, kinnitamise ja muutmise regulatsioon. Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 SE II teise lugemise 10.11.2021 seletuskirjas on seadusandja märkinud, et sellise keerukuseastmega tegevusvaldkonnas, nagu seda on ehitusvaldkond, toetub kvaliteetne lõpptulemus eelkõige oskuste ja teadmistega pädeva isiku tehtud otsustele.
etunnistuse kasuks räägib ka asjaolu, et isikute pädevust hindavad teised valdkonnas tegutsevad spetsialistid, kes suudavad anda oma kolleegi kohta pädevamaid hinnanguid kui mistahes riiklik institutsioon formaalselt dokumente hinnates. Samuti on
estandardid oluliselt paindlikumad ja dünaamilisemad, kui õigusaktid ja võimaldavad tegeleda rohkem sisu kui vormiga, tagamaks kvaliteetsemat ehitatud keskkonda. Riik teostab
ete andmise üle haldusjärelevalvet ning
e andmise otsuseid on võimalik halduskohtus vaidlustada. Riigikohtu üldkogu selgitas 26.04.2016 otsuses (punkt 51) asjas nr 3-2-1-40-15, et põhiseaduses nimetamata riigiorgani, sh avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani normiloomepädevust ei saa välistada. Küll peab normiloomefunktsiooni osaliseks delegeerimiseks põhiseaduses nimetamata organile eksisteerima kaalukas põhjus. Riigihalduse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele delegeerimise üldõigustuseks võib pidada detsentraliseerimist. Omavalitsuslikele
eühendustele kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute alaliigile avaliku võimu teostamise osalise üleandmise eriõigustuseks on arusaam, et just nemad on oma sisulise kompetentsi tõttu asjaomases valdkonnas kõige paremini võimelised vastavat avalik-õiguslikku ülesannet täitma. Niisiis tuleb küsida, kas eeltoodud õigustused on piisavad, et õigustada ka normiloomefunktsiooni (osalist) üleandmist põhiseaduses nimetamata organile. Üldkogu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Ei saa välistada, et mingitel tingimustel võib normiloome osaline, asjaomase valdkonnaga piirduv delegeerimine põhiseaduses nimetamata organile, sh advokatuuri juhatusele, olla põhiseaduse mõttes lubatav. Avalik-õiguslikule juriidilisele isikule üle antud ülesannete täitmisega võib kaasneda õigus otsustada sellesse kompetentsi kuuluvate küsimuste üle seaduste alusel iseseisvalt, mh andes selleks vajalikke üldkohustuslikke käitumiseeskirju. 9
alusel loodud ja
lg 2 alusel
estandardeid kinnitavad
enõukogud on parimaid eriteadmisi ning kompetentsi omavad
eühendusorganid. Konkreetsel juhul on selleks Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara
enõukogu (AGEK KN), mille eesmärgiks on tagada, et potentsiaalselt paljude isikute elu ja tervist, samuti keskkonda ja vara olulisel määral mõjutavas ehitusvaldkonnas täidaksid ülesandeid üksnes kõrge erialase kompetentsitasemega isikud. Tegemist on legitiimse eesmärgiga, mis on kooskõlas PS § 29 lg-s 2 sätestatuga.
enõukogu on selleks
eühenduseks, kes on asjaomase valdkonna kompetentsi tõttu kõige paremini võimeline vastavat avalik-õiguslikku ülesannet täitma, so
e kvalifitseerumise tingimusi kehtestama.
lg 1 alusel on ühtse ja korrastatud
esüsteemi arendamist korraldav asutus Haridus- ja Teadusministeerium.
lg 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister
easutuse ülesannete täitmiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eeltoodud normis osundatud haldusleping on sõlmitud Sihtasutusega
ekoda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 31. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Ehitusseadustiku § 24 lg 4,
estandard Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ja
e andmise kord Teedeinseneride
etele (IV). Kohus rahuldab kaebuse, tühistab otsuse ja vaideotsuse ning kohustab vastustajat kaebaja
etaotlust uuesti läbi vaatama. Vastustaja ei täitnud haldusmenetluses piisavalt selgituskohustust ning eksis
eS-st tulenevate nõuete vastu (I, otsuse p-d 37.1 ja 38). Kaebaja esitas põhjendused, miks ta leiab, et hindamiskomisjoni esimees Peeter Piirsalu osales kaebajale
e andmise otsustamisel. Vastustaja ei kõrvaldanud seda kahtlust veenvalt ei haldusega kohtumenetluses (II, otsuse p 39). Vastustaja rikkus haldusaktide põhjendamiskohustust (III). Põhjendused II ja III on otsuse ja vaideotsuse tühistamise aluseks. I
e andmise menetlus 32.
e andmise menetluses kohaldub haldusmenetluse seadus (HMS)
eseaduse erisustega (
HMS-st lähtumist kinnitab KAK p 1.7, mille kohaselt menetletakse taotlemise dokumente HMS sätete alusel, arvestades KAK erisusi. HMS-ga isikule antavaid õiguseid ja tagatisi saab
e andmise korraga üksnes täpsustada, aga mitte täiendavalt piirata või kitsendada. Järgida tuleb haldusmenetluse põhimõtted – uurimine, ärakuulamine ja põhjendamine. Neid põhimõtteid tuleb järgida ka siis, kui haldusorganil puudub õigusteadmistega töötaja või ametnik. 33. Kaebaja taotles 7. taseme
et OJV ametialal erijuhu alusel (15.04.2022 taotlus, kaebuse lisa 4). Kaebajal on 6. taseme
e OJV ametialal. Seega taotles ta olemasolevast
etasemest kõrgemat
et, mis on esmakordne taotlemine (KAK p 2.8 d).
e esmakordne taotleja peab esitama vormikohase sooviavalduse koos tabelitega (KAK p 3.2.1 a). Kaebaja töökogemust sai hinnata nõutavate dokumentide alusel (KAK p 4.1 b). Neid kahte sätet koosmõjus tõlgendades kuulub tabel nõutavate dokumentide hulka. 10
ekomisjonile põhjendatud ettepaneku taotlejale
e andmise/mitteandmise kohta (KAK p 4.2). Lisaks KAK-le kehtib nõue, et hindamiskomisjon koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli ja esitab selle
ekomisjonile (
36.
ekomisjoni liige ei tohi osaleda
et taotlevale isikule
e andmise otsustamisel, kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös (
37. Vaidluse esemeks on kaks vastustaja haldusakti – otsus ja vaideotsus.
ekomisjon ei võtnud 12.04.2022 seisukohta kaebaja taotluse osas ning selgitas kaebajale, et täiendatud taotluse esitamise järgselt viib hindamiskomisjon lõpuni hindamise ja
ekomisjon saab teha otsuse. Kaebaja esitas täiendatud taotluse 15.04.2022 (tabel) ja 18.04.2022 kinnituskirjad. Taotluse, selle lisade esitamisega algas haldusmenetlus. Ajavahemikul 06.05.2022 kuni 22.05.2022 toimus e-kirjavahetus hindamiskomisjoni ja kaebaja vahel. Kohtu hinnangul lähtus see tegevus KAK p-st 1.7, st toimus taotluse menetlus, mille raames teostas hindamiskomisjon uurimist ja ärakuulamist. 37.
et OJV ametialal; 3) Haapsalu-Laiküla objekt ei ületa 6. taset. Päringuid tehes teostas hindamiskomisjon uurimispõhimõtet. Hindamiskomisjon tõi välja puudused tabelis esitatud teave osas ning märkus, et jääb oma seisukoha juurde, et kaebaja töökogemuse ei vasta 7.
etaseme eeldusele ega keerukusele. Kohus eeldab, et hindamiskomisjoni hinnangul ei ole täidetud nõutav 20 kuu töökogemuse nõue viimase 7 aasta jooksul ning nõue, et töökogemuse objektidest vähemalt 50% peavad vastama 7. taseme keerukusele. Vastavat viidet KAK-le ning põhjendust, mis oleks jälgitav, hindamiskomisjon ei esitanud. 11
ekomisjonile põhjendatud ettepanekut kaebajale
et mitte anda (KAK p 4.2.).
ekomisjoni 17.08.2022 otsuse protokollis ei ole 06.05.2022 e-kirjas toodut kajastatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et 06.05.2022 e-kiri on menetlustoiming ega moodusta osa haldusaktist. Hindamiskomisjon ei selgitanud kaebajale, kuidas jätkub haldusmenetlus. Sellega rikkus vastustaja selgitamiskohustust. 37.2. Kaebaja vastas 06.05.2022 sellele e-kirjale, et Infragate Eesti AS (sh ka P.P.Ehitusjärelevalve OÜ) on tema ettevõtte Viastark OÜ konkurendid teedeehituslikul omanikujärelevalve turul. Seetõttu ei ole tal võimalik esitada hindamiskomisjoni poolt nõutud kinnituskirju objektide ja nende keerukuse kohta. Kaebaja selgitas, et ei nõustu hindamiskomisjoniga: 1) ta oli Riia-Vaksalil objekti vastutav spetsialist ja teostas tabelis märgitud töid; 2) Juuliku objekti osas ei ole sisulist vasturääkivust 3) Objektid vastavad selle keerukusele, nagu on tabelis näidatud. Kaebaja näitas tabelis ennast vastutava spetsialistina, kuna lepinguliselt nõuti Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, täpsustamata spetsialiseerumist ja ametiala. Seetõttu kvalifitseerus antud töö juures tema varasem
etunnistus nr
etaseme teedeinsener. Kinnituskirjade erinevuse tõttu küsis hindamiskomisjon täiendavat teavet. Kaebaja osales objektil väga lühikest aega projektijuhina ja asendati, kuna ei viibinud tööajal objektil ning ei täitnud talle antud OJV inseneri ülesandeid. Tartu Linnavalitsus on lepingu täitjale määranud leppetrahvi seoses projektijuhi poolsete kohustuste mittevastava täitmisega sel perioodil. 4) Juuliku objekti osas esineb endiselt vastuolu; 5) Rääma-Jannseni objekti puhul on tegemist on ÜVK projektiga, mis kestis kokku 8 kuud, oktoober 2019 – mai 2020. Teedeehituse osa oli ÜVK järgsete katete taastamine, mitte ristmiku 12
ekomisjonile põhjendatud ettepanekut kaebajale
et mitte enda (KAK p 4.2.).
ekomisjoni 17.08.2022 otsuse protokollis ei ole 20.05.2022 e-kirjas toodut kajastatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et 20.05.2022 e-kiri on menetlustoiming ega moodusta osa haldusaktist. 37.
estandardile, siis lähtuvalt konkreetselt diplomeeritud teedeinsener, tase 7 standardist A.1 Töö kirjeldus osa III
etasemele teedeehitusliku OJV osas. Hanketingimuste koostamisel on hankijatel ulatuslik kaalutlusruum, mistõttu ei saa ainuüksi sellest teha järeldust objekti keerukuse kohta. Leppetrahvi ei määratud projektijuhi poolsete kohustuste mittevastava täitmisega. 4) Juuliku objekti töökogemus 3 kuud on tabelis õigesti kajastatud; 5) Rääma-Jannseni objekti puhul oli ÜVK hankijaks AS Pärnu Vesi, tellitavaks tööks vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimise omanikujärelevalve teenus (viitenumber 214698). Täitmisel oli kaks omanikujärelevalve lepingut: teede- ning ÜVK osa. Kaebaja esitas tabelis teabe töö kohta Omanikujärelevalve leping nr 3-13.1/326 (oktoober 2019) „Pärnus, Tallinna mntRääma-J. V. Jannseni tn ristmiku rekonstrueerimisel omanikujärelevalve teostamine”. Hanke viitenumbrit RHR-is ei ole, sest tegu oli alla lihthanke piirmäära jääva hankega. Liiklussagedusest lähtuvalt on tegu tase 6 ületava keerukusastmega tööga. Projektdokumentatsioonis on välja toodud katendi konstruktsioon 1A - Sõidutee asfaltkate projekteeritud AKÖL20 6000-12000. Foorijuhtimise seletuskirjas on hommikuse tipptunni aasta 2018 liiklussagedus ajavahemikus 07:30-08:30 mõõdetud enimkoormatud sõidurajal 808 autot (õhtusel tipptunnil peaaegu 1200 autot). Antud nelja aasta tagune kriteerium näitab ristmiku koormatust ning töö on vastav
etasemele
ekomisjonile koos oma ettepanekuga
ekomisjoni 17.08.2022 istungil. Need põhjendused on toodud
ekomisjoni 17.08.2022 istungi protokollis. 13
Tegemist on menetlusnõuete rikkumisega, mis aga ei ole iseseisvalt otsuse tühistamise alus. Sest hindamiskomisjoni ettepanek on nähtuv
ekomisjoni 17.08.2022 istungi protokollist. Küll aga võis ettepaneku protokollina vormistamise asemel selle esitamine
ekomisjoni istungil mõjutada
ekomisjoni otsuse kujunemist. Selle kohta otsuse p-s 39.
e andmise menetlus on väärtus, mida tuleb nii hindamis- kui ka
ekomisjonil austada ja järgida. 39.
ekomisjoni liikmed, kes on mingil moel taotleja suhtes positsioonil, mis ei võimalda tagada nende hääletamisel sõltumatust/erapooletust. Taotluste hindamise tabelis on need liikmed märgitud erapooletutena. Vastustaja selgitas, et protokolli täisversioonist eemaldanud üksnes punktis 4 sisalduvad taotlejate nimed ja märkuste lahtris sisalduvad märkused. Mis tahes muid muudatusi ei ole vastustaja lisana 1 esitatavas dokumendis teinud. X X.i puudutav otsus on täisversiooni punktis 4.1. Vastustaja tõendab P. Piirsalu erapooletust käesolevale vastusele lisatud 17.08.2022
ekomisjoni protokolli punkti 3 alusel. Kohus nõustub kaebaja 18.05.2023 menetlusdokumendis esitatuga, et lisas 1 olevas tabelis on omanikujärelevalve osas kõik otsused positiivsed – taotlused on rahuldatud. Vastustaja jättis kaebaja taotluse aga rahuldamata. Seega ei kajasta tabel, et P. Piirsalu jäi kaebaja suhtes tehtava otsuse puhul erapooletuks. Vastustaja ei lükanud seda kahtlust ümber 05.06.2023 täiendavas seisukohas, kuigi tal oli selleks võimalus. 39.2. Kaebaja ei esitanud erapooletuse nõude rikkumise kahtlust alles kohtumenetluses. Kaebaja kirjutas 06.05.2022 e-kirjas hindamiskomisjonile: Lisaks juhin tähelepanu, et lähtuvalt "
e andmise kord teedeinseneride
etele" punkt 9 "Nõuded
ekomisjoni liikmetele" punkt 9.3.
ekomisjoni liige peab tegutsema erapooletult. Kas antud juhul on korrektne ja puudub huvide konflikt, kus minu kui endise P.P. Ehitusjärelevalve OÜ töötaja taotluse hindamist viib läbi komisjoni koosseisu kuuluv järelevalve osa hindav P.P. Ehitusjärelevalve OÜ juhatuse liige Hr. Peeter Piirsalu? Sellele erapooletu menetluse võimalikule rikkumisele vastas hindamiskomisjon 20.05.2022 ekirja üksnes üldsõnaliselt, et Peeter Piirsalu on
ekomisjoni liikmena alati ennast taandanud OJV
ete osas otsuste tegemisel ning tema hääl on loetud erapooletuks, täpselt samal põhimõttel toimus
ekomisjonis X X.i
e andmise/ mitteandmise otsuse tegemine. Seega oli vastustajal võimalik korduvalt kahtlust ümber lükata. Haldusmenetluses ei esitanud ta muud kui üksnes üldsõnalise selgituse erapooletuse kohta. Kohtumenetluses esitatud tõend aga ei kinnitada vastustaja väidet, et P. Piirsalu, olles samaaegselt nii hindamis- kui ka
ekomisjoni liige, järgis erapooletuse nõuet. Kui selline kahtlus oli haldusmenetluse kestel tekkinud, oleksid nii hindamis- kui ka
ekomisjon pidanud tegema endast oleneva, et kaebaja kahtlusi objektiivselt hajutada. Selleks 14
eS § 19 lg 2 p 6 sõnastusest koostab protokolli ja esitab selle
ekomisjonile nähtub seadusandja tahe, et hindamiskomisjon tegutseb
ekomisjonist ajaliselt ja ruumiliselt sõltumatult. Järeldusele, et hindamiskomisjoni ettepanek ei ole
ekomisjonile siduv, on halduskohus jõudnud ka varasemas kohtupraktikas (Tallinna Halduskohtu 05.10.2020 otsus asjas nr 3-20-231, p 12). P. Piirsalu ei järginud seda põhimõtet, kui ta ei koostanud hindamiskomisjoni nimelt protokolli, vaid osales
ekomisjoni istungil. Arvestades, et ta on hindamiskomisjoni esimees ja tundis tööalaselt teisi
ekomisjoni liikmeid, võis pelgalt tema seisukoht ja põhjendused
ekomisjonis olla sellise kaaluga, et
ekomisjon järgis neid. Seda enam, et korra (11.04.2022 ettepanek) oli hindamiskomisjon juba teinud
ekomisjonile ettepaneku kaebajale
e mitte anda. 39.5. Kokkuvõtvalt on P. Piirsalu poolt erapooletuse nõude rikkumine kõrvaldamata kahtlus, mida tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Kohus ei ole veendunud, et
eS § 19 lg 2 p 6 rikkumine koos konkreetse olukorra eripäraga (P. Piirsalu kui kaebaja endine kolleeg ning praegune konkurent, kes osales istungil, millel kaebaja ei osalenud), ei võinud mõjutada
ekomisjoni otsust kaebajale
et mitte anda. III Põhjendamiskohustuse rikkumine 40. Otsus ega vaideotsus ei sisalda viidet
e andmisest keeldumise materiaalõiguslikele alustele. Vastustaja on seda puudust möönnud. Seejuures tuleb aga arvestada, et üksnes õigusliku aluse nimetamata jätmine haldusaktis ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui õiguslik alus haldusakti andmiseks on iseenesest olemas ning haldusakt on sellega kooskõlas (Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 otsus asjas nr 3-19-1841, p 14).
ekomisjoni protokolli osaks.
ekomisjon on hindamiskomisjoni ettepanekut toetanud hääletuse teel ilma põhjendusi esitamata. Seetõttu ei ole objektiivsele kõrvaltvaatajale 15
estandardis, jaotis A1, III osa toodud nõuetele). Vastustaja ei kõrvaldanud seda puudust vaidemenetluses. 42. Seega on
ekomisjoni otsus ja vaideotsus põhjendamispuudustega. Kohus ei saa haldusorgani asemele asuda ning parandada olulisi põhjendamisvigu (Riigikohtu järjepidev praktika nii et kui ka pärast 10.09.2021 otsust). Kohtu ülesanne ei ole läbi viia uut haldusmenetlust. Vastustajal tuleb otsuse p-s 41 nimetatud teemad kaebaja taotluse uuel hindamisel lahendada. IV Põhiseaduslikkuse (PS) järelevalve algatamise taotlus
esüsteem on PS-ga kooskõlas. Täpsemalt, et erinevad
eorganisatsioonid (erasektor) on õiguslikult pädevad
ete saamise eelduste kinnitamiseks ja nende täidetuse üle otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga (23.02.2023 otsuse p 10) ning Riigikohus ei võtnud kaebaja esindaja kassatsioonkaebust menetlusse. Sellises olukorras ei hakka kohus ennast kordama. See, et advokaat on ühe korra Riigikohtus
esüsteemiga seotud vaidluses (kuid erinevat õiguslikku probleemi tõstatades) saavutanud edu, ei anna põhjust igas järgnevas vaidluses uuesti katsetada PS järelevalve algatamist. Loomulikult ei saa kohus seda advokaadile, kes järgib kliendi tahet, keelata, kuid tulemuseks on menetluskulude vähendamine taotluse perspektiivituse kaalutlusel (taotluse osakaal kaebusest). V Menetluskulud 45. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kui jätta kõrvale PS järelevalve algatamise taotlus, siis on advokaat teinud vajalikke ja põhjendatud toiminguid. Kaebaja esindaja märgib 05.06.2023 menetlusdokumendis, et kokku on õigusteenuse kulud 3080 (1280+1368+432) eurot. Sellest kaebuse koostamisele kulus 6,5 h, 780 eurot pluss 20% käibemaks, st 936 eurot (arve 02.01.23 nr 230101). Kohus hindab, et taotluse osakaal kaebusest (lk 13-17) on ca 25%. Seetõttu vähendab kohus väljamõistetavat õigusteenuse kulu ja leiab, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 2800 eurot. Lisaks tuleb välja mõista riigilõiv 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.