) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning esitama vastava aruande.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid
lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks vältimiseks raha kandmiseks, on põhjendatud asja raugemisega lõpetamine. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.
aasta
kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 1800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 360 eurot, kokku 2160 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri töötasuks 1800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 360 eurot, kokku 2160 eurot.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pärandavara pankrotimenetluses on 24.04.2020 võlausaldaja A. Õ. poolt tasutud kohtu deposiitkontole 1000 eurot ja 25.06.2020 2500 eurot. Pankrotivara moodustab kokku 2130,84 eurot. Pankrotimenetluses on juba välja makstud 03.08.2020 kohtumäärusega (pankrotimäärusega) ajutisele haldurile määratud tasu 1080 eurot (koos käibemaksuga). Antud summa on välja makstud pankrotivara arvelt. Tasutud on ka notarile (E. R.) pärimistunnistuse ärakirja eest 15,76 eurot. Ajutise halduri tasu ja notari kulu välja maksmise järgselt moodustab pankrotivara 1035,08 eurot (2130,84 – 1080 – 15,76), mille arvelt on osaliselt võimalik katta pankrotihalduri lõplik tasu (milleks on 2160 eurot). Kuivõrd pankrotihalduri lõpliku tasu saab osaliselt katta olemasoleva pankrotivara (1035,08 eurot) arvelt, määrab kohus, et pankrotihalduri tasu summas 1035,08 eurot tuleb maksta välja pankrotivara arvelt. Katta tuleb veel pankrotihalduri tasu summas 1124,92 eurot (2160 – 1035,08), mida saab teha võlausaldajate poolt kulude katteks antud deposiitidest. Kohus on määrust tegema asudes tuvastanud, et võlausaldaja A. Õ. poolt 25.06.2020 tasutud deposiit summas 2500 eurot on kohtust mööda minnes 2021 aastal otse Maksu- ja Tolliametilt 3 tagasi küsitud ning Maksu- ja Tolliameti poolt 09.04.2021 kohtu teadmata ka tagastatud tagatise andjale, mistõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud deposiidi arvelt halduri tasu katta. 24.04.2020 tasutud deposiit summas 1000 eurot on alles. Seetõttu tuleb halduri tasu summas 1000 eurot maksta välja võlausaldaja A. Õ. poolt 24.04.2020 deposiiti tasutud 1000 eurot arvelt ning selle deposiidiga katmata jääv 124,92 eurot tuleb välja mõista võlausaldajalt A. Õ., kuivõrd tema poolt 25.06.2020 tasutud deposiit pankrotimenetluse tulevaste kulude katteks oli pankrotimenetluse alustamise tingimuseks (
lg 3) ja käesolev menetlus sai käivitatud ainult seetõttu, et võlausaldaja tahtis selle menetluse käivitamist ja sellel eesmärgil deposiidi tulevaste kulude katteks tasus ning võttis sellega kohustuse katta vastava summa ulatuses pankrotimenetluse kulusid, ning deposiidi tagasivõtmine seda ei muuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.