Obsah (7)

§ 595§ 602§ 603§ 4772§ 172§ 177§ 606

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Mölder Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2023.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16911 Tsiviilasi Osaühin

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad menetluse peatamise alused. Taotlusest nähtuvalt soovib puudutatud isik taotleda käesoleva menetluse peatamist tsiviilasja xxxx tõttu, mille lõpptulemusest sõltub osaühingu Magnon omanikering. Samuti on puudutatud isik märkinud, et tsiviilasja xxxx lahendi tulemusel võib tekkida olukord, kus R. S. või V. M. ei kuulu enam osaühingu Magnon omanike sekka, mis välistaks vajaduse osaleda pooleliolevas menetluses ning kanda sellega seotud menetluskulusid. Käesoleval hetkel on puudutatud isikul esitamata majandusaasta aruanded, mistõttu on registripidaja algatanud puudutatud isiku sundlõpetamise menetluse, mille raames on avaldaja esitanud puudutatud isiku likvideerimisavalduse. Käesolevas asjas hindab kohus üksnes, kas puudutatud isiku sundlõpetamiseks ja likvideerimismenetluse algatamiseks esinevad alused. Seega on kohus seisukohal, et asjaolu, kes on puudutatud isiku osanikud, ei mõjuta käesolevas asjas tehtavat lahendit. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta kohtu hinnangul tsiviilasjas xxxx tehtav lahend käesolevas asjas tehtavat lahendit. Samuti ei oma menetluse peatamise kontekstis tähendust avaldaja suhtes käimasolevad täitemenetlused. Riigikohus on selgitanud, et kõigis asjades, kus menetluse peatamine teise menetluse tõttu ei ole vältimatu, kuid võib olla asjaolusid arvestades otstarbekas, peaks kohtule jääma õigus menetlus peatada (Riigikohtu 23.03.2016 määrus 3-2-1-184-15, p 14). Kohtu hinnangul oleks käesolevas asjas menetluse peatamine mõeldav üksnes juhul, kui menetlusosaliste sooviks oleks pärast tsiviilasjas 222-16296 ostueesõiguse vaidluse lahendamist kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olevad puudused ning jätkata äriühingu tegevust. Käesoleval juhul ei ole menetlusosalised aga nimetatud soovi esinemist välja toonud. Vastupidi, avaldaja on oma 10.04.2023 seisukohas märkinud, et avaldaja eesmärgiks ei ole ilmtingimata ettevõtte tegevuse jätkamine, vaid ettevõttest väljaviidud vara asukoha ja ulatuse tuvastamine ning selle sissenõudmine. Ka puudutatud isiku senine tegevus ei anna alust asuda seisukohale, et puudutatud isikul oleks soov sundlõpetamise aluseks olevaid puuduseid kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul puuduvad alused menetluse peatamiseks, mistõttu jätab kohus puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Avalduse lahendamine Kuni 30.04.2023 kehtinud

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 595 lg 2 p 5 kohaselt kohtunikuabi peab määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerija määramine. Registriosakond edastas 10.11.2022 kohtule võlanõuded kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS (äriseadustik) § 60 ja § 203 ning kuni 4 30.04.2023 kehtinud

§ 595

lg 2 p 5 alusel osaühingu Magnon sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Võlausaldaja nõude tõttu on asja materjalid edastatud kohtule

§ 595

lg 2 p 5 alusel majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse algatamiseks. Arvestades, et registriosakond tegi 28.10.2021 osaühingule Magnon kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 60 lõike 1 alusel hoiatusmääruse registrist kustutamiseks seoses 2018.,

1. aasta majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ja avaldas 06.05.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate ning osaühing Magnon ei ole majandusaasta aruandeid käesoleva ajani esitanud, tuleb kohtu poolt likvideerimismenetluse algatamisel kohtul osaühing Magnon sundlõpetada. ÄRS (äriregistri seadus) § 58 lg 1 p 4 kohaselt registripidaja võib algatada juriidilise isiku sundlõpetamise, kui see ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohus võib sundlõpetamise otsustada, kui registripidaja määratud tähtaja jooksul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi kõrvaldatud. See tähtaeg ei või lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul olla lühem kui kuus kuud, punktis 3 nimetatud juhul lühem kui üks kuu ja punktis 4 nimetatud juhul lühem kui kolm kuud. ÄRS § 61 lg 1 kohaselt kui juriidiline isik ei ole seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, määrab registripidaja juriidilisele isikule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks. Hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel automatiseeritult. Sama paragrahvi lõike 2 järgi juriidilise isiku võib registrist kustutada, kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidaja määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud. Kohtule edastatud materjalide kohaselt on registripidaja teinud puudutatud isikule 28.10.2021 hoiatusmääruse registrist kustutamiseks seoses
2. ja
3. aasta majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ning määranud puudutatud isikule tähtaja 6 kuud aruande esitamiseks. Puudutatud isik aruandeid ei esitanud. Äriregistrist nähtuvalt on puudutatud isik esitanud viimase majandusaasta aruande
4. aasta kohta. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul ÄRS § 58 lg 1 p 4 ja ÄRS § 58 lg 2 kohaselt sundlõpetamise alused täidetud. Vastavalt ÄRS § 58 lg 1 p 4 ja ÄS § 203 lg 1 p 3 tuleb puudutatud isik sundlõpetada. Kohus selgitab, et kuivõrd puudutatud isiku majandusaasta aruanded on esitamata ning ÄRS § 58 lg 1 p-s 4 ja ÄRS § 58 lg-s 2 sätestatud sundlõpetamise alused on täidetud ning osaühing Magnon tuleb ÄRS § 58 lg 1 p 4 ja ÄS § 203 lg 1 p 3 alusel sundlõpetada, saab kohus antud juhul avaldaja poolt soovitud likvideerimismenetlust algatada üksnes koos sundlõpetamisega. Riigikohus on 28.04.2008 lahendi nr 3-2-1-27-08 p-s 10 selgitanud, et ÄS § 217 lg-st 1 ei tulene, et sundlõpetatud äriühing võiks oma tegevust jätkata. /…/ [kuni 31.01.2023 kehtinud] ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse. /…/ Likvideerimine toimub ka sellisel juhul sundlõpetamise raames. Kolleegium leiab, et seadus ei näe ette võimalust, et sundlõpetatud äriühing, sh äriühing, mis on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ning seejärel äriregistrisse ennistatud ja mille likvideerimismenetlus on algatatud, võiks tegevust jätkata. Kolleegium leiab, et sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei oleks ka kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga, milleks praegusel juhul on lõpetada sellise äriühingu tegevus, kes vaatamata hoiatusele ei esitanud majandusaasta aruannet. Riigikohtu lahendis nr 3-2-127-08 toodud käsitlusega on nõustutud ka uuemas ühinguõiguse käsitluses (vt ka K. Saare jt, Ühinguõigus I, lk 328, äärenr-d 1636, 1639). 5 ÄS § 205 kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on esitanud avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbi viimiseks. Avaldaja on esitanud kohtule Villa La Galiene’i müügilepingu, mille kohaselt puudutatud isik võõrandas talle kuulunud kinnistu kolmandatele isikutele hinnaga 1 070 000 eurot. Seega avaldajal kui puudutatud isiku osanikul võivad olla nimetatud kinnistu müügist tulenevad nõuded puudutatud isiku vastu. Avalduse kohaselt on avaldaja ja F. M. sõlminud 03.01.2006 üürilepingu puudutatud isikuga ning puudutatud isik on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kohus leiab, et kui menetlusosalised olid sõlminud üürilepingu, võib avaldajal olla lepingust tulenevaid nõudeid puudutatud isiku vastu. Avaldajat saab seetõttu lugeda puudutatud isiku võlausaldajaks, kes on kohtu hinnangul õigustatud likvideerimismenetluse läbiviimist nõudma.

§ 602

alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. ÄS § 206 lg 3 järgi kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

§ 603

lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avaldaja palub likvideerijaks määrata R. N., kes on oma nõusolekut väljendanud ja kellel on kogemusi nii advokaadi kui pankrotihaldurina. Puudutatud isik palub aga likvideerijaks määrata V. M.. Kohus on seisukohal, et V. M. ei ole sobiv likvideerija kandidaat. Äriregistrist nähtuvalt on V. M. puudutatud isiku juhatuse liige. Käesoleval juhul on algatatud menetlus puudutatud isiku sundlõpetamiseks põhjusel, et puudutatud isikul on esitamata majandusaasta aruanded. Nimetatu ei viita V. M.e hoolsusele juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Eeltoodust tulenevalt kohus V. M.t puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Kohus leiab, et tagamaks menetlusosaliste võrdne kohtlemine ja erapooletu likvideerimismenetluse läbiviimine, ei ole põhjendatud määrata likvideerijaks ka avaldaja poolt taotletud likvideerija kandidaati. Kohtu hinnangul on likvideeritava äriühingu ja võlausaldajate huvides, kui likvideerijaks on kohtu poolt määratud isik. Pankrotihaldur Andrias Palmits on andnud kohtule oma nõusoleku puudutatud isiku likvideerijaks asumiseks. Avaldaja on tasunud likvideerija tasu ning likvideerimise kulude hüvitamiseks ettemaksu kokku 2 300 eurot. Kohtu hinnangul on A. Palmits kui pankrotihaldur eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur A. Palmitsa. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220.

§ 4772

lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul, kui likvideerimist 6 ei ole lõpetatud 02. märtsiks 2024, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et

§ 4772

lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.

§ 172

lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kui avaldaja soovib nõuda puudutatud isikult oma menetluskulude hüvitamist, tuleb avaldajal esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks

§ 177lg 2 alusel.

Kui avaldaja menetluskulude nimekirja ei esita, lähtub kohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel üksnes asja materjalidest. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas

§ 606

lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 7