MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht
(5)rasemalt soovi varjupaiga saamiseks. PPA-le ei ole arusaadav, miks ta esitas politseinikele valeandmeid, kui tema eesmärk oli siin rahvusvahelise kaitse taotlemine. - Leebemate järelevalvemeetmete kasutamine ei ole võimalik. Dokumentide hoiule võtmine ja kindlas elukohas elama kohustamine ei ole piisav, kuna ta on ebaseaduslikult piiri ületanud, otsimata seaduslikku viisi. Ka on isiku primaarne soov jõuda Saksamaale.
- Istungil võttis kohus asja juurde protokollilise määrusega käesoleva kohtuasja teistes menetlustes esitanud dokumendid. Isiku esindaja ja isik selgitasid istungil, et vajadus asjaolusid välja selgitada on, kuid puudub vajadus isikut kinni pidada. Isikut mõisteti kinnipidamisel valesti ja ta arvas, et teda pidasid kinni sõjaväelased. Isiku eesmärgiks oli saada ära koduriigist ja Venemaalt, st teda ohustavast keskkonnast. Isik on rääkinud Saksamaale minekust teises kontekstis, kui on arvesse võetud. Isik on kõigi järelevalvemeetmetega nõus, ka saaks ta viibida isa tuttavate juures Eestis. Isik on profisportlane, kes peab end igapäevaselt treenima. Isiku poolt oma õiguste kohta küsimist ei saa käsitleda tema kahjuks. Isik ei saa oma usule sobivat toitu. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohus pikendab rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kui esinevad kinnipidamise alused (VRKS § 362 lg 5). Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada, kui VRKSis sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (§ 361 lg 1). VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada alustel: - rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); - kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Põgenemise ohuna saab VSS § 68 kohaselt käsitleda juhtusid, kui: - välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2); - välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6); - välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
- Käesoleval juhul otsustab kohus kinnipidamise pikendamise üle. Algse kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustas Tartu Halduskohus 14.02.2023 määrusega. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.04.2023 isiku määruskaebuse rahuldamata. Lähtudes eeldusest, et isikult vabaduse võtmisel ei kontrolli kõrgema astme kohus üksnes madalama astme kohtu otsuse õiguspärasuse üle, vaid hindab vabaduse võtmise vajadust, kui see on isikult jätkuvalt võetud, ka määruse tegemise hetkel, saab halduskohus käesoleval juhul olulises lähtuda osas ka Tartu Ringkonnakohtu poolt 04.04.2023 leitust. Halduskohus peab siiski arvestama, et käesoleval juhul on otsustamisel isiku kinnipidamise pikendamine eelneva kahe kuu asemel veel maksimaalselt 4 kuu võrra. 2
(5)Schengeni alale ja ühe eelistusena on maininud Saksamaad, ning suur osa Schengeni alast ja Saksamaa on NATO liikmed, ei ole isiku kartus, et talle tehakse viga, põhjendatud olukorras, kus isik soovib nimelt NATO riigilt (Eestilt, Saksamaalt) varjupaika saada. Isikul ei ole varjupaigavestlusest (dtl 184) lähtuvalt alust karta sõjaväelasi, vaid pigem oleks arusaadavam hirm politsei ees. Riigipiiri valvamise ülesannet täitva politseiametniku välivorm võib olla roheline, kuid nii mütsil, jopel, vormijakkil vms1 on sõna POLITSEI, mis on ka rahvusvaheliselt teistes keeltes äratuntav sõna. 8.
- Välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita – isik avaldas vestluses (dtl 185), et tahab minna Saksamaale või sobib ka iga teine Euroopa riik enda riigi seadusetuse, ebaõigluse ja diktatuuri tõttu (nr 6). Viisa taotlemine on keeruline (nr 7). Kuigi ta elas varem Türgis (nr 8) ning möödunud on deporteerimise aeg (nr 9), tuli ta Euroopasse, sest arvas, et saab siin paremini elada ja siin koheldakse sportlasi paremini (samas). Isik on väitnud enda piinamist, kuid selle kohta on ta kinnitanud, et tõendid puuduvad (nr 9 ja nr 11). Isiku kirjeldused seonduvad peamiselt koduriigi poliitiliste ja majanduslike probleemidega ning vähem isiku enda tagakiusamisega. Kogumis võib see viidata sellele, et isikul puudub tegelikult vajadus varjupaiga järele ning isik on sellest ka ise teadlik, kuid loonud omale ettekujutuse, et nii on võimalik Euroopasse saada ja siia jääda. Isikule ei ole iseseisvalt etteheidetav see, et ta on andnud kinnituse, et ei soovi täita lahkumiskohustust, kui tema suhtes tehakse negatiivne otsus (nr 33), kuna jaatav vastus võiks seada kahtluse alla varjupaigavajaduse. Küll aga ei saa kõrvale jätta ka isiku algseid selgitusi, kus ta avaldas soovi liikuda edasi Saksamaale. Kogumis varjupaigavajaduse kirjeldusega, milles on oluline roll ka kodakondsusjärgse riigi majandusel ja poliitikal, ei ole isiku eesmärgiks olnud mitte esimesse turvalisse riiki, vaid talle sobivate väljavaadetega Euroopa Liidu riiki jõudmine. Kui isiku teekonda ei oleks katkestatud, ei nähtu tema seisukohtadest, et ta oleks soovinud varjupaika taotleda esimesest Euroopa Liidu riigist. Isiku põgenemisohtu iseloomustab ka käitumine öömajas, kus isik ei avaldanud mistahes soovi varjupaigataotlemiseks riigivõimudega ühenduse võtmist. Kui isiku käitumine tervikuna ei vasta sellele, et ta vajab oma elu ja tervise kaitset esimesest turvalisest riigist, vaid aluseks on muud, sh majanduslikud kaalutlused, loob see kahtluse, kas tegemist võib olla teadlikult põhjendamatult esitatud varjupaigataotlusega, mille eesmärgiks on, et isik ei peaks Euroopa Liidu alalt lahkuma. 8.
- Välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu – isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri. Varjupaigataotlejate korral ei pruugi see asjaolu olla määrav, sest isikul, kes põgeneb oma riigi ametivõimude eest ja soovib jõuda turvalisse kolmandasse riiki, ei pruugi olla võimalust riigist seaduslikult lahkuda. Käesoleval juhul on PPA välja toonud, et isik on pikemat aega viibinud teistes riikides (Türgis rohkem kui aasta, samuti Venemaal). Isik on kirjeldanud samuti, et ebaseadusliku sisenemise ajendiks oli see, et ta ei näinud võimalust saada viisat. Riigipiiri ebaseadusliku ületamise eesmärgiks ei ole seni kogutud teabe pinnalt see, et isik proovis kaitsta oma elu või tervist; vaid isik liikus varjatult, jõudmaks enda määratud sihtkohta, Eestist mitu riiki edasi. Sellises olukorras on ebaseaduslik piiriületus teise kaaluga ja võib kinnitada ka põgenemisohtu. Põgenemisohu osaks on ka see, et isikul on teadmised, oskused ja motivatsioon vabaduses viibides asukohariigist ametivõimude eest varjatult lahkuda. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule ka, et isiku suhtes oleks võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid nii, et need tagaksid isiku viibimise Eestis ja kättesaadavuse PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluse kestel. Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus, § 3 lg 2 ning §-d 13-16 ja 19-20; https://www.riigiteataja.ee/akt/105092017002 1 4