1
lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või
lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 5.
lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Apellatsioonis ringkonnakohtule on märgitud vaid, et B.G oli kokkuleppele alla kirjutades segaduses ning soovis kiiresti kõik korda saada. Apellatsioonis ei ole viiteid selle kohta, et kokkuleppele alla kirjutamine pole olnud B.G vaba ja tõelise tahte väljendus. Näiteks, et B.G oleks sunnitud kokkuleppele alla kirjutama või oleks selleks kasutatud pettust. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et B.G täiskasvanud inimesena on olnud teadlik oma allkirja tähendusest ning sellest, et puudub võimalus allkirja igal enesele sobival hetkel tagasi võtta (RKKK 3-1-1-6-07, p 6). Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud
lg 1 sätte rikkumisele, tuleb
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§ -st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.