Obsah (6)

§ 199§ 202§ 3314§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-287 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlu

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 7, 8, 9 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega;

§ 202

lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 3314

järgi 5 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati L.H-le mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes L.H-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka L.H eelvangistus 2 päeva (s.o 19.06.2015, 31.07.2015) ja ärakandmisele kuulus 2 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti L.H kinnipidamine 31.07.

1. Karistuse kandmise lõpp 28.07.
3. Tartu Maakohtu 14.03.2017 määrusega jäeti L.H ennetähtaegselt vabastamata. vangistusest tingimisi 2.
4. Käesolevaks ajaks on L.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused L.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Samuti on L.H kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

2.

1. Täitmata on materiaalsed eeldused. L.H on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras ning ta on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid - varavastaseid kuritegusid (sh röövimisi), isikuvastaseid kuritegusid (sh seksuaalse enesemääramise vastaseid süütegusid), samuti avaliku rahu vastu suunatud kuritegusid ja õigusemõistmise vastu suunatud kuritegusid. Käesoleval ajal kannab L.H karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - varavastaste süütegude ja õigusemõistmise vastase süüteo toimepanemise eest. Kuritegusid on L.H toime pannud tingituna narkosõltuvusest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil, olles toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Tegemist on kaheksanda vangistusega. L.H-le ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna vabaduses on L.H jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Samuti ei ole L.H käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus. L.H on jätkanud kuritegude toimepanemist pärast karistuse kandmiselt vabanemist ja seda vaatamata tema suhtes kohaldatud mõjutusvahendile. 2.
2. L.H on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alates 2007 tarvitab regulaarselt), tal on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. L.H küll tunnistab oma sõltuvust, kuid samas möönab, et ei ole sõltuvusest vabanemiseks midagi ette võtnud. Maakohus, võttes arvesse materjalides nähtuvat ja L.H selgitusi, ei ole käesoleval ajal veendunud, et L.H on aru saanud narkoprobleemi tõsidusest ja et tal on kujunenud piisav motivatsioon väljakujunenud sõltuvusega tegelemiseks. Maakohus märkis ka, et L.H käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks, sest on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. 2.
3. Positiivsete asjaoludena tõi maakohus välja, et L.H osaleb alates 30.11.2016 sotsiaalprogrammis Jõud Muutuda ja alates 07.10.2016 vangla tööhõives. Vabanedes on süüdimõistetul olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Maakohus arvestas ka süüdimõistetu ema ja isaga seotud asjaolusid. 2.
4. Vabanemise korral puudub L.H garanteeritud töökoht. L.H on tagatud teatav sissetulek töövõimetuspensioni näol, mis aga ei pruugi olla piisav äraelamiseks. Tartu Vangla andmetel on L.H rahalisi nõudeid ligikaudu 3377 eurot ja vabanemisfondis on 91,61 eurot. 2.
5. L.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Maakohus, arvestades L.H varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, käitumist karistuse kandmise ajal, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja L.H isikut, on seisukohal, et L.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Kohtu sellekohast veendumust ei muutnud ka asjaolu, et L.H on avaldanud valmidust alluda täiendavalt elektroonilisele järelevalvele. Määruskaebus
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.H , kes ei ole nõus maakohtu otsustusega ning palub ennast vabastada ennetähtaegselt, olles nõus täitma kõiki kohtu poolt määratud kohustusi. Süüdimõistetu toob välja, et just selle vangistuse jooksul on ta otsustanud, et soovib muuta oma elu, seetõttu on tal vähem distsiplinaarkaristusi ning ta osaleb sotsiaalprogrammis ja tööhõives. L.H toob välja enda, oma ema ja isa terviseprobleemid. Vanemad vajavad tema abi. Süüdimõistetu toob välja, et tal on vaja südameoperatsiooni, kuid seda ta vanglas ei saa. Süüdimõistetu rõhutab oma reaalset soovi narkootikumidest vabaneda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2
7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ka süüdimõistetu poolt veelkord üle korratud positiivsed asjaolud ei too endaga kaasa kohtu teistsugust seisukohta.
9. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. L.H puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtul puudub veendumus, et just nüüd on isik valmis oma käitumist kardinaalselt muutmata ning varasemad korduvad karistused ja vangistused avaldasid just nüüd süüdimõistetule mõju. Varasemad karistused ei ole mõjutanud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas. Samuti räägivad süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise vastu distsiplinaarkaristused, mis näitavad, et süüdimõistetu ei ole võimeline oma käitumist viima kooskõlla kehtivate reeglitega. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda, et L.H ei saaks vangistuses vajalikku ravi. VangS § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Seega on süüdimõistetule vajaduse korral kättesaadav arstiabi ka väljaspool vanglat.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
11. märtsi 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau