Obsah (6)

§ 199§ 202§ 3314§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-287 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust,

§ 202

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, ja

§ 3314

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti M.F-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 31.07.

1. a ja lõppeb 28.07.
2. a. a rokurör Vangl ei toeta M.F-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.F-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör ei toeta M.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu M.F selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning k uulanud ära M.F-i , leiab, et M.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. M.F kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K äesolevaks ajaks on M.F temale mõistetud karistus ajast ) ära(3kandnud aastat vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused M.F-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Samuti on M.F kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused M.F-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuses kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 M.F-i on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. M.F on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid - varavastaseid kuritegusid (sh röövimisi), isikuvastaseid kuritegusid (sh seksuaalse enesemääramise vastaseid süütegusid), samuti avaliku rahu vastu suunatud kuritegusid ja õigusemõistmise vastu suunatud kuritegusid. Käesoleval ajal kannab M.F karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - varavastaste süütegude ja õigusemõistmise vastase süüteo toimepanemise eest. Kuritegusid on M.F toime pannud tingituna narkosõltuvusest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. M.F on toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Sellele vaatamata on M.F jätkanud kuritegelikku käitumisviisi, mis on püsinud muutumatuna pika aja jooksul (alates ajast, kui M.F oli alaealine). Aleksei 2 M.F-i on kriminaalkorras karistatud kokku 17-l korral ja vangistuses viibib M.F juba kaheksandat korda. Sellest järeldub, et M.F-ile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna vabaduses on M.F jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Samuti ei ole M.F-i käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus. Seetõttu on alust arvata, et M.F-i jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. M.F vabanes viimase karistuse kandmiselt (karistatud grupis toimepandud röövimise eest) detsembris

1. a. Harju Maakohtu 21.10.
2. a määrusega (jõustus 21.01.
3. a) kohaldati Aleksei M.F-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Uue kuriteo (s.o varguse) pani M.F toime juba aprillis
4. a. Lisaks rikkus M.F talle kohtulahendiga pandud kontrollnõudeid. Seega on jätkanud M.F kuritegude toimepanemist pärast karistuse kandmiselt vabanemist ja seda vaatamata tema suhtes kohaldatud mõjutusvahendile. M.F on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alates
5. a tarvitab regulaarselt), tal on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Põhinarkootikumiks oli fentanüül, mida M.F tarvitas igapäevaselt. M.F küll tunnistab oma sõltuvust, kuid samas möönab, et ei ole sõltuvusest vabanemiseks midagi ette võtnud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M.F diagnoositud sõltuvushäire, mida on ka ravitud, kuid eelmise karistuse kandmiselt vabanedes hakkas M.F uuesti narkootikume tarvitama. M.F ei näe sotsiaalprogrammides osalemisel mõtet. Kohus, võttes arvesse materjalides nähtuvat ja M.F-i selgitusi, ei ole käesoleval ajal veendunud, et M.F on aru saanud narkoprobleemi tõsidusest ja tal on kujunenud piisav motivatsioon väljakujunenud sõltuvusega tegelemiseks. M.F on motivatsioon ja tahe senist eluviisi muuta tekkinud peamiselt käesoleva karistuse kandmise ajal. Seega ei ole kohus veendunud, et M.F-i motivatsioon on piisav. 3.2 Kohus leiab, et M.F-i käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. M.F on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. M.F-ile on 15.04.
6. a määratud distsiplinaarkaristus suhtlemisreeglite rikkumise eest, 13.06.
7. a määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemete hoidmise ja vanglaametnikega ebaviisaka suhtlemise eest ning 26.08.
8. a määratud distsiplinaarkaristus sigarettide hoidmise eest. Lisaks on Tartu Vangla 14.05.
9. a käskkirjaga M.F-i suhtes kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid, kuna kinnipeetav ähvardas ennast vigastada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt M.F osaleb alates 30.11.
10. a sotsiaalprogrammis Jõud Muutuda ja alates 07.10.
11. a osaleb vangla tööhõives. 3.3 Vabanemise korral soovib M.F elama asuda oma vanemate juurde Pae 23a-114, Tallinnas. Kohus peab positiivseks, et M.F on vabanemise korral toetavad lähedased. Samas on kohtu arvates oluline, et M.F-i isa on 100 % invaliid, kes vajab igapäevaselt hooldust. Lisaks on M.F-i emale määratud töövõimetus 40%. Kohus, võttes arvesse M.F-i suhtes esinevaid kuriteoriske, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi, peab oluliseks, et vabanemise korral oleks M.F tagatud regulaarne ja kindel sissetulek, mis omakorda kindlustaks majandusliku toimetuleku. Vabanemise korral M.F garanteeritud puudub töökoht. M.F on tagatud teatav sissetulek töövõimetuspensioni näol, mis aga ei pruugi olla piisav äraelamiseks. Tartu Vangla andmetel on M.F rahalisi nõudeid ligikaudu 3377 eurot ja vabanemisfondis on 91,61 eurot.
12. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et M.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus, arvestades M.F-i varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumist karistuse kandmise ajal, aga ka vabanemisjärgseid el utingimusi ja M.F-i isikut, on seisukohal, et Aleksei Lesnikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Kohtu sellekohast 3 veendumust ei muuda ka asjaolu, et M.F on avaldanud valmidust alluda täiendavalt elektroonilisele järelevalvele. Raina Pärn Kohtunik 4