lg-st 1 liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 180 (ükssada kaheksakümmend) trahviühiku ulatuses, s.o 720 (seitsesada kakskümmend) eurot. Määrata A.M-ile
lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank pangas, viitenumber
Kaevatava otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ja alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohtuväline menetleja karistusseadustiku (edaspidi
) § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise hindamisel kohtuväline menetleja peab kergendavaks asjaoluks seda, et isik tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt juhtunut. Raskendava asjaoluna loetakse mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamist, millega tekitati ka materiaalne kahju Narva linnavalitsusele summas 3147,64 eurot. Varasemalt isik on karistatud avaliku korra rikkumiste eest, määratud karistus arvatavasti ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Isik jätkuvalt eksib eeskirjade vastu ja on oma teoga näidanud üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist ühiskonda. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Kuna aga varasemad liiklusalased rikkumised isikul puuduvad, siis juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks. Arvestades süüteo raskust ja süü suurust ning võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse süü tunnistamist, siis kohtuväline menetleja leiab, et antud juhul on põhjendatud karistus üle keskmise määra, kuid mitte maksimaalsele (300 trahviühikut) lähedases määras. Viimast saaks kohaldada juhul, kui teo raskus konkreetse süüteokoosseisu kontekstis oleks maksimaalne. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse karistuseks rahatrahv ning lisakaristust ei kohaldata. II KAEBUS A.M-i kaitsja Juri A.M esitas 09.12.2017 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva 29.11.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,005645, millega määrati talle LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja 29.11.2017 otsus õige ega õiglane ning seetõttu vaidlustab ta nimetatud otsuse. Oma 13.11.2017 taotluses väärteoprotokolli peale märkis kaebuse esitaja kaitsja, et A.M oli rikkumisega nõus ning ei olnud väärteomenetluse vastu, tunnistas täielikult oma süüd, kahetses puhtsüdamlikult tehtut. Vastavalt
lg 2 karistuse kohaldamisel võidakse arvesse võtta ka muid karistust kergendavaid asjaolusid. A.M on ülalpidamisel kaks inimest: alaealine laps X X (ik xxxxxxxxx) ning lapse ema X X (ik xxxxxxxx). 3
Vastavalt
lg 2 võidakse karistuse määramisel arvestada ka teisi karistust kergendavaid asjaolusid. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-dest 114 ja 115 palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja 29.11.2017 otsuse nr № 2330,17,005645 ja teha uus otsus, nimelt kergendada kaebuse esitaja karistust – määrates karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut (400 eurot), kohaldada trahvi tasumise ajatamist, järgides
III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistung toimus 25.01.2018, kuhu kaebuse esitaja A.M ei ilmunud. Tema kaitsja esitas taotluse VTMS § 126 lg 21 alusel asja arutada ilma A.M-i osavõtuta. Kohus olles tutvunud kaebuse sisuga, milles kaebuse esitaja vaidlustab ainult talle määratud karistust, leidis, et antud olukorras on põhjendatud asja arutada ilma kaebuse esitaja osavõtuta VTMS § 126 lg 21 tulenevalt. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohus avaldas ja uuris järgmiseid tõendeid: väärteoprotokoll lk 16-17, sündmuskoha vaatlusprotokoll lk 18, fototabel lk 19-25, indikaatorvahendi kasutamise protokoll lk 26-27, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus lk 28, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt lk 29, SA Narva Haigla patsiendi arve lk 30, joobeseissundi tuvastamise saatekiri lk 31 ja sama saatekiri lk 32, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll lk 36-37, volikiri lk 38, kaitsja haridust tõendavatest dokumentidest koopia 40-41, teatis Töötukaasast lk 49, X X passist koopia lk 47, tõend lk 50, Narva Linnavalitsuse Linnamajanduse ameti vastus nõudekirjale lk 53-54, kohtuvälise menetleja 29.11.2017 otsus lk 5657, karistusregistri väljavõte lk 73, kohtuvälise menetleja otsus 07.12.2017 otsus A.M-i kohta lk 74-75 ja A.M-i kaebus 29.12.2017 lk 76-78. IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et A.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva 29.11.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,005645 on põhjendatud osaliselt ja see tuleb ka osaliselt rahuldada alltoodud põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, 4
) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Nähtuvalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest (tl 56-57) heideti kaebuse esitajale väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et 08.10.2017 02:35 ajal aadressil Kangelaste prospekt 29, Narva linn, Ida-Viru maakond A.M juhtides mootorsõidukit Audi A6 reg.nr xxx juhile keelatud seisundis (vastavalt EKEI uuringuakt nr 1879T järgi ühes grammis veres tuvastati etanooli 1,38 +/-5 milligrammi), sooritades vasak pööret ning ei valinud manöövri sooritamiseks õiget sõidukiirust ning kaotas sõiduki üle juhitavuse. Selle tagajärjel kaldus sõiduk ristmikul vasakule ning sõitis otsa ohutussaarel asunud tänavavalgustuse postile, mis kokkupõrke tagajärjel kukkus pikali. Liiklusõnnetusega tekitatud varaline kahju tänavavalgustusposti omanikule Narva linnavalitsusele. Kaebuse esitaja poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi. A.M-i poolt LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 08.10.2017 kell 02.35 IdaVirumaal, Narva linnas, Kangelaste prospekt 29 on tõendatud kaebuse esitaja ütlustega, mille kohaselt 07.10.2017 kell 19.00 paiku ta jõi ära umbes 300 gr viskit. 08.10.2017 kella 02:20 paiku ta oli oma maja juures aadressil xxx, kus läks oma pruudiga väga riidu. Pärast riidu ta istus sõiduautosse Audi A6, reg nr xxx ning sõitis oma pruuti otsima. Ta oli väga vihane ja erutunud, ta ei saanud sõiduauto juhtimisega hakkama ning Prisma kaupluse juures ta sõitis vastu tänavavalgustuse posti, seda pikali paisates. Tunnistas, et pani alkoholijoobes toime liiklusõnnetuse. Kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 26-27), millest nähtuvalt tuvastati 08.10.2017 kell 02:30 A.M-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,71 mg/l. Samuti ka 11.10.2017 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt nr 1879T, mille kohaselt tuvastati A.M-i verest etanooli 1,38 +/-5 milligrammi (tl 32). Kaebuse esitajalt vereproovi võtmist 08.10.2017 tõendab ka SA Narva Haigla patsiendiarve OA1215814 (tl 30). Kaebaja poolt sõiduki juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 28), milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Samuti ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 29) tõendab kaudselt kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, ette karistuse rahatrahvi kuni 300 5
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega A.M on oma tegevusega täitnud talle ette heidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. A.M-i poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 08.10.2017 kell 02.35 IdaVirumaal, Narva linnas, Kangelaste prospekt 29 on tõendatud kaebuse esitaja ütlustega, mille kohaselt 07.10.2017 kell 19.00 paiku ta jõi ära umbes 300 gr viskit. 08.10.2017 kella 02:20 paiku ta oli oma maja juures aadressil xxx, kus läks oma pruudiga väga riidu. Pärast riidu ta istus sõiduautosse Audi A6, reg nr xxx ning sõitis oma pruuti otsima. Ta oli väga vihane ja erutunud, ta ei saanud sõiduauto juhtimisega hakkama ning Prisma kaupluse juures ta sõitis vastu tänavavalgustuse posti, seda pikali paisates. Tunnistas, et pani alkoholijoobes toime liiklusõnnetuse. Kaebaja poolt sõiduki juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 28), milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Samuti ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 29) tõendab kaudselt kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist. Samuti tõendab kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo täitmist sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisaga ja fototabeliga (tl 18-25), mille kohaselt on vaatlust teostatud 08.10.2017 kell 02:35 Ida-Virumaal, Narva linnas, Kangelaste prospekt 29 kaupluse Prisma parklasse sõidu juures. Vaadeldav objekt on sõiduauto Audi A6 (reg nr xxx), mis on otsa sõitnud tänavavalgustuspostile, mille tagajärjel on tänavavalgustuspost pikali kukkunud. Sõiduki taga asetsevad tänavavalgustusposti jupid ning klaasikillud. Nähtuvalt Narva Linnavalitsuse Linnavalitsusameti 01.11.2017 vastusest (tl 54) nõudekirjale selgub, et 08.10.2017 aadressil Kangelaste prospekt 29, Narva linn toimunud liiklusõnnetuse tõttu on Narva linnale tekitatud kahju suurus vastavalt Viru RMT OÜ 31.10.2017 hinnapakkumisele nr 105/17 3 147, 64 eurot koos käibemaksuga. Nimetatut tõendab ka vastusele lisatud 31.10.2017 hinnapakkumine nr 105/17 (tl 53). Seega on nimetatud tõendiga tõendatud see, et kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu tekitati Narva linnale varaline kahju. 6
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
Seega A.M on oma tegevusega täitnud talle ette heidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.M on talle süüks arvatud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kohus leiab, et hinnates kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu, siis vastab see kahele erinevale süüteokoosseisule ning käesoleval juhul tuleb juhindudes
lg-st 1 mõista talle karistus LS § 224 lg 2 alusel nagu on ka kohtuväline menetleja teinud. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, s.o kaebuse esitaja poolt süü tunnistamine ja kahetus. Kohtuväline menetleja on enda otsuses ekslikult lugenud karistust raskendavaks asjaoluks mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamist, millega tekitati ka materiaalne kahju Narva Linnavalitsusele summas 3147,64 eurot.
annab karistust raskendavate asjaolude ammendava loetelu ning kohtuvälise menetleja poolt välja toodut ei ole võimalik arvestada karistust raskendava asjaoluna, kuna selline raskendav asjaolu eeltoodud paragrahvis puudub. Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 73) on kaebuse esitajal kaks kehtivat väärteokaristust. Samas leiab kohus, et kaebuse esitajale karistust mõistes ei saa arvestada tema karistatust Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse Kohtuesindusgrupi 07.12.2017 otsuse alusel LS § 223 lg 1 järgi (tl 74-75), kuna nähtuvalt Harju Maakohtusse 29.12.2017 esitatud kaebusest (tl 76-78) on kaebuse esitaja selle otsuse vaidlustanud tähtaegselt ning seega esineb karistusregistri andmetes viga. Seega on kaebuse esitajalt varasemalt karistatud kohtuvälise menetleja 17.09.2012 otsusega
Vaatamata sellele, et kaebuse esitajat on varasemalt karistatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga peab kohus põhjendatuks mitte karistada teda raskemaliigilise karistusega, kuna eelnev karistus, mis kaebuse esitajale mõisteti, ei olnud seotud liiklussüüteo toimepanemisega. 8
lg 2, 3 määrab kohus, et A.M on õigus tasuda rahatrahvi summas 720 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.