Obsah (7)

§ 263§ 73§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-7685 (kohtueelse menetluse nr 18261000697) Kohtukoos

) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Ken Kiudorf Kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe; viimasel istungil asenduskaitsjana vandeadvokaadi abi Marko Paabumets Süüdistatav D.U . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub, arvel töötuna; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2016 otsusega

§ 263

lg 1 p 2 järgi vangistusega neli kuud

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada D.U süüdi

§ 424

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 68lg 1 alusel arvata kah tlustatavana kinnipidamise aeg 6.–7.

august 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõista D.U kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 3. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.U ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

D.U peab: 3.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 1 3.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 3.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata D.U käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada D.U osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 6. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28. jaanuarist 2019. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. 7. Võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel D.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks.

8. Selgitada D.U-le, et ta on tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. 9. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja 28. jaanuaril 2019 tekkinud kaitsjatasu 139,68 eurot. Jätta riigi kanda

1. a)sundraha 435 euro ulatuses,
2. b)11. jaanuari 2019 kohtumäärusega menetluskulude hulka arvatud 139,20 eurosest kaitsjatasust sõidukulud 79,20 euro ulatuses,
3. c)käesoleva määrusega menetluskulude hulka arvatud 139,68 eurosest kaitsjatasust sõidukulud 90 euro ulatuses ja
4. d)kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud 384,23 eurosest (272,16+112,20) kaitsjatasust sõidukulud (182,16+34,20) 216,36 euro ulatuses. Mõista sundraha
5. a)375 euro ulatuses,
6. b)11. jaanuari 2019 kohtumäärusega menetluskulude hulka arvatud 139,20 eurosest kaitsjatasust kaitsja töötasu 60 euro ulatuses,
7. c)käesoleva määrusega menetluskulude hulka arvatud 139,68 eurosest kaitsjatasust kaitsja töötasu 90 euro ulatuses ja
8. d)kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud 384,23 eurosest (272,16+112,20) kaitsjatasust kaitsja töötasu 168 euro (90+78) ulatuses, st kokku 693 eurot välja D.U-lt. Menetluskulud tuleb D.U tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 28. jaanuarist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.U selles, et tema juhtis 6. augustil 2018 kella 22 paiku Võru maakonnas Võru Vallas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 248. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Multivan registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,07 milligrammi. Selle teoga rikkus D.U liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani D.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava D.U , tema kaitsja vandeadvokaadi Argo Küünemäe ja abiprokurör Ken Kiudorfi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.U-le mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 1 järgi kuus kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6.–7.

august 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõistetakse D.U kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.U ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel tuleb lisakaristusena D.U-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepet toetas ka kaitsja. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.U

§ 424lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida praegu on tehtud osaliselt. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale 3 makstud tasu kohtueelses menetluses 384,36 eurot (kokku 1134,36 eurot). Sellele summale aga lisandub

1. jaanuari 2019 kohtumäärusega menetluskulude hulka arvatud 139,20 eurone kaitsjatasu. Ka tuleb menetluskulude hulka arvata seoses kohtuistungiga
2. jaanuaril 2019 tekkinud kaitsjatasu. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe nö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. D.U majanduslik olukord on raske, sest tema sissetulek on 140 eurot kuus, ta ei saa liigesehaiguse tõttu tööl käia ning tal puuduvad säästud. Ka kokkuleppes on osa menetluskulusid jäetud riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 435 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud sõidukulud: 182,16+34,20+79,20+49,
5. Süüdistatava kanda jääb sundraha 375 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud töötasu: 90+78+60+90, kokku 693 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb D.U tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 4