-2 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud
Väärteokorras karistatud. Kahtlustatavana kinni peetud 31.12.2018-01.01.2019 RESOLUTSIOON
Süüdi mõista D.L
2.
lg 2 alusel, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 8 kuud vangistust Pärnu Maakohtu 13.04.2018 kohtuotsusega nr 1-18-2323 mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud 29 päeva vangistuse võrra, mõista D.L-ile liitkaristuseks vangistus 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3. Arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.12.2018-01.01.2019, s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmata karistus on vangistus 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. 4.
lg 1, 3 alusel asendada D.L-ile mõistetud ärakandmata vangistus 11 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tundi. D.L-ile määratud 357 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Määrata, et D.L teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
elama oma alalises elukohas *; 5.
lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui D.L paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.
-1 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta, milline karistus on kandmata, seega isikuna, kes on varem süstemaatiliselt (03.03.2017 ja 24.02.2018) toime pannud mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, juhtis 31.12.2018 kella 14.02 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas HarjuRisti - Riguldi - Võntküla maantee 62. kilomeetril R R’le (R) kuuluvat ja enda seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga * * vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tahtliku tegevusega D.L , juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, s.o
2 1-19-513 Kohtus nõudis prokurör
-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdistatava D.L süüdi tunnistamist ja karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 31.12.2018 kell 14.05 kuni 01.01.2019 kell 13.00 /tl 18-19/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 4 alusel pöörata täitmisele D.L-ile Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.04.2018 kohtuotsusega nr 1-18-2323 mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud ja 29 päeva vangistust ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 7 kuud ja 28 päeva vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.04.2018 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud ja 29 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud 11 kuud ja 27 päeva, s.o 357 päeva vangistust üldkasuliku tööga 357 tundi. D.L-ile määratud 357 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et D.L teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelis t tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab D.L süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana peetud kinni 31.12.2018 kell 14.05 01.01.2019 kell 13.00 /tl 18-19/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb
MS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb D.L-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 810 eurot (1,5*540). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks. Advokaadile Margus Viira D.L kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud on 60 eurot /tl 47-50/, 60 eurot /tl 51-54/, kokku 120 eurot. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 930 eurot. D.L on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. 3 1-19-513 Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.