§-de 331-2 ja 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav S.G isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; keskharidusega; töövõimetuspensionär; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 23.11.2018 otsusega
§-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi
lg 1 alusel liitkaristusega 6 kuud vangistust (millest eelvangistuses ära kantud 3 päeva),
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 9 kuud 24 päeva vangistust, mis
lg-te 1, 3 alusel asendati üldkasuliku tööga 294 tundi tegemise tähtajaga 6 kuud (karistus kantud 30.04.2019); tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 3.-5.08.2019 RESOLUTSIOON S.G süüdi mõista
S.G süüdi mõista
lg 1 järgi ning karistada vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista S.G-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata S.G eelvangistuses viibitud aeg 3.-5.08.2019, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja S.G-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel asendada S.G-le mõistetav karistus 5 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 177 (ükssada seitsekümmend seitse) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.G kohustatud järgima
lg 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel kohustada S.G peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 4 alusel kohustada S.G peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et S.G ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.
lg 1 p 1 alusel ära võtta S.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada S.G loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 23.11.2018 otsusega VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu xxxx xxxx eraelu kaitseks S.G-le üheks aastaks kohaldatud lähenemiskeeld jätta iseseisvale täitmisele. Välja mõista S.G-lt menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 295 (kakssada üheksakümmend viis) eurot 44 senti riigituludesse. 2
Veel süüdistatakse S.G selles, et tema juhtis 3.08.2019 kella 23.31 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Sillapää külas Võru-Räpina mnt 42. kilomeetril mootorsõidukit Volvo V70 registreerimisnumbriga xxxxxxx joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,42 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,14, lugeda lõplikuks tulemiks 1,28 mg/l. S.G rikkus oma teoga liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi 3
Kokkuleppe sisu Süüdistatava S.G , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks
§-s 331-2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust ja
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista S.G-le liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata S.G eelvangistuses viibitud aeg 3.-5.08.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja S.G-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel asendada S.G-le mõistetav karistus üldkasuliku tööga 177 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.G kohustatud järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust: osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel on S.G kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 4 alusel on S.G kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et S.G ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta S.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. LS § 127 järgi kohustada S.G 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tartu Maakohtu 23.11.2018 otsusega vastavalt KrMS §-le 310-1 kannatanu eraelu kaitseks S.G-le 1 aastaks kohaldatud lähenemiskeeld jätta iseseisvale täitmisele. 4
§-de 331-2 ja 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 295,44 eurot, mis tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Prokurör kohtuistungil korrigeeris kokkulepet riigi õigusabi tasu ja kulu suuruse ja süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu koondsumma osas. Prokurör täpsustas, et riigi õigusabi tasu ja suurus on 295,44 eurot (kokkuleppes ekslikult 327,84 eurot) ning süüdistatavalt väljamõistetav menetluskulu koondsumma on 1105,44 eurot (kokkuleppes ekslikult 1137,84 eurot). Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kannatanu xxxx xxxx on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu S.G vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. KrMS § 313 lg 1 p 10-1 kohaselt tuleb seda käesoleva otsuse resolutiivosas märkida. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.